{"id":1361,"date":"2024-05-15T14:56:50","date_gmt":"2024-05-15T11:56:50","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1361"},"modified":"2024-05-20T13:50:39","modified_gmt":"2024-05-20T10:50:39","slug":"7-peatukk-oi-bled","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1361","title":{"rendered":"7. Peat\u00fckk. Oi\u00a0Bled"},"content":{"rendered":"\n

Kohe, kui me Austria-Sloveenia piiri \u00fcletasime, keeras meile mingi kohalik auto ette. \u201cNo tere tulemast t\u00f5elisse Ida-Euroopasse!\u201d m\u00f5tlesin endamisi. Aga \u00fctlen kohe \u00e4ra, et see ei tule j\u00e4rjekordne niuniuniu \u201cPoola-postitus\u201d. See tuleb pigem nagu \u00fclistuslaul. Nii et kui sa oled mingi Sloveenia-vihkaja, siis puhka heaga jalga. Ka hoiatan, et siin postituses tuleb rohkem pilte, sest m\u00f5nda asja on lihtsalt v\u00f5imatu s\u00f5nadega kirjeldada.<\/p>\n\n\n\n

Igatahes. Kui piiri \u00fcletanud olime, oli kell j\u00e4lle p\u00e4ris palju ja t\u00fcdrukute \u00f5htune uneaeg hakkas peale pressima. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et \u00f5htus\u00f6\u00f6k oli endiselt s\u00f6\u00f6mata. Kiire guugeldusega leidsin piiri l\u00e4hedal sellise koha nagu Lucija\u2019s Farm (https:\/\/www.facebook.com\/Lucijas-Farm-477104399716640\/<\/a>). Et Google seda kohta kiitis ja see oli t\u00f5esti meist tol hetkel k\u00fcmne minuti kaugusel, ei tulnud otsus just raskelt. Kui sa peaksid kunagi Sloveenia piiri \u00e4\u00e4res \u00f6\u00f6bimiskohta otsima, siis \u00e4ra rohkem otsi. See ongi!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Lucija\u2019s Farm. Hoovis oli ka m\u00f5nus varjualune, kus sai s\u00fc\u00fca teha ja istuda. \u00d5htul pakkus Lucija meile kohalikku napsu, arutasime maailma asju, ja t\u00f5esti tundus, nagu oleks vanale s\u00f5brale k\u00fclla tulnud. Keelebarj\u00e4\u00e4rile vaatamata olid t\u00fcdrukud kohe tema suurimad f\u00e4nnid. Mirt eriti. Sest hobused (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Lucija on selline parajalt eatu endine majandus\u00f5ppej\u00f5ud, kes on n\u00fc\u00fcd leidnud tee, ma \u00fctleks, et pigem esoteerika juurde. Koos oma superhipist mehega (nagu kujuta ette neid Tallinna haarekri\u0161nasid, aga v\u00f5ta vol\u00fc\u00fcm maha, lisa 40 aastat ja suur krunn) ostsid nad n\u00fc\u00fcdseks vist umbes k\u00fcmme aastat tagasi \u00fche v\u00e4ga suure ja v\u00e4ga vana meie m\u00f5istes m\u00f5isakompleksi. Sellega kaasa tuli ka kohutavalt palju maad, mida nad n\u00fc\u00fcd teistele v\u00e4lja rendivad, ja v\u00e4ike kabel, mille v\u00f5ti oli meie sealviibimise ajal kahjuks k\u00fcll alles valmimisel, nii et sisse piiluda ei saanudki. Lucija on k\u00f5igele lisaks ka hobuseentusiast, mis t\u00e4hendab, et maja juurde kuuluvad hobusetallid ja karjamaad, kus ta pakub kodu pensionile l\u00e4inud v\u00f5istlushobustele. Tol suvel oli neid seal minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da kuus. Nende hoov majutab edukalt k\u00e4mpereid ja telkijaid, aga autoga tulijad saavad endale ka toa rentida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Hobustest pilti ei pane (veel), aga muud hobustega seotud asjad n\u00e4gid v\u00e4lja sellised. (See hunnik andis