{"id":1376,"date":"2024-05-15T15:11:13","date_gmt":"2024-05-15T12:11:13","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1376"},"modified":"2024-05-20T13:50:45","modified_gmt":"2024-05-20T10:50:45","slug":"8-horvaatia-riik-mille-nime-ma-alati-ara-unustan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1376","title":{"rendered":"8. Horvaatia \u2013 riik, mille nime ma alati \u00e4ra\u00a0unustan"},"content":{"rendered":"\n

Horvaatia on miskip\u00e4rast selline riik, mis muidu on muidugi unustamatu, aga tema nimi mulle meelde ei j\u00e4\u00e4. K\u00f5ige hullem on ingliskeelses vestluses. Eelmisel suvel just oli mitu korda, kui kusagil k\u00e4mpingutes ikka inimestega jutu peale said ja p\u00fc\u00fcdsid \u00f6elda, et \u201clast year we were in\u2026. ummmm\u2026. eeeeeeerm\u2026 Hungary? NO! Eeeeeeemmm\u2026 Ukraine? No! Well, this is embarassing\u2026\u201d <\/em>Ma ei oska seda seletada, aga sel hetkel ei tule mulle Croatia <\/em>ka eesti keeles kunagi meelde. Ja siis oledki seal nagu mingi Eesti loll, kes s\u00f5idab m\u00f6\u00f6da Euroopat ringi \u2013 pool aega ise ka ei tea, kus on v\u00f5i mida teeb.<\/p>\n\n\n\n

Aaaaanyhow.\u00a0<\/em>Horvaatia piiri \u00fcletades oli k\u00e4es l\u00f5unaaeg, mis t\u00e4hendas, et tuli s\u00fc\u00fca. P\u00f5him\u00f5tteliselt kohe p\u00e4rast piiri algasid superkurvilised m\u00e4giteed, mis meie pere jaoks muidugi t\u00e4hendas seda, et Mirdil l\u00e4ks p\u00f5mm s\u00fcda pahaks ja minul solidaarsusest kohe ka. \u201cKas see ongi siis Horvaatia?\u201d m\u00f5tlesin. \u201cMe ju EI SAA SIIA J\u00c4\u00c4DA!\u201d Mirt istus juba, kilekott nina ees (ta on kusjuures suurep\u00e4rane s\u00f5idu pealt kilekoti sisse oksendaja), aga v\u00e4lja veel midagi kellelgi ei tulnud. \u00d5nneks t\u00f5usis parajasti maa seest v\u00e4lja \u00fcks suurep\u00e4raselt kohalik restoran, mis lausa h\u00fc\u00fcdis meile \u201cUNGARI TOIT!\u201d, v\u00f5i t\u00e4hendab \u201cHORVAATIA TOIT!\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"\"
T\u00e4iesti jabur oli seal restoranis see, et men\u00fc\u00fcsid oli \u00fcks ja seda v\u00f5is vaatamas k\u00e4ia ainult leti \u00e4\u00e4res, teises ruumis. Ma ei tea, mis halvad kogemused neil sellega on, et k\u00f5ik men\u00fc\u00fcsid kogu aeg endale koju tassivad v\u00f5i oli see kuidagi mingi koroonapiirang, aga\u00a0when in Rome\u2026\u00a0<\/em>(foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Mis mind oma laste juures ikka endiselt v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustab, on see, et nad t\u00f5esti on n\u00f5us igasuguseid uusi toite proovima ja s\u00f6\u00f6gi p\u00e4rast \u00fclearu ei pirtsuta. Meil oli p\u00e4riselt Mirdiga umbes pool aastat tagasi vestlus \u00fche minu tehtud supi \u00fcle, kus Mirt v\u00e4itis, et see pole mul kahjuks eriti h\u00e4sti v\u00e4lja tulnud, aga sellest pole midagi, sest \u201cta s\u00f6\u00f6b seda, kuni see hakkab talle maitsema\u201d, ja siis ta