{"id":1420,"date":"2024-05-15T16:14:52","date_gmt":"2024-05-15T13:14:52","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1420"},"modified":"2024-05-20T13:51:15","modified_gmt":"2024-05-20T10:51:15","slug":"13-jarveoja-jalle-hoos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1420","title":{"rendered":"13. J\u00e4rveoja j\u00e4lle\u00a0hoos"},"content":{"rendered":"\n

Ja siis olimegi juba Slovakkias. Ma ei oskagi selle riigi kohta eriti midagi \u00f6elda. No v\u00f5ib-olla v\u00f5taks kokku selle nii, et kuna meil sulli polnud, aga tundus, et seal \u00e4kki kaardimaksetega pikalt hakkama ei saa, pidime kuskilt k\u00fclapoe automaadist raha v\u00f5tma. Ja Kaur oli ikka megamures, et oma kaarti sinna masinasse pannes, v\u00f5ib see j\u00e4\u00e4da viimaseks korraks, kui ta seda \u00fcldse n\u00e4eb. Aga meie hirmud olid asjatud \u2013 raha saime k\u00e4tte ja kaardi ka!<\/p>\n\n\n\n

Slovakkias plaanisimegi olla ainult \u00fche \u00f6\u00f6, sest varsti hakkas k\u00e4tte j\u00f5udma Kauri s\u00fcnnip\u00e4evap\u00e4ev ja selleks ajaks tahtsime kindlasti juba Rumeenias olla, natukeseks aja maha v\u00f5tta ja paar p\u00e4eva mitte ringi k\u00e4rutada. K\u00e4mping, mis me Slovakkias valinud olime, asus \u00fches v\u00e4ikses k\u00fclas, j\u00f5e l\u00e4hedal. See oli \u00fcks \u00fcsna primitiivne (aga paistis, et \u00fcsna staa\u017eikas) ettev\u00f5tmine, kus oli kohutavalt palju kila-kola ja vetsus uksi polnudki p\u00f5him\u00f5tteliselt, vaid said sellise \u201ck\u00f5va kardina\u201d endale ette t\u00f5mmata, kui kabiini l\u00e4ksid. Idas reisimine on mind muidugi karastanud ja k\u00f5ik vetsud, mis pole lihtsalt auk maas, on minu jaoks vetsud\u00a0enough!<\/em>\u00a0K\u00e4mpa personal samas oli j\u00e4lle v\u00e4ga tore ja s\u00f5bralik!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00f6\u00f6ginurk oli selline ja pildi tegemise ajal j\u00e4i selja taha m\u00f5lemalt poolt hekiga \u00fcmbritsetud m\u00f5nus suur roheline ala. \u00d5htul toimus seal katuse all, ma julgeks isegi \u00f6elda, et v\u00e4ike pidu. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui eelmisel aastal k\u00fclastatud Sloveenia oma Ida-Eurooplusega ikkagi \u00fclearu silma ei hakanud, siis Slovakkia oli ikka kohe ja t\u00e4iega Ida-Euroopa. V\u00e4ga v\u00e4he oli n\u00e4ha korda tehtud maju, uhkeid poode v\u00f5i muud sellist. T\u00f5ele au andes me muidugi suuremates asulates \u00fcldse ei k\u00e4inudki \u2013 seal v\u00f5ib teistsugune pilt avaneda. Ja ikkagi, millest kohe hakkasin puudust tundma, oli meri. Ilmad olid kohutavalt palavad ja ka selle k\u00e4mpingu juures oli ujumiskohaks ainult mudane j\u00f5gi. Ma ei ole suurem asi ujuja. V\u00f5iks \u00f6elda isegi, et vihkan ujumist! Ujun ainult rasedana viimases h\u00e4das, kui muud trenni teha ei saa. Ja siis ka kannatan kohutavalt. Aga ujumask\u00e4ik on ikkagi selline tore asi, mida lastega teha ja mis vahel aitab pikka \u00f5htut parajamaks timmida. See ujumiskoht oli lausa rannaga \u2013 teel sinna pidime jalutama l\u00e4bi t\u00e4nava, kus olid s\u00f6\u00f6gi- ja joogikohad, sai osta rannaasju ja muud pudi-padi. Majad n\u00e4gid v\u00e4lja k\u00fcll sellised, et hakkavad varsti kokku kukkuma, aga rahvas liikus ja kurta polnud millegi \u00fcle. J\u00f5gi oli v\u00e4ga mudane, vesi lausa pruun. Ja kui ma seal p\u00f5lvest saati sees seisin, tundsin, kuidas keegi n\u00e4kitseb vaikselt mu jalas\u00e4\u00e4rt. Tavalises olukorras ajaks selline asi mind muidugi kohutavalt endast v\u00e4lja, aga kui lapsed kaasas, olen \u00f5ppinud ennast v\u00f5imalusel siiski tagasi hoidma. Esiteks ma ei taha, et nad arvaksid, et nende ema on mingisugune memmekas (loe: eit). Ja teiseks ma ei taha, et ka nemad hakkaksid pruunis j\u00f5evees ujumist kartma. Sest kui kohutavate veealuste koletistega koos ujuda meeldib, v\u00f5ib see kindlasti olla v\u00e4ga tore ja keegi ei peaks tegema n\u00e4gu, nagu see seda poleks!