kuidagi nii palju mingit ehedust juurde. Lucija hoiatas ka, et \u00f6\u00f6sel v\u00f5ivad p\u00f5drad tulla sinna kondama ja neil mingi kohalik madu ka, kes seal k\u00e4ib. Teda me \u00f5nneks ei n\u00e4inud, mingi loom m\u00f6irgas k\u00fcll \u00f5htul, kui me \u00f5ues istusime ja lapsed juba magasid. Ja muidugi kassid! Kassid igal sammul!) N\u00fc\u00fcd on alati nii, et kui kuhugi hobuste l\u00e4hedusse satume, hingab Mirt s\u00fcgavalt sisse ja ohkab \u00f5nnelikult: \u201cKui hea hobuste l\u00f5hn!\u201d S\u00f5nnik kopsudele kasulik muidugi \u2013 hinga, laps! (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Lucija juurest hommikul \u00e4ra minnes palus ta meil ka k\u00fclalisraamatusse midagi kirjutada. Kogu see protsess v\u00f5ttis mul aega umbes pool tundi, sest lapsed lihtsalt kogu aeg korraldasid mingit jama ja pidin teise k\u00e4ega seda manageerima, sest Kaur parajasti pakkis asju kokku. Rahe oli isegi kipsiga mega v\u00f5imekas. Kui isegi mitte v\u00f5imekam kui tavaliselt. \u201cI will never complain again. You\u2019ve got your hands full,\u201d ohkas Lucija. Ja p\u00e4rast seda m\u00f5tlesin ma terve reisi aja, et minu kahe lapsega on rohkem t\u00f6\u00f6d kui terve m\u00f5isakompleksi ja kuue hobusega!<\/p>\n\n\n\n

Kohe, kui alustasin oma instastooridesse Sloveenia piltide postitamist, hakkasid neid kommenteerima mitmed s\u00f5brad, kes loetlesid kohti, kus \u201cte kindlasti peate \u00e4ra k\u00e4ima\u201d; mingeid m\u00e4etippe, mis \u201con minu lemmikkoht \u00fcldse\u201d ja \u00fctlesid asju nagu \u201ck\u00f5ige ilusam riik\u201d, \u201c\u00fcks k\u00f5ige lahedamaid kohti\u201d jne jne. Et need olid p\u00f5hiliselt inimesed, kelle arvamus mulle korda l\u00e4heb (mitmed neist kusjuures fotograafid), hakkasime m\u00f5tlema, et ega meil sinna Horvaatiasse ju nii kiire ka pole. Ilmateade justkui lubas edasi minnes mingit paranemist. Ilmast muidu v\u00e4ga lugu polekski olnud, aga see kuradi kips oli meil endiselt kivina kaelas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00e4tte hakkas j\u00f5udma aeg, kus oleks juba isegi tahtnud oma kummikut kanda. V\u00f5i veel parem, olla \u00fcldse k\u00f5ik ilma kummikuteta! Ma olin selle vihma p\u00e4rast juba t\u00e4iesti n\u00e4ssu keeranud oma hirmkallid Ted Bakerid ja ei tahtnud rohkem jalan\u00f5usid sellele reisile ausalt \u00f6eldes loovutada (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Peale selle, et Kaur otsib kodus alati v\u00e4lja k\u00f5ik v\u00f5imalikud k\u00e4mpingud, teeb ta kaardile ka optimistlikud m\u00e4rgid nende kohtade juurde, kus on mingi lahe v\u00f5i ilus asi, mis j\u00e4\u00e4b enam-v\u00e4hem trajektoorile. Kui v\u00e4ikesed jumalad annavad, saab p\u00f5hiteelt teinekord k\u00f5rvalep\u00f5ikeid teha. Sloveenias on selliseid kohti, mis eraldi k\u00fclastamist vajaksid, muidugi p\u00e4ris mitmeid. Aga Lucija juurest kavatsesime minna otse koopasse (https:\/\/www.postojnska-jama.eu\/en\/)<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