s\u00f5igi. K\u00f5ik. \u00c4ra. Tahtej\u00f5uga. V\u00f5i ma ei tea, kuidas ta seda teeb. Me ausalt ei sunni neid s\u00f6\u00f6ma. Pigem on nii, et kui ei taha \u2013 n\u00e4gemist! Horvaatia esimeses restoranis muidugi proovisime kohe igasugust liha, mis oli t\u00f5esti v\u00e4ga maitsev. Ja see s\u00f6\u00f6maaeg andis j\u00e4lle j\u00f5udu edasi s\u00f5ita. On, mida oksendada! Teie, kes te ei ole autos-iiveldajad, muidugi ei tea, kuidas lihtrahvas elab. Aga s\u00f6\u00f6mine tegelikult aitab h\u00e4sti. Lastel tuli p\u00e4rast k\u00f5hut\u00e4it ka uni peale. Teed l\u00e4ksid kuidagi s\u00f5bralikumaks. Vaated l\u00e4ksid v\u00e4ga heaks. Kuidas nad saakski olla halvad, kui s\u00f5itsime parajasti m\u00f6\u00f6da rannikut!<\/p>\n\n\n\n

Esimene k\u00e4mping, kuhu pidama j\u00e4ime, oli selline m\u00f5nus v\u00e4ike punn Autocamp Sibinj (https:\/\/campingnavigator.com\/en\/campings-croatia\/kvarner-gulf\/autocamp-sibinj<\/a>). Sama tee \u00e4\u00e4res oli mere \u00e4\u00e4res selliseid tegelikult k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid. Ma ei tea, miks ma ei teinud selles kohas \u00fchtegi pilti pesu- ja n\u00f5udepesunurgast, aga see oli \u00fcks esimesi kordi mu elus, kui ma suurima r\u00f5\u00f5muga vabatahtlikult n\u00f5usid pesema l\u00e4ksin, sest kraanikausid selleks asusid vabas \u00f5hus, vaatega otse merele. Du\u0161inurkadel olid ka ainult kardinad, mitte \u00fchtegi ust. \u00dcle tee asus kohalik s\u00f6\u00f6gikoht, mis p\u00fc\u00fcdis oma kala ja muud mereannid otse meie rannast. P\u00e4riselt n\u00e4gime pealt, kuidas mees pani kalipso selga, maski p\u00e4he, noa v\u00f6\u00f6le, astus merre ja tuli sealt m\u00f5ne aja p\u00e4rast kaheksajalaga tagasi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vaate m\u00f5ttes oli see v\u00e4ga mega koht. Aga seal oli igasugu muid kiikse. T\u00e4helepanelik vaataja ilmselt m\u00e4rkas seda muistset Eesti kivikalmet, mille me varikatuse postide \u00fcmber oleme ladunud. Aga sellest k\u00f5igest edaspidi (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Too \u00fcle tee asuv s\u00f6\u00f6gikoht tundus olevat pereettev\u00f5te, kus omanikuks oli pereisa \u2013 suur, kiilakas ja hirmsa n\u00e4oga v\u00e4ga lapses\u00f5bralik mees. \u201cVanaisa Aivar!\u201d olid lapsed temast kohe vaimustuses, sest t\u00f5esti \u2013 ta meenutas v\u00e4limuselt ja olemuselt v\u00e4ga minu isa. Keelebarj\u00e4\u00e4r takistuseks ei saanud. Suheldi ilmete keeles, milles nii see suur mees kui ka meie lapsed on \u00f5nneks suurep\u00e4rased. L\u00f5una oli meil neil p\u00e4evil alati seal. Loodusliku ventilatsiooniga katusealune, v\u00e4rske, hea ja odav toit \u2013 mida veel tahta!<\/p>\n\n\n\n