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ma ei m\u00e4leta, et ma oleks seal isegi ujumisriideid m\u00e4rjaks teinud. Nii hirmus tundus variant, et see, kes mind jalast n\u00e4kitses, v\u00f5iks n\u00e4kitseda ka mingeid teisi kohti. Tore alati vaadata neid reisialgusepilte, kus me oleme alles nii valged, nii valged. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Rumeeniaks olid meil muidugi suured plaanid. Nagu ikka \u2013 Kaur on plaanimees ja mina pidur. Esimene peatuspaik oli k\u00e4mping Noroc (https:\/\/www.campingnoroc.com\/en\/home\/<\/a>), mis asus piirile l\u00e4hedal v\u00e4ikses k\u00fclas. S\u00f5itsime gepsu j\u00e4rgi, kuni j\u00f5udsime juba v\u00e4ga pisikesele k\u00fclat\u00e4navale, kus justkui oleks saanud kuhugi p\u00f6\u00f6rata, aga seda, kas koht on p\u00e4riselt \u00f5ige, kas seal \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata saab, ja kuhu me sealt \u00fcldse v\u00f5ime j\u00f5uda, oli selgusetu. Nurgapealses majas istus \u00f5ues \u00fcks kohalik proua ja Kaur l\u00e4ks autost v\u00e4lja, et temalt n\u00f5u k\u00fcsida. Juttu polnud autosse kuulda, aga oli n\u00e4ha, et \u00fchist keelt nad ei leia. Kauri n\u00e4ost paistis ka seda, et ta katsetab juba keeltega, mida ta tegelikult isegi ei oska. Oli minu aeg s\u00e4rada. K\u00e4tte oli j\u00f5udnud pidulik hetk, kus L\u00d5PUKS sain kasutada p\u00e4ris elus SAKSA KEELT. Hakkasin seda \u00f5ppima kolmandas klassis ja nii keskkooli l\u00f5puni v\u00e4lja. \u00dclikoolis olid ka veel kolm aastat saksa keele tunnid ja l\u00f5puks, v\u00e4ikses Rumeenia k\u00fclas, leidsin kellegi, kellega oma teejuhatamisoskused k\u00e4iku panna. Jah, sealt sai k\u00fcll Camp Norocisse!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Nagu kas on midagi nunnumat! Sellises \u00fcmmarguses majakeses olid vetsud, du\u0161id ja v\u00e4lik\u00f6\u00f6k. Rahe parajasti vetsu minemas, oma prill-laud \u00f5lal. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

K\u00e4mpingut pidasid oma tagaaias prantslane Pierre ja rumeenlanna Camelia, kes olid m\u00f5lemad v\u00e4ga armsad inimesed. Alles paar aastat tagasi olid nad kogu perega elanud Pariisis. \u201cOne day I just felt I couldn\u2019t breathe there,\u201d \u00fctles Pierre\u2026 ja pani suitsu ette. Kahtlustan, et hingamisprobleemid v\u00f5ivad teda ka Rumeenias tabada, aga sellele vaatamata olid nad Cameliaga teinud sinna eriti m\u00f5nusa kohakese. Peale toredate inimeste oli seal ka p\u00e4ris palju loomi ja linde \u2013 eeslid (\u00fcks neist n\u00e4dal aega vana), lambad, oinad, pardid, haned ja kassid, kes tahtsid s\u00fclle ja pai.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Lihtsalt vaadake seda n\u00e4gu! Kui see ei ole puhas \u00f5nn, siis ma ei tea, mis on. See on lapse n\u00e4gu, kellel on s\u00fcnnist saati olnud kodus kass, kellele ta pole saanud mitte kunagi pai teha, sest kass on liiga kuri. See on lapse n\u00e4gu, kes l\u00f5puks saab aru, mille jaoks inimestel kassid on! (Foto: K. Treimann) (Sidenote:\u00a0<\/em>ka minu kohutavalt kuri ja vana kass on l\u00f5puks leebunud, istub lastele n\u00fc\u00fcd juba ise s\u00fclle ja lubab pai teha. Aga see pull siin kodus on alles umbes pool aastat toimunud, seal nad ei teadnud elust midagi!)