M\u00f5nes m\u00f5ttes t\u00e4iesti m\u00f5ttetu on \u00fcldse nendest koobastest pilte panna, seda tunnet edasi anda ei saa nendega nagunii-nii-nii-nii-nii\u2026 (Seal kajas hullult, tahan \u00f6elda) (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Postojnska on mega suur. \u00d5nneks olid seal peale meie laste veel m\u00f5ned pisemad isendid, kes k\u00f5ik p\u00e4ris kenasti vastu pidasid. Oli k\u00f5ndimist, treppe ja rongis\u00f5itu. Tuur kestis p\u00e4ris mitu tundi ja Mirt ikka vahel meenutab seda hea s\u00f5naga, aga Rahe ei m\u00e4leta muidugi mitte midagi. Selleks ajaks oli maa peal juba p\u00e4ris soojaks ja m\u00f5nusaks l\u00e4inud \u2013 koopasse pidi ikkagi pikad riided selga panema, aga \u00fcleval v\u00f5is juba kummikutestki loobuda!<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmiseks sihtkohaks sai Bledi j\u00e4rv. See oli \u00fcks nendest kohtadest, mida mulle v\u00e4ga mitmed inimesed soovitasid ja me t\u00f5esti ei pidanud pettuma. Kuumalaine algas ja koledat ilma me rohkem \u00fcldse ei n\u00e4inudki. Pigem oli kohati isegi liiga palav! (T\u00fc\u00fcpiline eestlane, ma tean\u2026) Bledi \u00e4\u00e4res oli Kaur otsinud v\u00e4lja \u00fche suure k\u00e4mpingu (https:\/\/www.sava-camping.com\/en\/bled-camping\/bled-camping<\/a>). Kui ma \u00fctlen \u201csuur k\u00e4mping\u201d, siis ma m\u00f5tlen sellist kompleksi, kus jalutad kaks korda pissile, \u00fche korra n\u00f5usid pesema, korra m\u00e4nguv\u00e4ljakule ja ongi 17 000 sammu t\u00e4is!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Bledi j\u00e4rv oma hiilguses. See ujumiskoht oli Arvist viie minuti kaugusel (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Bledi \u00e4\u00e4rde j\u00e4ime p\u00e4ris mitmeks p\u00e4evaks. Rahe kipsi pidime minu m\u00e4lu j\u00e4rgi \u00e4ra v\u00f5tma 25. juunil, aga v\u00f5idup\u00fcha hommikul sidusin kipsi lahti, et sidet vahetada ja uuesti siduda\u2026 ja ma lihtsalt ei suutnud seda tagasi panna. Ega ma mingi supersiduja pole ka (v\u00f5iks muidugi arvata, et sellise kipsipraktikapagasiga olen midagi juba \u00f5ppinud \u2013 aga ei!), nii et otsus laps vabastada tuli mitte t\u00e4iesti kerge s\u00fcdamega, aga suuremat juurdlemist siiski ei vajanud. Viskasime kipsi pr\u00fcgikasti. Seda oli keeruline sorteerida. V\u00f5iks vaielda, et tegemist oli jala pakendiga, aga panime selle ikkagi \u00fcldpr\u00fckki. Igatahes \u2013 Rahe oli n\u00fc\u00fcd vaba. (Metsik ja vaba). Aga samas ei olnud ka. H\u00fcpata ei tohtinud. Joosta eriti ei tohtinud. Jooksurattaga s\u00f5ita ei tohtinud. Aga v\u00e4hemalt sai teise jalga ka sandaali panna, ujuma minna ega pidanud \u00f6\u00f6sel peale passima, et ta Mirdile l\u00e4bi une kogemata kipsiga k\u00f5htu ei l\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n\n\n\n

Sellises uhkemas Sloveenia k\u00e4mpas, nagu meie olime, olid peale meie suures osas veel sakslased ja austerlased. Nemad olid muidugi suurte matkaautodega, panid toolid alati kenasti seina \u00e4\u00e4rde, kui pikemale jalutusk\u00e4igule v\u00f5i rattas\u00f5idule l\u00e4ksid jms. Nende lapsed olid kell seitse \u00f5htul p\u00e4rast viisakat \u00f5htus\u00f6\u00f6ki juba magama l\u00e4inud. Nii et samal ajal, kui meie enda t\u00fcdrukuid nende m\u00f5nusatest rahulikest \u00f5htustest veiniklaasivestlustest ja raamatulugemistest kisades pesema tassisime, olid nemad juba ehtsale puhkuselainele j\u00f5udnud. Meie \u00f5htus\u00f6\u00f6gid n\u00e4gid vahel v\u00e4lja nii, et Mirt \u00fctles Rahele nalja p\u00e4rast \u201ckalla endale makaronid p\u00e4he\u201d ja Rahe, s\u00f5nakuuleliku (alati valel ajal) inimesena seda muidugi kohe ka tegi. Nii et kontrast meie ja naabrite vahel oli ikkagi v\u00e4ga suur.