Nagu \u00f6eldud, oli rannikul v\u00e4ga ilus vaade, aga ka jube tuul. Nii oligi, et esimesel \u00f6\u00f6l \u00e4rkasime Kauriga umbes \u00fche paiku \u00fcles, sest oli selge, et kui me kohe seda varikatust kokku ei pane, siis hommikul pole enam lihtsalt midagi kokku panna. Vihma ei paistnud lubavat, nii et j\u00e4tsime kogu muidu katuse all seisnud kola lihtsalt vedelema, et siis kell kaks uuesti vihmasabina peale \u00e4rgata, j\u00e4lle v\u00e4lja karata ja k\u00f5ik enne vedelema j\u00e4\u00e4nud kola Arvi alla ja autosse vihma k\u00e4est \u00e4ra l\u00fckata. Hommikul panime katuse j\u00e4lle \u00fcles, \u00f5htul v\u00f5tsime alla.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
See oli selline periood, kus Rahe ei kuulanud \u00fcldse s\u00f5na. Nali! Ta ei kuula endiselt \u00fcldse s\u00f5na. Aga ta oma s\u00f5nakuulmatuses (ma vihkan seda \u201ckuula s\u00f5na\u201d juttu, nagu ma ei tea, mingi piiblit \u00fcritaks peale suruda kellelegi. Pean siin silmas seda, et ta ei teinud \u00fcldse \u00fcheski asjas koost\u00f6\u00f6d. Kui on nagu \u201cl\u00e4hme k\u00f5ik paremale\u201d olukord, siis v\u00f5id olla kindel, et tema l\u00e4heb tagasi v\u00f5i otse. Vasakule minek oleks tema jaoks lihtsalt liiga ootusp\u00e4rane ja\u00a0she doesn\u2019t do mainstream<\/em>) oli siiski s\u00e4ilitanud t\u00e4ieliku viisakuse. N\u00e4iteks p\u00e4rast joonistamist \u00fctles ta laua \u00e4\u00e4rest t\u00f5ustes: \u201cAit\u00e4h joonistamise eest!\u201d, p\u00e4rast multikate vaatamist \u201cait\u00e4h multikate eest!\u201d jms. Nii et siin siis \u201cait\u00e4h doomino eest!\u201d pilt (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00f5hiliselt tuule p\u00e4rast, aga natuke ka sellep\u00e4rast, et meil nagunii oli plaan m\u00f6\u00f6da rannikut edasi liikuda, s\u00f5itsime kahe \u00f6\u00f6 p\u00e4rast edasi, alustuseks k\u00fclastama Horvaatia v\u00e4ga kuulsat Plitvice rahvusparki (https:\/\/np-plitvicka-jezera.hr\/en\/<\/a>). See oli j\u00e4lle selline m\u00f5nus, Rahe seljas, matk. (N\u00e4ete, kui olulised on komad!) Aga p\u00f5nevamaks tegi asja see, et kohale sai sinna ainult paadiga. Ma ei hakka sellest eriti pilte panema, sest muidugi \u2013 seal oli mega ilus. Guugeldage, kui tahate rohkemat n\u00e4ha. V\u00f5i minge kohale, kui tahate midagi ka p\u00e4riselt ise kogeda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kaurist ja Rahest \u00fche pildi ikkagi panen. See on tehtud p\u00e4rast matka, isegi j\u00e4\u00e4tised juba s\u00f6\u00f6dud (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmine k\u00e4mping (http:\/\/www.camp-navis.com\/<\/a>) oli natuke suurem kui eelmine. Palju uuem. Du\u0161\u0161idel olid uksed, n\u00f5udepesukraanikausid olid asetatud hoopis ringikujuliselt ja kogu ala oli \u00fcleni kaetud valgete kivikestega. See k\u00f5ik m\u00f5jus alguses kuidagi v\u00e4rskelt ja uhkelt, aga muutus v\u00e4ga kiiresti steriilseks ja igavaks. V\u00f5ib-olla meil polnud Arvile seal ideaalset kohta \u2013 merevaate ees parkisid suured matkaautod, \u201ckrundid\u201d olid v\u00e4ikesed ja \u00fcldine vaib oli ka selline kuidagi, ma ei tea,\u00a0off<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Aga rand oli ilus! Ja nagu isegi n\u00e4ete \u2013 null tuult! (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5ige suurem hirm, mis mul selle reisiga seoses oli, olid \u00f5htused magamaminekud. V\u00f5i \u00f5igemini magamapanekud \u2013 meil magama lihtsalt ei minda. Korraga t\u00fcdrukuid Arvisse panna ei saanud, see l\u00e4ks kohe mega m\u00f6lluks \u00e4ra. Juba suvi enne seda p\u00f5desin neid magaminekuid, ja siis Rahe oli veel hea magamaj\u00e4\u00e4ja. Aga n\u00fc\u00fcd oli ta juba hullem kui Mirt! Aga Mirt oli ikka sama hull kui Mirt! Igatahes.<\/p>\n\n\n\n

Plaan n\u00e4gi v\u00e4lja umbes selline, et mingi kell pesime nad \u00e4ra, mina l\u00e4ksin Rahega Arvisse, Kaur pani Mirdi vankrisse (meil oli \u00fcks 200aastane City Miny Baby Jogger ikkagi igaks juhuks kaasas) ja jalutas temaga ringi, kuni Rahe magama j\u00e4i. Kui Mirt ka juhtumisi selle ringk\u00e4igu ajal magama j\u00e4i, t\u00f5stsime ta lihtsalt magavana voodisse ja asi ants. See k\u00f5ik v\u00f5ttis aega 1-2 tundi (ei, ma ei loe pesuaega siia sisse, see 1-2 tundi on puhtalt magamaj\u00e4\u00e4mise aeg) ja oli k\u00f5igile asjaosalistele \u00fcsna v\u00e4sitav. Ma ei tahtnud \u00f6\u00f6und ka edasi l\u00fckata, sest nendega on see tore asi, et olenemata kellaajast l\u00e4heb magamaj\u00e4\u00e4misele ikkagi sama kaua aega! Ja igal \u00f5htul v\u00e4hemalt tunnikese tahaks ju Kauriga ka istuda, juttu ajada, plaane teha ja m\u00e4ngida, et me oleme p\u00e4riselt puhkusereisil, h\u00f6-h\u00f6-h\u00f6.<\/p>\n\n\n\n

Vahel harva tegi Mirt seal Baby Joggeris ka l\u00f5unaunesid, mis t\u00e4hendab, et see harilikult vedeles meil kusagil laagriplatsil jalus. Mirdile meeldis selles v\u00e4ga ronida ja nii juhtus mitmel korral, et vankril l\u00e4ks tasakaal \u00e4ra ja Mirt kukkus \u00fcle selja sellega \u00fcmber. \u00dclearu haiget ta tavaliselt ei saanud. \u00dchel sellisel korral kuulsin lihtsalt pauku ja nuttu ja h\u00fc\u00fcdsin Kaurile, et \u201ckas Mirt k\u00e4is \u00fcle kurgi j\u00e4lle?\u201d K\u00e4is k\u00fcll. \u201cKahju,\u201d ohkas Rahe. \u201cMa tahtsin seda kurki s\u00fc\u00fca\u2026\u201d<\/p>\n\n\n\n

Camp Navis ammendunud, s\u00f5itsime m\u00f6\u00f6da rannikut edasi, kuni j\u00f5udsime sellisesse kohta: (https:\/\/adriatik-kamp.com\/<\/a>). Kui esimene k\u00e4mping v\u00f5iks olla piltlikult \u00f6eldes n\u00e4iteks Assaku, teine P\u00e4rnu, siis n\u00fc\u00fcd olime kindlalt j\u00f5udnud Tallinnasse. Valisime endale platsi strateegiliselt oluliste asjade l\u00e4hedale \u2013 meri, m\u00e4nguv\u00e4ljak, baar. Camp Adriatik oli suur. Nagu V\u00c4GA SUUR. Kui Kaur \u00f5htuti Mirti magama jalutas, v\u00f5ttis \u00fche ringi tegemine umbes 4000 sammu. \u00dchest ringist muidugi kunagi ei piisanud, et v\u00e4hemalt \u00fcks neist magama j\u00e4\u00e4ks. Aga Kauril polnud sellest midagi, sest tema jaoks on v\u00e4ga huvitav vaadata, kuidas teised inimesed k\u00e4mbivad. Meie oleme need inimesed, kes k\u00e4ivad \u00f5htuti Muugal pimedas jalutamas ja vaatavad t\u00e4navalt s\u00fc\u00fcdimatult inimeste akendest sisse, kui nad on unustanud kardinad ette panna.