{"id":1353,"date":"2024-05-15T14:46:45","date_gmt":"2024-05-15T11:46:45","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1353"},"modified":"2024-05-20T13:50:35","modified_gmt":"2024-05-20T10:50:35","slug":"6-peatukk-lenin-poolas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1353","title":{"rendered":"6. peat\u00fckk. Lenin\u00a0Poolas"},"content":{"rendered":"\n

Ma olin enne 2020. aastat Poolas k\u00e4inud k\u00fcll. \u00dcheksandas klassis s\u00f5itsime bussiga Berliini ja tagasi, vahe\u00f6\u00f6bimisega Poola mingis rekkameestehostelis. Ja keskkoolis k\u00e4isime ka bussiga Saksamaal vahetus\u00f5pilaseks. Saatsin tookord isale tee pealt mingi p\u00f5hjusel sms-i ja lisasin l\u00f5ppu \u201cLeen. Tervitustega Poolast\u201d. Isa saatis tagasi kaks s\u00f5na: \u201cLenin Poolas\u201d. Mul on Leniniga samal p\u00e4eval s\u00fcnnip\u00e4ev. See, et mu nimi on Mari-LEEN, ei ole juhuslik. See on p\u00f5him\u00f5tteliselt nali, millest mu ema enne aru ei saanud, kui nimi oli juba registreeritud. Igatahes. Ma teadsin, et Poola on suur ja lai, t\u00e4is Fiatte (Polski Fiatte, parandas Kaur, aga ma ei kavatse teda alati kuulata ka, sest see on ikkagi minu blogi), veoautosid ja asfaltteid. Ma teadsin ka, et Poolal on kaunis peidetud pool, mis paistab v\u00e4lja siis, kui kiirteede pealt k\u00f5rvale julged keerata.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mpingute leidmine k\u00e4is nii, et Kaur oli p\u00f5hjaliku kodut\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud. Meil on tavaliselt Google Mapsis kaart, kus on m\u00e4rgitud k\u00f5ik normaalsed k\u00e4mpingud, mis enam-v\u00e4hem tee peale j\u00e4\u00e4vad. Ja olenevalt sellest, kuidas p\u00e4ev l\u00e4heb, teeme mingil hetkel otsuse peatuda. Siis on minu asi \u00f5ige k\u00e4mping \u00fcles leida ja gepsu panna. Kauri mure on meid sinna kohale s\u00f5idutada. Laste mure on seda tegevust igal viisil saboteerida.<\/p>\n\n\n\n

Kohe, kui \u00fcle piiri saime, v\u00f5tsime suuna \u00fchte v\u00e4ikses linnakeses asuvasse k\u00e4mpingusse (https:\/\/mosir.olecko.pl\/obiektysportowe\/obozowisko-i-pole-namiotowe\/<\/a>). See oli suure staadioni k\u00f5rval, m\u00e4e otsas. M\u00e4est alla minnes j\u00f5udsid ilusa j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, kus oli isegi v\u00e4ike liivarannajupike. K\u00f5ik tundus p\u00e4ris tore \u2013 see oli piirile l\u00e4hedal, lapsed polnud \u00fcsna hilisele kellaajale vaatamata veel hullumas ja leidsime k\u00e4mpingu suurema vaevata \u00fcles. Millega me k\u00fcll polnud arvestanud, oli see, et see oli kinni. Nagu mitte, et kell-juba-nii-palju-l\u00e4hme-t\u00e4naseks-koju-\u00e4ra kinni, vaid pigem nagu juuni-ja-koroona-on-mida-te-tahate-me-pole-veel-hooaega-avanudki kinni. Ja seal me siis olime. All dressed up and nowhere to go.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Otsus s\u00fcndis kiirelt. Me lihtsalt s\u00f5itsime m\u00e4est alla j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, panime ennast sinna \u00fcles ja hakkasime lapsi magama panema. Tegemist oli looduskauni kohaga, kogu aeg jalutas v\u00f5i jooksis m\u00f5ni poolakas m\u00f6\u00f6da. \u00dcks mees tuli juttu tegema ka. Ta k\u00fcsis v\u00e4ga s\u00f5bralikult halvas inglise keeles, et mida me politseile plaanime \u00f6elda, kui ta meid t\u00fclitama tuleb. \u201cWe say please and show them the kids,\u201d pakkusin v\u00e4lja. Kui ta kuulis, et me Eestist oleme, l\u00e4ks ta kohe v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msaks ja \u00fctles, et \u201cPoland police love Estonia!