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Pesup\u00e4ev. Kaur on nii p\u00f5him\u00f5tteline juut lihtsalt, et tema kuivati eest ei maksa. Nii et palun, sakslased ja austerlased \u2013 siin on meie aluspesu! Auto najal on n\u00e4ha kuivamas ka madratseid \u2013 l\u00f5puks olime j\u00f5udnud kliimasse, kus saime Poola vihma \u00e4ra kuivatada (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui Bledi j\u00e4rve guugeldada, tuleb v\u00e4lja mitmes versioonis kusagilt k\u00f5rgelt tehtud pilt keset j\u00e4rve asuvast pisikesest kindlusega saarest. Et need pildid on k\u00f5ik tehtud samast kohast, saime drooni v\u00e4listada ja aru, et tegemist peab olema \u00fchega l\u00e4hedal asuvatest m\u00e4etippudest. P\u00f5hjalikuma uurimist\u00f6\u00f6 tulemusena selgus, et t\u00f5esti, kohe meie juurest l\u00e4heb matkarada, mis peakski samasse kohta v\u00e4lja j\u00f5udma. Et m\u00e4gi oli v\u00e4ga j\u00e4rsk, v\u00e4listasime selle ettev\u00f5tmise neljakesi, ja \u00fchel p\u00e4rastl\u00f5unal v\u00f5ttis Kaur selle \u00fcksi ette.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vaade m\u00e4etipu m\u00f5nusalt pingilt (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Mulle v\u00e4ga meeldib matkamine, sport ja metsarajad. \u00dcksi metsas olla mitte nii v\u00e4ga. Samas tundus m\u00f5te sellest, et saaksin tunnikese lihtsalt OMAETTE olla, lihtsalt h\u00e4davajalik. V\u00f5tsin j\u00e4rgmisel hommikul kohvi ja piruka kaasa, s\u00fcdame rindu ja alustasin t\u00f5usu. Ma ei teagi, mida ma metsas olles t\u00e4pselt kardan. P\u00f5hiliselt karusid, madusid, sarim\u00f5rvareid \u2013 tavalisi asju. Kahjuks ei kohanud teel \u00fchtegi \u2013 n\u00e4gin ainult v\u00e4ga suurt ja r\u00f5vedat n\u00e4lkjat, aga vaade ning rahu ja vaikus olid seda k\u00f5ike v\u00e4\u00e4rt. \u00dclesminek oli k\u00fcll paras koormus, aga allatulek j\u00e4rsul n\u00f5lval juba pehmete jalgadega koperdada f\u00fc\u00fcsiliselt oluliselt v\u00e4ljakutsuvam. P\u00e4\u00e4sesin vigastusteta ja olin emotsionaalsed akud j\u00e4lle t\u00e4is laadinud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tavaline hommik, kus k\u00e4mpingusse s\u00f5itis kohale saiaratas soojade pirukatega ja iga\u00fcks v\u00f5is p\u00e4rast putru \u00fche m\u00f5nusa saiakese kinni pista (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sloveenia loodusest muidugi v\u00f5ikski r\u00e4\u00e4kima j\u00e4\u00e4da. Aga \u00fcks p\u00f5hilisi kauneid turistikaid on Triglavski rahvuspark (https:\/\/www.tnp.si\/en\/visit\/<\/a>), mille me \u00fchel p\u00e4eval ka ette v\u00f5tta otsustasime. Ma n\u00fc\u00fcd nii t\u00e4pselt enam ei m\u00e4leta, mis see kilometraa\u017e t\u00e4pselt ette n\u00e4gi, aga s\u00fcsteem oli igatahes selline, et auto j\u00e4tsid parklasse ja siis k\u00e4isid justkui ringiratast, nii et j\u00f5udsid p\u00e4rast samasse kohta tagasi. See on ka \u00fcks nendest kohtadest, millest pilte