\u00a0Sorry, not sorry.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Niiviisi me elasime. \u00d5htuti oli seal jalutajaid teisigi \u2013 meie v\u00e4ike Arvi tekitas alati palju elevust. Ma ei saanud kunagi aru, kas nad naeravad parajasti mingit oma nalja t\u00e4pselt meie platsilt m\u00f6\u00f6dudes v\u00f5i millegi muu \u00fcle (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Meie l\u00e4himateks naabriteks oli \u00fcks Sloveenia perekond, kus oli isa, ema, teismeline t\u00fctar ja kolmeaastane poeg, kelle k\u00f5rval isegi Rahe tundus t\u00e4iesti rahulik laps. Kuna ilmselt nad ei saanud seda poissi ka kusagil linnakorteris suvi otsa h\u00e4sti pidada, olid nemad ennast mitmete hiiglaslike telkidega seadnud sinna \u00fcles lausa terveks kuuks. Selle mehe nime ma ei unusta kunagi \u00e4ra, sest ma pole kunagi r\u00e4\u00e4kinud kellegagi, kelle peaaegu terve perekonnanimi oleks kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend. Rok Smrke (SMRKE!!! MA TEAN!) r\u00e4\u00e4kis meile igasuguseid p\u00f5nevaid asju, muu hulgas ka seda, et meie k\u00e4mpingu randa oli k\u00e4sitsi kohale toodud ainult siledaid kive. Kui me l\u00f5puks lahkudes arvet l\u00e4ksime maksma, siis oli ka selge, et nende siledate kivide sinnatoomine polnud olnud p\u00e4ris tasuta. Aga me ei kahetsenud midagi (isegi Kaur mitte!), sest see k\u00f5ik oli raha v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n\n\n\n

Meie p\u00e4evad n\u00e4gid v\u00e4lja sellised, et varsti p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksime harilikult randa, tiksusime m\u00f5nda aega seal. Siis l\u00e4ks Rahe l\u00f5unaunne ja Mirdiga tuli leida mingi tegevus \u2013 vahel jalutasime k\u00e4mpingu toidupoodi, et s\u00fc\u00fca ja j\u00e4\u00e4tist osta. Vahel tiksusime sealses restoranis. Kuhugi kaugemale polnudki igap\u00e4evaselt vajadust liikuda \u2013 kohapeal oli k\u00f5ik h\u00e4davajalik olemas. Vahel jalutasime niisama ringi ja vaatasime, kuidas teised elavad. \u00d5htupoole k\u00e4isime j\u00e4lle rannas, s\u00f5ime ja \u00fcritasime neid magama panna.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Life was a beach<\/em>\u00a0(foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dcsna meie l\u00e4hedal elas ka \u00fcks selline perekond, kus vanemad tundusid m\u00f5lemad olevat kikkboksijad \u2013 neil oli ka kaks t\u00fctart, \u00fcks meie omadest suurem ja teine natuke v\u00e4iksem. Pereisa oli v\u00e4ga lihaseline (kuigi mitte v\u00f5istlushooaja vormis), \u00fcleni t\u00e4toveeritud ja sellise n\u00e4oga, et ta on elus mitmeidki kordi jalaga n\u00e4kku saanud. Igatahes ajas ta mulle alati natuke judinad peale. \u00dchel p\u00e4eval tahtis ta v\u00e4ike t\u00fctar v\u00e4ga Rahega m\u00e4ngida. Kaur ja Mirt olid vist pissile l\u00e4inud, olime rannas ainult kahekesi. Ja see mees tuligi \u00fcsna