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Koduk\u00e4mpingute juures on k\u00f5ige m\u00f5nusam see, et seal ei ole sa kohe m\u00f5ttetu turist, vaid niisama inimene. Ja sa ilmselt ei saa endale koduaeda k\u00e4mpingut teha, kui sa suhelda ei taha, nii et esimesel \u00f5htul tuli Pierre meiega juttu ajama, kaasas v\u00e4iksed pitsid ja \u00e4mma-\u00e4ia tehtud ploominaps, mis ma pean \u00fctlema, oli v\u00e4ga maitsev! Tal oli kaasas ka Rumeenia kaart, mille abiga arutasime meie edasisi plaane, millele Pierre napsu vahele kohe ka kriipsu peale t\u00f5mbas. Olin leidnud veel \u00fche piduri! Nimelt oli Kauri suur unistus s\u00f5ita Transfagarasanil (https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Transf%C4%83g%C4%83r%C4%83%C8%99an<\/a>), mida Top Gear on kasutanud (ja \u00e4kki kasutab n\u00fc\u00fcdki, ma uute saatejuhtidega ei vaata seda enam obv) oma autotestidel. Ja palju \u00f5nne neile! Kui Top Gearil oleks neil s\u00f5itudel kaasas lapsed, keda v\u00e4iksemgi kurv kohe oksele ajab, ei arvaks nad v\u00f5ib-olla, et see on maailma parim tee\u2026 Kui Pierre kuulis, et me tahame kindlasti ka Doonau deltasse minna (delta tundub mulle Rumeenias nagu ma ei tea, et k\u00fcsid iga inimese k\u00e4est, kes on kunagi Eestis k\u00e4inud, et \u201ckas sa ikka Tallinna vanalinna n\u00e4gid???\u201d), \u00fctles ta kohe, et selle ajaga te m\u00f5lemat elu sees ei j\u00f5ua, aga delta is a must<\/em>. Mina v\u00f5tsin selle peale kohe \u00fche pitsi ploomiviina veel ja tundsin suurt r\u00f5\u00f5mu, et ei pea sinna kuramuse Transfagarasanile lastele kilekotte nina ette hoidma minema. Kaur kindlasti oleks veel tahtnud seal ka drooni lennutada ja siis \u00e4kki mina oleksin pidanud s\u00f5itma, kes siis kotti hoiab\u2026 ja \u00fcldse!<\/p>\n\n\n\n

See mure murtud, saabus Kauri s\u00fcnnip\u00e4ev. Olin talle kodust kingiks kaasa tassinud Marati sametdressid, mis olid pakitud ikkagi \u00fcsna suurde pakki. Pean tunnistama, et p\u00e4ris keeruline on sellisel reisil kellegi eest kinke peita. Meenutame, et paari p\u00e4eva p\u00e4rast tuli s\u00fcnnip\u00e4ev ka Mirdil. Aga \u00f5nneks on Arvis \u00fcks panipaik, mis on nii ebamugavas kohas, et me sinna mingeid elulisi asju \u00fcldse ei panegi. Asi mul sinna siis kaks kinki \u00e4ra peita on!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Teel k\u00fcla hotelli restorani s\u00fcnnip\u00e4eva\u00f5htus\u00f6\u00f6gile. K\u00f5igil puhtad riided seljas. Olime restorani ainsad kliendid, aga toit oli hea! (foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kauri s\u00fcnnip\u00e4eval sadas terve p\u00e4eva. Alles \u00f5htuks klaaris enam-v\u00e4hem \u00e4ra. See oli ka ainus p\u00e4ev, kus me vahepeal lihtsalt k\u00f5ik keset p\u00e4eva Arvisse pugesime ja natuke multikaid vaatasime. Minu reaktsioon vihmale sellises olukorras on alati \u00fcks: \u201cTahan. Kohe. Koju.\u201d Muidugi ei tulnud see k\u00f5ne alla, sest ilmateade oli optimistlik ja ma olen t\u00e4iskasvanud inimene, kes suudab siiski teatavaid f\u00fc\u00fcsilisi ebamugavusi taluda. Aga kui me p\u00e4eval Mirdiga vihma k\u00e4es sinna restosse jalutasime (k\u00f5nniteid Rumeenia k\u00fclades p\u00f5him\u00f5tteliselt ei olegi olemas), et kontrollida, kas seal ikka p\u00e4riselt ka s\u00fc\u00fca saab, m\u00e4rjad olime ja k\u00fclmetasime, ja lisaks minu keeleoskus mind alt vedas nii, et m\u00f5nusa kuuma tee asemel saime k\u00fclmikust j\u00e4\u00e4teed, olin k\u00fcll lausa kurb. Aga \u00f5htu klaaris j\u00e4lle m\u00f5nusalt \u00e4ra ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval pidime juba edasi liikuma, sest peale surus j\u00e4rgmine s\u00fcnnip\u00e4evap\u00e4ev, mille ajaks tahtsime j\u00e4lle kusagil pikemalt paigal olla.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Pierre\u2019i juures olime kokku kolm \u00f6\u00f6d, viimasel p\u00e4eval n\u00e4itas ta meile ka kohalikku puukirikut, milliseid Rumeenias on mitmeid. Igal p\u00fchap\u00e4eval koguneb k\u00fclarahvas sinna kokku \u2013 naised ja mehed eri ruumides. Aeg seisab. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Camp Norocist v\u00f5tsime suuna m\u00e4gede poole. Vahemaa ei olnud k\u00fcll \u00fclearu pikk, aga Rumeenias toimub liiklemine p\u00f5hiliselt l\u00e4bi k\u00fclade. Vahel on nii, et \u00fcks k\u00fcla l\u00f5peb ja kohe k\u00f5rval algab j\u00e4rgmine. K\u00fclas v\u00f5ib s\u00f5ita aga ainult viiek\u00fcmnega. Kui k\u00fclasid ei ole, on kurvid v\u00f5i augud v\u00f5i loomad teel. Kui trassi peale l\u00e4hed, satud \u00fchel v\u00f5i teisel hetkel ikkagi olukorda, kus pead m\u00f5nest suurest linnast v\u00e4ga l\u00e4hedalt (v\u00f5i hoidku k\u00fcll, lausa linnast l\u00e4bi s\u00f5itma!) m\u00f6\u00f6duma ja j\u00e4\u00e4d ummikusse. Nii v\u00f5iski 100 km v\u00f5tta aega kolm tundi. Ja ma hakkasin v\u00e4ga h\u00e4sti aru saama, miks Pierre \u00fctles, et k\u00f5iki asju me Rumeenia v\u00e4iksusele vaatamata teha ei j\u00f5ua.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4tte hakkas j\u00f5udma l\u00f5unaaeg, olime parajasti k\u00fcladel\u00e4bimismarsruudil, toksisin\u00a0maps<\/em>i sisse\u00a0restaurants nearby<\/em>, sain kaardist valesti aru ja r\u00f6\u00f6gatasin oma vana hea: \u201cKeera siit. KOHE!\u201d Kaur oli valvsuse hetkeks kaotanud, mu varasemad eksimused unustanud ja keeraski esimesel v\u00f5imalusel vasakule.\u00a0Mistaaake!<\/em>S\u00f5itsime mudasest k\u00fcnkast alla majadevahelisele kitsale teele. Oli selge, et m\u00e4est \u00fcles suurele teele tagurdamisest midagi v\u00e4lja ei tule. Vasakul olid aias kaks hiiglaslikku koera, tundus, et ketis, aga aia alla olid nad kaevanud suure augu, nii et hammaste v\u00e4lkudes said nad poole kehaga tee peale roomata, et seal edasi l\u00f5riseda. Olukord polnud just kuigi roosiline. Istusin seal, kirusin ennast vaikselt ja unistasin hetkest, millal me selle k\u00f5ige \u00fcle juba naerda saaks. Tagasi ei saa, k\u00f5rvale ammugi mitte, ees laius p\u00f5ld. Kaur kasutas aga vana head loogikat ja andis lihtsalt gaasi. Iga p\u00f5llu \u00e4\u00e4res peab ju olema koht, kus saaks suurema s\u00f5idukiga ringi p\u00f6\u00f6rata! Edasi ma lihtsalt istusin ja lootsin parimat, samal ajal kui Koleos kogu oma nelivedu m\u00e4ngu pannes meid ja Arvit m\u00fclkasest mudam\u00e4est \u00fcles lohistas. Ja juba me naersimegi selle \u00fcle! Nii v\u00e4he pidin ootama!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
No t\u00f5esti \u2013 pole k\u00f5nev\u00e4\u00e4rtki! (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

V\u00e4ike vihm v\u00f5i kurjad koerad mudasel teel muidugi ei j\u00e4\u00e4nud Rumeenias mu suurimateks muredeks. Aga seda ma veel ei teadnud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ja siis olimegi juba Slovakkias. Ma ei oskagi selle riigi kohta eriti midagi \u00f6elda. No v\u00f5ib-olla v\u00f5taks kokku selle nii, et kuna meil sulli polnud, aga tundus, et seal \u00e4kki kaardimaksetega pikalt hakkama ei saa, pidime kuskilt k\u00fclapoe automaadist raha v\u00f5tma.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1426,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[34,36,35],"class_list":["post-1420","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-arvi","tag-kamping","tag-reisimine"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/kirik.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1420","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1420"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1420\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1428,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1420\/revisions\/1428"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1426"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1420"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1420"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1420"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}