\u201d. \u00dctleme, et see ei olnud mu k\u00f5ige s\u00fcgavama unega \u00f6\u00f6. Kui palju Poola politsei eestlasi ikkagi armastas? \u00c4kki oli tegemist peene Poola huumoriga ja see mees juba helistas ise menti! Kas \u201carmastab\u201d t\u00e4hendab tegelikult \u201cvihkab kohutavalt\u201d?! Kella nelja paiku hommikul kuulsin, kuidas mingi auto m\u00e4est alla meie poole s\u00f5idab. \u201cPlease, look at the kids, Poland police. Look at the kids! Please!\u201d harjutasin m\u00f5ttes. Aga ei \u2013 need olid hoopis kalamehed, kes varahommikul oma paatidega j\u00e4rvele s\u00f5itsid. Kuue ajal \u00e4rkasime ka meie, pool seitse oli puder s\u00f6\u00f6dud, asjad koos ja kindel siht selleks \u00f6\u00f6ks mingi legaalne peatuspaik leida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Esimene \u00f6\u00f6 Poolas. J\u00e4rv on pildi tegemise kohast ainult m\u00f5ne meetri kaugusel. Nagu laias laastus see oli tegelikult lihtsalt park. (foto: Kaur Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Vaatel ju tegelikult polnud viga midagi, kui keegi parajasti m\u00f6\u00f6da ei jalutanud. (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

T\u0161ehhi Vabariik optimistlikult gepsu sisestatud, j\u00e4tkasime teekonda. L\u00e4ks umbes kaks tundi kitsal metsavahelisel vanal maanteel 70ga kolistamist, enne kui l\u00f5puks trassile tagasi j\u00f5udsime. Ja nagu alati Poolas, ei olnud ka see suvi midagi teistsugust. Teet\u00f6\u00f6d ja vihm. Teet\u00f6\u00f6d ja vihm. Ja mitte nagu selline v\u00e4ike sabinake, vaid selline tunne, et keegi seisab sul 200-liitrise veet\u00fcnniga katusel ja l\u00fckkab seda kogu aeg \u00fcmber. Minu visal kaasabil tegime ka m\u00f5ned V.H.T.V.P.-d (viimase hetke t\u00e4iesti valed p\u00f6\u00f6rded) ja nii me olimegi \u00fchel hetkel olukorras, kus k\u00fctus hakkas otsa saama. Suure vaevaga, k\u00f5ik tulukesed juba p\u00f5lemas ja s\u00fcsteemid karjumas, j\u00f5udsime mingisse v\u00e4ga vanaaegsesse tanklasse. Kaur j\u00f5udis auto vaevu tankuri juures seisma j\u00e4tta, kui mingi mees paagi lahti keeras ja vooliku sisse suskas. Suutsin h\u00e4\u00e4le v\u00e4rinal k\u00fcsida, kas ta ikka diislit paneb sinna v\u00f5i mida, ja ma siiani ei tea t\u00e4pselt, kuidas, aga igatahes \u00f5iget asja ta sinna sisse lasi. Mul siiamaale t\u00f5mbub k\u00f5ht krampi, kui ma m\u00f5tlen selle v\u00f5imaluse peale, et see oleks v\u00f5inud olla ka benzyna<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Varssavist m\u00f6\u00f6das\u00f5idul on see superkoht, kus mingi p\u00f5mm tekib korraga kaheksa (v\u00f5i \u00e4kki isegi rohkem) rida. Mul seal l\u00e4heb k\u00f5rvalistmel alati silme eest kirjuks, v\u00f5ib-olla hakkan isegi topelt n\u00e4gema. See on ajalooliselt alati ka see koht, kus lastel on k\u00f5ige raskem hetk. Mis t\u00e4hendab, et esimene kord, kui me sealt l\u00e4bi s\u00f5itsime, oli vist reaalselt olukord, kus autos polnud \u00fchtegi inimest, kes poleks parajasti \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel karjunud. Aga kui see m\u00f6\u00f6da sai ja t\u00fcdrukud olid saanud natuke mingil v\u00e4ga kurval bensiinijaama m\u00e4nguv\u00e4ljakul v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msalt kipsi kolinal ringi joosta, tundus T\u0161ehhi isegi v\u00f5etav. Kuna terve p\u00e4eva oli lihtsalt kohutavalt sadanud, ei m\u00f5elnud vist k\u00fcll mitte keegi meist, et tahaks veel \u00fchtegi \u00f6\u00f6d Poolas veeta. Tagasiteel \u00f5nnestus meil n\u00e4ha muidugi hoooopis teistsugust Poolat. Aga ei tahaks j\u00e4lle s\u00fcndmustest ette rutata.