{"id":1346,"date":"2024-05-15T14:41:23","date_gmt":"2024-05-15T11:41:23","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1346"},"modified":"2025-12-21T14:25:50","modified_gmt":"2025-12-21T11:25:50","slug":"5-peatukk-kus-koik-tahab-enne-algamist-kohe-ara-loppeda-aga-algab-sellele-vaatamata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1346","title":{"rendered":"5. peat\u00fckk. Kus k\u00f5ik tahab enne algamist kohe \u00e4ra l\u00f5ppeda, aga algab sellele\u00a0vaatamata"},"content":{"rendered":"\n

Ja siis olimegi j\u00f5udnud koroonaajastusse. Ma t\u00e4pselt ei tea, kuidas, aga meil \u00f5nnestus p\u00f5mm kohe esimese laine ajal perekondlikult koront\u0161ik saada. Nii et passisime lihtsalt kodus. Tundus nagu kolm aastat. Tegelikult oli pigem nagu kolm kuud. Et v\u00e4ga igav ei oleks, ehitas Kaur mulle juurviljariiuli ja s\u00fcnnip\u00e4evaks baari.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
22. aprill. Lenini ja Mart Laari s\u00fcnnip\u00e4ev (fotod: Kaur Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Plaanisime muidugi suvist reisi ka. Vaktsiini siis veel polnud, aga meil oli v\u00e4hemalt endal teadmine, et oleme l\u00e4bip\u00f5dejate hulgas ja tunne oli selle v\u00f5rra julgem. Olukord oli muidugi piiride avatuse suhtes endiselt segane, aga suvi tundus kaugel olevat. Plaan oli minna enne jaanip\u00e4eva \u00e4ra ja j\u00f5uda Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evaks (20. juuli) tagasi. Eesm\u00e4rk oli Horvaatia, aga leppisime kohe alguses kokku, et kui L\u00e4tiks tahame juba k\u00f5ik \u00fcksteist \u00e4ra tappa, j\u00e4\u00e4me lihtsalt kuhugi sinna, \u00fclearu ei p\u00f5e ja Horvaatiat taga nutma ei hakka.<\/p>\n\n\n\n

2019. aasta suvel k\u00e4isime L\u00e4tis veel pappkastis\u00fcsteemis. See t\u00e4hendas, et auto pagassis oli igal \u00fchel oma pappkast, kus olid ainult tema riided ja kola. Pappkasti p\u00f5hiline miinus oli see, et kui sinna raskeid asju peale panna, vajus ta l\u00f6ssi ja lisaks oli ta l\u00e4bipaistmatu ja olgem ausad, ka v\u00e4ga kole. Koroonaajal oli palju aega kodus m\u00f5tteid m\u00f5lgutada, nii et tundus parem plaan ehituspoest hoopis l\u00e4bipaistvad kaanega kastid osta \u2013 lastele kaks v\u00e4iksemat, meile kaks suuremat, lisaks komplekt sahtleid ja \u00fcks kast kuivainete jaoks. Nendes saab ju talvel n\u00e4iteks talveriideid hoida! Sellisel viisil k\u00e4mpimine t\u00e4hendab vahepeal igap\u00e4evast asjade kokku- ja lahtipakkimist. Oluliselt m\u00f5nusam on, kui igal asjal v\u00e4hemalt \u00fcritab olla oma koht.<\/p>\n\n\n\n

Nagu pildilt n\u00e4ha, oleme siin Kadjari juba Koleose vastu v\u00e4lja vahetanud. Koleosel on diisel ja nelivedu. Neliveost on meil olnud v\u00e4ga konkreetset kasu olukordades, kus ma olen autos oma rolli liiga sisse elanud ja palunud valju r\u00f6\u00f6gatuse saatel Kauril suvalises kohas p\u00f5llule keerata. Aga sellest k\u00f5igest edaspidi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
P\u00e4rast iga reisi m\u00f5tlen, et mida oleks v\u00f5inud teisiti teha, ja tulemus on alati sama \u2013 v\u00e4hem asju oleks v\u00f5inud kaasa vedada! (foto: Kaur Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Aga n\u00fc\u00fcd ruttan s\u00fcndmustest tegelikult lootusetult ette. Polnud me veel kuhugi s\u00f5itnud. Alles hakkas nalja saama!<\/p>\n\n\n\n