naeratava n\u00e4oga koos oma beebikesega meie juurde (inglise keelt mees s\u00f5nagi ei r\u00e4\u00e4kinud), et lapsed saaksid natuke suhelda. Rahe muidugi tegi kohe Rahet, v\u00f5ttis \u00fche m\u00f5nusa kivikese ja viskas sellega t\u00fcdrukule alustuseks vastu pead. Mul j\u00e4ttis s\u00fcda 12 l\u00f6\u00f6ki vahele, sest see isa hakkas oma keeles ikkagi t\u00e4iega urisema, samal ajal, kui mina p\u00fc\u00fcdsin olukorda kuidagi oma keeles siluda. \u00dctleme kohe \u00e4ra, et s\u00fcdames\u00f5pru meist ei saanud, k\u00fcll aga tervitas ta Kauri alati j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel sellegipoolest viisakalt.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris niisama me seal n\u00e4dal aega ei passinud. Vahepeal korraldasime p\u00e4evaseid v\u00e4ljas\u00f5ite. Kaur oli valinud v\u00e4lja veel \u00fche rahvuspargi \u2013 Krka(https:\/\/www.np-krka.hr\/en\/<\/a>). K\u00f5igepealt geepeeessisime ennast nende kodulehel n\u00e4idatud \u201ctasuta parklasse\u201d, mis oli t\u00e4iesti arusaamatutel p\u00f5hjustel suletud. Aga\u00a0worry not<\/em>, seal k\u00f5rval oli t\u00e4iesti ootamatult kohe valida ka \u201ctasuline parkla\u201d, mis meie saabumise hetkeks oli k\u00fcll t\u00e4is, aga\u00a0worry not\u00a0<\/em>2 \u2013 \u00fcks t\u00f6\u00f6tajatest ajas enda auto k\u00f5rval olevasse suletud tasuta parklasse ja meie saime tema koha tasulises parklas endale! Eks lollidelt peabki raha \u00e4ra v\u00f5tma. Aga siis peaks olema nii loll, et ise sellest aru ei saa. Muul juhul j\u00e4\u00e4b natuke kripeldama\u2026 Sellesse rahvusparki sai ka ainult m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge paadiga, mille v\u00e4ljumiskohta j\u00f5udmiseks pidime jalutama l\u00e4bi kauni v\u00e4ikese k\u00fcla. Kuna see polnud matkamise rahvuspark, vaid pigem turistil\u00f5ks \u2013 sai ujuda, s\u00fc\u00fca ja suveniire osta \u2013 kulus v\u00e4ike jalutusk\u00e4ik paadini \u00e4ra k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Inimesi oli vees muidugi p\u00e4ris palju ja vetteminek j\u00e4rsust kaldast oli paras pusimine. Ka polnud seal ametlikke riietevahetamiskohti. K\u00f5ik k\u00e4is kuidagi p\u00f5lve otsas. Aga elamus ja kogemus olid v\u00e4ga lahedad sellegipoolest! (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast ujumist tegime v\u00e4iksed j\u00e4\u00e4tised ja hakkasime tagasi paadile liikuma. Paat l\u00e4ks korra tunnis, j\u00f5udsime kohale paraja varuga. K\u00fcll aga oli paraja varuga l\u00e4inud sinna ootama veel mitmeid inimesi. Nii et kui laev kohale j\u00f5udis, meie sinna peale ei mahtunudki. Kas oled kunagi 2- ja 4-aastasega tund aega j\u00e4rjekorras seisnud? Kas see meeldis sulle v\u00f5i ei ja miks sa \u00fctleksid, et see on \u00fcks jubedamaid asju, mis sinuga on juhtunud ja sa sooviksid k\u00f5ike unustada?<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Inimesed seismas, istumas, siin magab isa s\u00fcles \u00fcks Mirdisuurune laps. Samal ajal jooksevad meie omad mingis \u00fclestuhnitud aedikus amokki.