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mirt T\u0161ehhi k\u00e4mpingus \u00f5htul p\u00e4rast du\u0161i all k\u00e4imist. Ta oli lihtsalt kolm p\u00e4eva j\u00e4rjest mingis t\u00e4iesti enese\u00fcletusfaasis. Lihtsalt pidas vastu kogu aeg. Ma siiamaale m\u00f5tlen t\u00e4ieliku heldimusega selle peale, kuidas ta seal minu dressikas seisis ja nii nunnu oli. (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Rahe T\u0161ehhi k\u00e4mpingus m\u00e4nguv\u00e4ljakule suundumas. Nad m\u00e4ngisid kohale j\u00f5udes lihtsalt vaikselt tund aega v\u00e4ikeste kivikestega. Et k\u00f5ik oli m\u00e4rg, porine ja mudane \u2013 kipsi v\u00e4el ringi lasta ei saanud -, panime talle teise jalga minu kummiku. Inimene t\u00f5esti harjub k\u00f5igega. (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vihma sadas isegi T\u0161ehhis edasi. Aga v\u00e4hemalt polnud me enam Poolas. Kui lapsed \u00f5htul magama saime ja ise katuse all vaikselt T\u0161ehhi \u00f5lut libistasime, otsustasime, et ainus v\u00f5imalus on hommikul lihtsalt edasi s\u00f5ita. Paremat ilma otsima. Poola vihm oli olnud nii tugev, et Arvi minupoolse ukse tihendi vahelt oli siiski ka pisut sisse sadanud. Ja kuigi meil on p\u00e4ris paksud madratsid, siis hommikuks oli mul ikkagi k\u00fcljealune m\u00e4rg. Kuidas erineb see telkimisest?, m\u00f5tlesin omaette.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel hommikul lahkusime nii vara, et k\u00e4mpingu (https:\/\/www.kemp-zermanice.cz\/<\/a>) omanikke polnud isegi kohal. Ja meil oli maksmata. J\u00e4tsin kuulsa Jaapani anime \u201cDeath Note\u201d (https:\/\/www.imdb.com\/title\/tt0877057\/<\/a>) logoga paberile neile oma kontaktandmed ja t\u00f5esti, umbes n\u00e4dala p\u00e4rast tuligi arve. Kuna tegelikult oleks ilma vihmata olnud seal k\u00e4mpas v\u00e4ga m\u00f5nus lausa mitu p\u00e4eva veeta, maksin arve kohusetundlikult kohe \u00e4ra \u2013 \u00e4kki tahame teinekord veel minna! Lastele preemiaks suurep\u00e4rase vastupidamise eest, viisime nad m\u00e4nguasjapoodi, kus m\u00f5lemad said valida \u00fche asja. Mirt valis Keni (keda ta hakkas kutsuma S\u00e4nn) ja Rahe suure k\u00f5vast kummist \u00fckssarviku, millega ta m\u00e4ngib iga p\u00e4ev siiani. Meie ostsime endale preemiaks superodavat T\u0161ehhi \u00f5lut ja tee Austriasse v\u00f5is j\u00e4tkuda.<\/p>\n\n\n\n

Ma unustasin t\u00e4itsa \u00e4ra \u00fche olulise asja, mida me tegime enne seda, kui me \u00fcldse reisi alustasime. Kleepsu! Minu hea s\u00f5ber Margus aitas selle kujunduse kokku panna ja Kauri hea s\u00f5ber Janar aitas kleepsu tr\u00fckkida ja peale kleepida, nii et mullikesi vahele ei j\u00e4\u00e4ks. Kleeps ise n\u00e4gi v\u00e4lja selline.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
See oli meil suurelt kleebitud tagaluugile ja tore oli, kui m\u00f5ni auto m\u00f6\u00f6da s\u00f5itis ja p\u00f6idlaid n\u00e4itas.