Mirt oli seitsmekuune, kui ta proovis toe najal teha esimesi v\u00e4ga ebalevaid samme ja kukkus. Aga kuidagi nii, et jalg j\u00e4i t\u00e4pselt pepu alla ja ta ei suutnud kuidagi nutmist l\u00f5petada. Et last r\u00f5\u00f5mustada, panin talle \u00f5ueriided selga ja viisin ta aeda kiikuma. J\u00e4ttiski nutu j\u00e4rele! Miskip\u00e4rast aga ei tahtnud ta ka j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel \u00fchele jalale toetuda ega \u00fcldse ennast enam eriti p\u00fcsti ajada, nii et otsustasin neli (!!!) p\u00e4eva p\u00e4rast kukkumist siiski ka arsti juurde minna. Perearst katsus l\u00e4bi, \u00fctles, et katki ei tundu midagi olevat, aga mingu me igaks juhuks emosse ka. Seal muidugi sain ma j\u00e4lle riielda. (Kas keegi on Mustam\u00e4el laste emos k\u00e4inud ja mitte saanud riielda ever<\/em>?) Aga igatahes n\u00e4itas pilt, et t\u00f5esti, lapsel ongi luu natuke katki ja siuh-s\u00e4uh pandi terve parem jalg kipsi. Mirt muidugi harjus sellega kohe ja kolistas, kips j\u00e4rel lohisemas, ringi roomata, nagu homset poleks. Jalg paranes ruttu ja prognoositud kahe n\u00e4dala asemel v\u00f5eti kips maha kuue p\u00e4eva p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

Kui Rahe s\u00fcndis, oli meil Kauriga p\u00f5hinali omavahel see, et muidu oleme ju p\u00e4ris okeid vanemad, kui n\u00fc\u00fcd just see teine laps ka endale kuidagi l\u00e4hiajal kipsi ei saaks\u2026<\/p>\n\n\n\n