panna on p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00f5ttetu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Lihtsat h\u00e4sti palju v\u00e4ga ilusaid vaateid. V\u00e4ga. Palju. V\u00e4ga. Ilusaid (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Mirt k\u00f5ndis omal jalal, aga et oli t\u00e4pselt l\u00f5unauneaeg, panin Rahe kotiga selga. Ja t\u00f5esti, m\u00f5ne aja p\u00e4rast vajus ta vaatamata sellele, et kuumast ilmast oli tema k\u00f5hu ja minu selja vahele tekkinud v\u00e4ike lomp, siiski magama (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ma olen teda harjunud kandma k\u00fcll. Kui me n\u00e4dalavahetuseti rabas k\u00e4isime, siis tassisin teda ka ikkagi tihti p\u00e4ris pikalt seljas. Kui aga see koskede osa l\u00e4bi sai ja meile tundus, et me \u00fcldse kusagil auto l\u00e4histelgi veel polnud, hakkas korraga p\u00e4ris raske. Rahe siis muidugi ammugi enam ei maganud. See t\u00e4hendab, et vahel on ta n\u00f5us natuke aega ise k\u00e4ima ja siis k\u00fcsib s\u00fclle, mis on hullem ja raskem; aga vahel tahab ta kotiga mu seljas k\u00f5igutada ja k\u00f5rva \u201cn\u00f5\u00f5\u00f5\u00f5\u201d karjuda. Tee l\u00e4ks muudkui edasi, m\u00e4gede ja heinamaade vahelt, erilist varju pakkumata, kuni j\u00f5udis v\u00e4ikse k\u00fclani. Ja korraga, nagu oaas keset k\u00f5rbe, oli keset k\u00fcla v\u00e4ike hipsterite vaba\u00f5hu-k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5llebaar. Kust sai ka j\u00e4\u00e4tist! Otsustasime, et kuna Kaur oli pidanud v\u00e4hem koos raskusega k\u00f5ndima, l\u00e4heb tema autot otsima, kuni meie natuke hinge t\u00f5mbame.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
See oli k\u00f5ige parem k\u00e4sit\u00f6\u00f6ipa (https:\/\/www.carniolabrewery.si\/<\/a>), mida ma kunagi olen saanud (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
M\u00f5nus oli seal istuda ja teada, et Kaur laseb parajasti 29kraadises kuumas 154 pulsiga mitme kilomeetri kaugusele autot otsima ja teada, et mina ei pea sel p\u00e4eval rohkem k\u00f5ndima (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Viimasel p\u00e4eval k\u00e4mpingus ja p\u00f5him\u00f5tteliselt paar tundi enne \u00e4ras\u00f5itu leidsid lapsed endale l\u00f5puks s\u00f5bra. Meist \u201ckaks t\u00e4navat\u201d edasi elas \u00fcks perekond, kellel oli ka umbes Mirdi ja Rahe vanuses t\u00fcdruk. \u00d5htuti ei tahtnud ka tema \u00fcldse magama minna. Vahel oli isegi nii, et olime enda omad juba maha murdnud, istusime \u00f5ues ja vaatasime (t\u00e4ies kahjur\u00f5\u00f5mus muidugi), kuidas tema isa-ema edasi-tagasi k\u00e4ivad, ja iga kord, kui matkaauto uks lahti j\u00e4\u00e4b, sealt ainult kisa kostab. \u201cTundub, et meie omade hingesugulane,\u201d m\u00f5tlesime Kauriga. Mirt oli talle ka juba silma peale pannud ja teatas, et \u201cselle roosade alusp\u00fckstega t\u00fcdrukuga ma tahan kindlasti m\u00e4ngida\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Viimasel hommikul, kui meie juba pakkimisega tegelesime, liikuski sama laps ettevaatlikult meie suunas. Mirt ja Rahe l\u00e4ksid t\u00e4iesti krampi ja hakkasid \u00fcksteist ette l\u00fckkama: \u201c\u00dctle sina midagi.\u201d \u201cEi, sina!