The international language of pun.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Austria l\u00e4ks nagu viuh. Me ei keeranud kordagi kiirteelt maha ja tegime l\u00f5una McDonald\u2019sis. Lapsed olid lihtsalt t\u00e4ielikus segaduses ja ei s\u00f6\u00f6nud p\u00f5him\u00f5tteliselt mitte midagi. Vahel, kui nad mind t\u00e4iesti hulluks ajavad, siis patsutan ennast \u00f5lale ja m\u00f5tlen, et on nad, mis nad on, aga v\u00e4hemalt s\u00f6\u00f6vad nad k\u00f5iki asju. Ja on alati n\u00f5us uusi asju proovima. K\u00f5ike peale lasteeine. Osa minust muidugi r\u00f5\u00f5mustas selle \u00fcle, et n\u00e4e \u2013 ei tahagi r\u00e4mpsu s\u00fc\u00fca. Teine osa m\u00f5tles selle peale, et terve Austria pooln\u00e4ljaste lastega s\u00f5ita\u2026 Neile loomulikult maitseb ka klassikaline \u201clastetoit\u201d, nagu Mirdile kartulipuder ja Rahele spagetid jms, aga samas \u00fctleb Mirt silmagi pilgutamata, et tema lemmiktoit on su\u0161i ja Rahe k\u00f5ige m\u00f5nusam p\u00e4rastl\u00f5unane sn\u00e4kk oleks kausike kapparite, mustade oliivide ja India v\u00f5i Kreeka p\u00e4hklitega. #kuidaskasvatadasnoobi<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Imeline Austria oma hingematvate m\u00e4gede, kauni puitarhitektuuri ja segametsadega sellele pildile ei j\u00e4\u00e4nud (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui jutt juba s\u00f6\u00f6gi peale l\u00e4ks, siis tavaliselt me megalt s\u00f6\u00f6giasju kaasa ei tassi. V\u00f5ikumaterjal, pudrumaterjal, kuivaineid, kohv, mesi \u2013 p\u00f5hiasjad ikka. P\u00e4rnus ja Tartus on selline pood nagu Talupood, kus m\u00fc\u00fcakse muu hulgas ka Eesti taludes tehtud purgisuppe \u2013 bor\u0161i (lihaga ja lihata) ja mitut sorti seljankat. Me ostame neid alati terve hunniku kaasas, sest \u00f5htul p\u00e4rast pikka p\u00e4eva k\u00e4mpingusse j\u00f5udes, saab selle v\u00e4ga ruttu valmis teha \u2013 lastele maitseb, saab vihmasel p\u00e4eval sooja sisse ja need t\u00f5esti on superhead. Ma \u00fcldiselt kodus suppi tehes teen ise alati ka puljongi. Salvesti purgisupil on ikkagi see \u201cpurgisupimaitse\u201d, mida ise ka \u00fcldse s\u00fc\u00fca ei tahaks. P\u00fc\u00fcame alati paar purki ka tagasiteele j\u00e4tta, et \u00f5htus\u00f6\u00f6giga v\u00f5imalikult v\u00e4he jamama peaks.<\/p>\n\n\n\n

Aga tagasi Austria kiirteele! Me tegelikult ei teagi, kui kiiresti Arviga s\u00f5ita tohib. Kaur lasi vahepeal ikkagi 120ga ja midagi k\u00fcljest ei lennanud. Kusagile valesti ka p\u00f6\u00f6rata ei saanud \u2013 lihtsalt s\u00f5ida. \u00dches bensiinijaamas kohtusime \u00fche Eesti perega, kes oli just tagasiteel Horvaatiast. Nad andsid lootust, et sealpool ilm ikkagi paraneb ja andsime kuuma edasi. Sloveenia pidi olema lihtsalt v\u00e4ike vahepeatus enne Horvaatiat. Aga l\u00e4ks hoopis teisiti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma olin enne 2020. aastat Poolas k\u00e4inud k\u00fcll. \u00dcheksandas klassis s\u00f5itsime bussiga Berliini ja tagasi, vahe\u00f6\u00f6bimisega Poola mingis rekkameestehostelis. Ja keskkoolis k\u00e4isime ka bussiga Saksamaal vahetus\u00f5pilaseks.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1358,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[34,35],"class_list":["post-1353","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-arvi","tag-reisimine"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/arvi-there-yet.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1353","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1353"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1353\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1360,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1353\/revisions\/1360"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1353"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1353"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1353"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}