\u00a0Never change!\u00a0<\/em>(foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ma ei taha seda tagasis\u00f5itu tegelikult isegi eriti rohkem meenutada, sest plaan \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ajaks k\u00e4mpingusse tagasi j\u00f5uda oli t\u00e4ielikult kadunud. Mis t\u00e4hendab, et kui paat l\u00f5puks j\u00e4lle randus, ei j\u00e4\u00e4nud meil muud \u00fcle, kui kahe \u00fcsnagi \u00fclev\u00e4sinud lapse ja \u00e4\u00e4rmiselt \u00fclev\u00e4sinud emaga seal samas k\u00fclakeses mingisse hotelli restorani minna. Lastega saab teinekord restoranis k\u00e4ia k\u00fcll. Aga seekord, ilmselt suuresti seet\u00f5ttu, et ma olin ise n\u00e4ljane, v\u00e4sinud ja kohutavalt tige, olid k\u00f5ik peale Kauri \u00fclimalt n\u00e4rvilised. Paigal istuda ei suutnud. K\u00f5ik asjad l\u00e4ksid laual kogu aeg \u00fcmber, kukkusid maha jne jne jne. Kui ma praegu sellele tagasi m\u00f5tlen, l\u00e4hen uuesti t\u00e4iesti n\u00e4rvi, haha. Et t\u00f5esti. Kindlalt elu topp viis k\u00f5ige hullem \u00f5htus\u00f6\u00f6k! Aga t\u00e4nu sellele, et hilja peale j\u00e4ime, saime tagasi s\u00f5ita p\u00e4ikseloojangusse. Ja see oli ikkagi v\u00e4ga ilus.<\/p>\n\n\n\n

Meie Tallinnasuurune k\u00e4mping asus umbes poole tunni kaugusel Splitist (https:\/\/visitsplit.com\/en\/1416\/city-split)<\/a>. \u00dchel p\u00e4eval pesime ennast korralikult puhtaks, panime vahelduseks ujumisriietele p\u00e4ris riided selga ja l\u00e4ksime linna peale laiama. \u201cAga meie Arviiii! Aga Arvi j\u00e4\u00e4b mahaaa! Meie Arviiiii!\u201d hakkas Rahe autos huilgama, kui sai aru, et meil midagi taga ei lohisegi. Ma \u00fctlen, see Arvi on meie jaoks palju rohkem kui lihtsalt v\u00e4ike matkahaagis!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kaurile on pildistamine ja asjade j\u00e4\u00e4dvustamine kohutavalt t\u00e4htis. Tema on see, kes paneb enne t\u00e4pselt paika, kus nurga alt tuleb pildistada, siis palub mingil v\u00f5\u00f5ral pilti teha ja ei j\u00e4ta enne j\u00e4rele, kui ta on teinud t\u00e4pselt sellise pildi, nagu Kaur ette kujutas. Nagu n\u00e4ha, siis siin paremal, pingi taga, ootab selle mehe naine, kes parajasti pilti teeb, sellise n\u00e4oga, et\u2026 noh, ma ei peagi midagi \u00fctlema \u2013 selle vaese naise n\u00e4gu r\u00e4\u00e4gib enda eest. Aga ma olen \u00f5ppinud, et\u00a0pick your battles\u00a0<\/em>ja kui Kaur tahab pilti teha, siis on lihtsam lihtsalt see pilt \u00e4ra teha lasta (foto: suvatundmatu turist)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Split on selline koht, kuhu ma tahaks minna veel, aga otselennuga, pikaks n\u00e4dalavahetuseks ja v\u00f5imalusel ilma lasteta. Lihtsalt vaatama ja nautima. Spliti vanalinn on t\u00f5esti v\u00e4ga-v\u00e4ga ilus. Rahvast liikus seal s\u00fcdasuve kohta \u00fcsna v\u00e4he \u2013 restoranid olid t\u00fchjad ja mahtusime igale poole istuma. Erinevalt paari p\u00e4eva tagusest restosk\u00e4igust, olid lapsukesed nagu illikukud. Istusid ilusti lauas, s\u00f5id ja \u00fctlesid \u201cait\u00e4h\u201d ja \u201cpalun\u201d.