\u201d Kuigi otseselt vahet ju polnud \u2013 \u00fcksteisest aru nad midagi ei saanud. Kui t\u00fcdruk kohale j\u00f5udis, oli kaks sekundit vaikust ja siis hakkas Mirt r\u00e4\u00e4kima k\u00f5igile v\u00e4ikestele t\u00fcdrukutele arusaadavas moekeeles. Keerutas oma kleiti ja selgitas pikalt, kust ja millal ta selle t\u00e4pselt sai. T\u00fcdruk kuulas natuke aega ja l\u00e4ks siis minema. \u201c\u00c4kki ta arvab, et te olete natuke imelikud,\u201d pakkusin v\u00e4lja. Aga ei \u2013 ei arvanudki! Paar minutit hiljem oli laps tagasi, seljas peaaegu t\u00e4pselt samasugune kleit nagu Mirdil parajasti seljas oli. Ja edasi l\u00e4ks k\u00f5ik juba nagu iseenesest \u2013 polnud \u00fcksteisest aru vaja saadagi \u2013 m\u00e4ng v\u00f5is alata!<\/p>\n\n\n\n

Ja siis kohe paugust ka l\u00f5ppeda, sest meil oli t\u00f5esti aeg edasi liikuda. Enne Horvaatiat oli plaanis veel Sloveenia dinosauruste park (https:\/\/dinopark.si\/home<\/a>), mis, olgem ausad, suurem asi polnud, aga lastele meeldis ikkagi v\u00e4ga ja see on p\u00f5hiline.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kuidagi selline v\u00e4ga\u00a0ghetto\u00a0<\/em>oli kogu see v\u00e4rk. Paljud asjad ei t\u00f6\u00f6tanud jne. Aga ilm oli hea, rahvast v\u00e4he ja pilet \u00fcsna odav minu m\u00e4lu j\u00e4rgi. Ja eest sai v\u00e4rskeid puuvilju kaasa osta! (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Edasi algas tee Horvaatiasse.<\/p>\n\n\n\n

PS. Kui keegi on nagu \u201cta ei saa neid kaks aastat vanu vestlusi ju s\u00f5na-s\u00f5nalt m\u00e4letada!\u201d, siis ma \u00fctlen, et ei saa jah! Aga ta saab kontrollida neid oma vanadest Messengeri chat<\/em>tidest. Ait\u00e4h, Emala! Copy-paste <\/em>on elu!<\/p>\n\n\n\n

PPS! S\u00f5nnik ei ole kopsudele tegelikult kasulik ja seda ei peaks sisse hingama!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kohe, kui me Austria-Sloveenia piiri \u00fcletasime, keeras meile mingi kohalik auto ette. \u201cNo tere tulemast t\u00f5elisse Ida-Euroopasse!\u201d m\u00f5tlesin endamisi. Aga \u00fctlen kohe \u00e4ra, et see ei tule j\u00e4rjekordne niuniuniu \u201cPoola-postitus\u201d. See tuleb pigem nagu \u00fclistuslaul. Nii et kui sa oled mingi Sloveenia-vihkaja, siis puhka heaga jalga. Ka hoiatan, et siin postituses tuleb rohkem pilte, sest m\u00f5nda asja on lihtsalt v\u00f5imatu s\u00f5nadega kirjeldada.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1374,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[35],"class_list":["post-1361","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-reisimine"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/dino-park.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1361","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1361"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1361\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1375,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1361\/revisions\/1375"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1374"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1361"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1361"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1361"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}