Joke\u2019s on us ofc.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Reisini oli aega alla n\u00e4dala, kui meile tuli k\u00fclla Kauri vend oma kolme (alla 8aastase) lapsega. Ja siis oli korraga selline hetk, kus mehed grillisid \u00f5ues ja mina leidsin ennast VIIE t\u00fcdrukuga elutoa diivanilt, kusjuures neli neist sooritas diivani seljatoelt h\u00fcppeid. Ja just siis, kui ma suutsin m\u00f5elda, et kaks last on kindlalt piisav \u2013 nagu KINDLALT -, h\u00fcppas Rahe diivani seljatoelt alla ja maandus t\u00e4pselt sinna lohku, kus Kaur alati istub ja mis on sellep\u00e4rast naaaatuke pehmem ja s\u00fcgavam kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud diivan. Ja n\u00e4ha oli, et jala ta v\u00e4lja v\u00e4\u00e4nas, sest j\u00e4llegi \u2013 nutt ei tahtnud l\u00f5ppeda. Seekord olin juba natuke targem, teda \u00f5ue kiikuma ei viinudki!, ja kuigi tundus, et \u00f5htuks oli k\u00f5ik t\u00e4itsa okei, seisis ta hommikul mu voodi ees ikkagi \u00fche jala peal. Et tee emosse on meile liigagi tuttav (me ei k\u00e4i seal lapsi ainult kipsi panemas, vaid ka muudel p\u00f5hjustel), s\u00f5itsime aga j\u00e4lle kohale. Ja m\u00f5ned tunnid hiljem v\u00e4ljusin sealt j\u00e4lle kipsis lapsega. Seekord ma isegi ei nutnud, haha! Rahet kips muidugi ei seganud \u2013 tema j\u00e4tkas elu tavap\u00e4rases r\u00fctmis \u2013 mitte kunagi istudes. Et kips tuli j\u00e4tta j\u00e4lle kaheks n\u00e4dalaks, aga meil oli sellele vaatamata endiselt plaanis \u00f5igel p\u00e4eval \u00e4ra s\u00f5ita, konsulteerisin perearstiga, kes \u00fctles, et v\u00f5ime p\u00f5him\u00f5tteliselt ka ise selle kahe n\u00e4dala p\u00e4rast maha v\u00f5tta. Ise m\u00f5tlesime ka, et \u00e4kki ongi hea, kui ta on sunnitud s\u00f5idu ajal natuke rohkem paigal istuma ja ei saa kogu aeg nii palju ringi rahmeldada.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel heal p\u00e4eval olid meil asjad igatahes koos, nii et mina, Kaur, Mirt ja briljantjalg asusime \u00fcsna entusiastlikult teele. Esimene peatus oli meil j\u00e4lle P\u00e4rnus vanaema juures, sest sealt on eriti hea kohe viuhti Ikla suund varahommikul sisse v\u00f5tta ja see 140 km tundub t\u00e4ielik ajav\u00f5it. Ilm oli mega kuum ja L\u00e4tti j\u00f5udes pressis l\u00f5unaaeg peale. Meil on \u00fcldiselt rollid autos jagatud nii, et Kaur peab juhtima ja gepsu lugema. Minu t\u00f6\u00f6ks on tegeleda tagapingi l\u00f5ppematute soovidega ja segada aeg-ajalt kohatu r\u00f6\u00f6gatusega gepsule vahele ja k\u00e4skida Kauril viimasel hetkel valest kohast \u00e4ra p\u00f6\u00f6rata v\u00f5i vale mahas\u00f5it valida. Oleme m\u00f5lemad oma rollides suurep\u00e4rased! \u00dcheks minu t\u00f6\u00f6ks on vajadusel ka kiiresti l\u00e4him s\u00f6\u00f6gikoht v\u00f5i bensiinijaam leida. L\u00e4tis sain seda proovida esimest korda. Olin muidugi supern\u00e4rvis, sest ma kohutavalt vihkan guugeldamist, eriti pingeseisundis, aga leidsin mingi enda meelest t\u00e4iesti okei s\u00f6\u00f6gikoha. Ja seal t\u00f5esti oli p\u00e4ris okei s\u00f6\u00f6k! Kasiino kohta, ma m\u00f5tlen. P\u00e4rast gurmeel\u00f5unat kohalikus kasiinos, viisime lapsed L\u00e4ti paneelikate vahele seiklema. M\u00e4ngida sai ainult puidust asjadega, sest k\u00f5ik muud olid p\u00e4ikese k\u00e4es tulikuumaks l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u00d5nneks nad v\u00e4ga n\u00f5udlikud polnud. Lihtsalt hea meel, et korraks jalgu (kipsi) sirutada saab (foto: Kaur Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6giks j\u00f5udsime Leedu-Poola piiri l\u00e4histele, kus leidsime \u00f5nneks \u00fche v\u00e4ga laheda s\u00f6\u00f6gikoha (https:\/\/gudeliai.lt\/galerija\/<\/a>), kus olid kohutavalt suured portsud, sai \u00f5ues istuda ja oli lastel h\u00e4sti palju teha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Eelajalooline kiikhobu Leedus ja mingi ainus pilt ajaloos, kus Mirt ei ole oma tavap\u00e4rases \u00fclifotogeenilises rollis (foto: Kaur Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4ev oli l\u00e4inud kenasti. Nad olid ikkagi mingi osa s\u00f5idust maganud, mitte eriti palju kakelnud, vaadanud natuke multikaid, s\u00f6\u00f6nud palju rosinaid, k\u00fcpsiseid, banaane, porgandeid jms. Meil oli kindel plaan ikkagi samal \u00f5htul Poola j\u00f5uda ja piiri\u00e4\u00e4rses k\u00e4mpingus \u00f6\u00f6 veeta, et siis j\u00e4rgmise p\u00e4evaga p\u00fc\u00fcda see hirmus ja hiiglaslik Poola \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Kui hirmus Poola tegelikult on, me muidugi veel \u00fcldse ei teadnud.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ja siis olimegi j\u00f5udnud koroonaajastusse. Ma t\u00e4pselt ei tea, kuidas, aga meil \u00f5nnestus p\u00f5mm kohe esimese laine ajal perekondlikult koront\u0161ik saada. Nii et passisime lihtsalt kodus. Tundus nagu kolm aastat. Tegelikult oli pigem nagu kolm kuud. Et v\u00e4ga igav ei oleks, ehitas Kaur mulle juurviljariiuli ja s\u00fcnnip\u00e4evaks baari.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1347,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[35],"class_list":["post-1346","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-reisimine"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/ipiccy-collage.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1346"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1346\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2409,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1346\/revisions\/2409"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}