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mirt kaheksajalga s\u00f6\u00f6mas (K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Tsikid said esimesest ehtepoest, kuhu me sisse astusime, kohe nunnu-olemise-eest m\u00fc\u00fcjalt \u00f5hupallid, nii et nende p\u00e4ev oli tehtud (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Seal oli muidugi lihtsalt kohutavalt palav, nii et kleidid olid k\u00fcll ilusad, aga laubad leemendasid higist (foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Split oli minu jaoks kindlalt \u00fcks reisi k\u00f5rghetk. Mulle meeldib k\u00e4mpingus olla ja seal lihtsat elu elada, aga vahel on ikkagi tore ka tsivilisatsioonis k\u00e4ia, puhtad riided selga panna ja klaasist n\u00f5udest s\u00fc\u00fca. N\u00fc\u00fcd tagasi m\u00f5eldes m\u00e4letan, et Horvaatias olin ma ikkagi juba p\u00e4ris v\u00e4sinud. \u00dchel p\u00e4eval sain ka auto konditsioneerist nohu, mis 30kraadises kuumas oli f\u00fc\u00fcsiliselt ikkagi \u00fclimalt ebamugav \u00fcle elada. Aga eks korra peabki p\u00f5hjas \u00e4ra k\u00e4ima ka.<\/p>\n\n\n\n

Nagu ikka v\u00e4ga soolaste vetega paikades, olid ka meie rannas du\u0161id, kus ennast p\u00e4rast ujumist \u00fcle loputada. \u00dchel sellisel \u00f5htul, kui olin Rahe p\u00e4rast ujumist rannas \u00fcle du\u0161itanud, ta sinna k\u00f5rgemale \u00e4\u00e4rele seisma j\u00e4tnud ja s\u00f5nad peale lugenud, et saaksin ise minna tagasi vee juurde meie rannakola kokku korjama, seisis ta seal ja h\u00fc\u00fcdis, nii et rand kajas: \u201cEma! Tubliiii! Tubli, ema! Need asjad ka veel! Juhhuuuu!!! Sa suudad seda!\u201d Siis ma m\u00f5tlesin k\u00fcll, et t\u00f5esti \u2013 me oleme kodust nii kaugele tulnud ja oleme k\u00f5ik hakkama saanud, sellise ergutamise saatel k\u00fcllap saame edaspidigi. Kaur oleks veel m\u00f5neks \u00f6\u00f6ks Horvaatiasse j\u00e4\u00e4nud, mina tahtsin n\u00fc\u00fcd kindlalt tagasi hakata minema. Aga pikk kodutee oli veel ees.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Horvaatia on miskip\u00e4rast selline riik, mis muidu on muidugi unustamatu, aga tema nimi mulle meelde ei j\u00e4\u00e4. <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1382,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[34,35],"class_list":["post-1376","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-arvi","tag-reisimine"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/suur-kamping-arvi.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1376"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1376\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1390,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1376\/revisions\/1390"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1376"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}