{"id":1437,"date":"2024-05-15T16:34:34","date_gmt":"2024-05-15T13:34:34","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1437"},"modified":"2024-05-20T13:51:25","modified_gmt":"2024-05-20T10:51:25","slug":"15-vihkan-ohupalle","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1437","title":{"rendered":"15. Vihkan \u00f5hupalle!"},"content":{"rendered":"\n

K\u00e4tte oli j\u00f5udnud Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evahommik. Ta sai parajasti viis. Peaksin kohe alustuseks \u00e4ra \u00fctlema, et k\u00f5ige raskemad p\u00e4evad minu jaoks aastas on j\u00e4rgmised (raskuse j\u00e4rjekorras): 1) emadep\u00e4ev, 2) Rahe s\u00fcnnip\u00e4ev, 3) Mirdi s\u00fcnnip\u00e4ev. Need teeb minu jaoks keeruliseks see, et kepsutan neisse alati sisse nagu maailma k\u00f5ige naiivsem hirvepoeg Tartu maantee trassile. Tsiteerides ansambel Ans Andurit, siis \u201cteisip\u00e4ev l\u00f6mastab su, ta on raskem kui rekk-kkaaaa\u201d (siin laulus v\u00f5ib teisip\u00e4eva asemel sisestada m\u00f5ne sobivama t\u00e4htp\u00e4eva). Ja ma ei tea, miks ma iga kord arvan, et p\u00e4ev l\u00e4heb kuidagi teisiti. Kunagi ei l\u00e4he. S\u00fc\u00fcdistada saab ainult iseennast. Proovin sel aastal uuesti (l\u00f6\u00f6b kabjaga vastu maad).<\/p>\n\n\n\n

Igatahes. S\u00f5ime k\u00e4mpingus m\u00f5nusa hommikus\u00f6\u00f6gi, panime eelmisel \u00f5htul Rahega koos suure vaevaga poest ostetud koogit\u00fckile k\u00fc\u00fcnla, laulsime, puhusime, andsime k\u00e4tte kingi. Nagu igal aastal, m\u00f5tlesime ka sel korral \u00fcle. Lapsele on s\u00fcnnip\u00e4evaks \u00fcldse v\u00e4ga raske midagi kinkida. \u00dcritad k\u00f5igest hingest teda r\u00f5\u00f5mustada ja kipud l\u00f5puks ostma mingi asja, mis on kallis, aga millest tema tegelikult \u00fcldse r\u00f5\u00f5mu ei tunne. Sel korral olime Kauriga ostnud talle uhke praami, millega peaks saama m\u00e4ngida isegi vees! Sellest kujunes muidugi l\u00f5bus p\u00e4evapoliitiline kingitus, sest paar p\u00e4eva enne seda oli Eestis katki l\u00e4inud Saaremaa praam T\u00f5ll, millest tuli teadagi palju jama. Tunnistan, et selle Mirdi kingiga pole ma sihtotstarbelist m\u00e4ngu kunagi n\u00e4inud. Praegu seisab see laste voodi all suures sahtlis ja keegi pole iial k\u00fcsinud, kus ta olla v\u00f5iks v\u00f5i avaldanud soovi sellega m\u00e4ngida. Jess!<\/p>\n\n\n\n

Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evaks oli meil plaane palju. Alustasime dinosaurusepargist (https:\/\/dinoparc.ro\/en\/<\/a>). Olen oma elu jooksul sattunud liigagi paljudesse sarnastesse kohtadesse, aga see Rumeenia oma pani k\u00fcll teistele pika puuga \u00e4ra. V\u00e4ga t\u00f5etruud loomad! Suurep\u00e4rane logistika! Huvitav v\u00e4ljapanek! Asjad T\u00d6\u00d6TASID! Ainus asi, mida neile ette v\u00f5iks heita, oli see, et silt selle kohta, et loomadele selga ronida ei tohi, oli esimest korda h\u00e4sti n\u00e4htaval kohal alles tuuri l\u00f5pus. Aga ruttan s\u00fcndmustest ette. Vaatame parem pilte!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Park ise asus \u00fcsna j\u00e4rsu m\u00e4e otsas, kuhu transportis k\u00fclalised veduriks maskeerunud traktor. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ma ei tea, miks ma Rumeenias iga kord \u00fcllatunud olin, kui mingis lahedas kohas h\u00e4sti palju rahvast oli. Igale turistil\u00f5ksule m\u00f5eldes kujutasin ette, et seal oleme p\u00f5him\u00f5tteliselt ainult meie. Dinopark oli arusaadavalt v\u00e4ga populaarne koht. Ilm muidugi oli ka meie poolel.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kui sa metsavahel seda t\u00f5esti kohutavalt hiiglaslikku brontosaurust n\u00e4ed, siis m\u00f5tled, et siin nad ju \u00fckskord olidki. T\u00e4pselt sellisena! (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ma mingi liiga paljusid teisi dinosauruseid nimepidi ei tea, \u00fctleme tema kohta n\u00e4iteks siis \u00dclo. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Tema v\u00f5iks olla siis n\u00e4iteks Pirjo. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4ris mitmed neist tegid ka hirmsaid h\u00e4\u00e4li. N\u00e4gime isegi, kuidas \u00fcks pargi t\u00f6\u00f6taja parajasti kivi tegi. (Mitte ajada sassi \u201ckivi tegemisega\u201d, mida noored kasutavad teinekord sl\u00e4ngis, et kirjeldada marihuaana suitsetamist. Ka Rumeenias on see v\u00e4ga illegaalne!) Vaid ta p\u00e4riselt meisterdas elutruud kivi, mida ekspositsiooni osana kasutada. Lisaks oli alal v\u00e4ike muuseminurk munade ja embr\u00fcode v\u00e4ljapanekuks, m\u00e4nguv\u00e4ljak ja muud p\u00f5nevat. Suutsime isegi sealt v\u00e4lja minnes ennast giftshop<\/em>\u2018ist suurema vaevata l\u00e4bi suruda. Kuna sisenemiseks pidi ka sama poe l\u00e4bima, aga siis lastel veel soove polnud, teadsin v\u00e4ljudes poega juba arvestada. V\u00f5in ka teiega oma h\u00e4kke jagada. Draama v\u00e4ltimiseks tuleb lapsed enne sellisesse poodi sisenemist kukile v\u00f5tta! Siis nad n\u00e4evad asju k\u00f5rgemalt, ei ulatu nendeni, l\u00fchin\u00e4gelike laste puhul on veel suuremad kasud m\u00e4ngus \u2013 nad lihtsalt ei n\u00e4e asju nii k\u00f5rgelt eriti h\u00e4sti! Kukil meeldib neile aga alati olla ja sina saad liikumiskiiruse ise valida. Oo, millised kohutavad vanemad! Isegi lapse s\u00fcnnip\u00e4eval ei v\u00f5i talle karvast dinosaurust osta! (Seda m\u00f5tles ja \u00fctles k\u00fcll Mirt, Rahe kajas kaasa). Aga ei \u2013 meil oli siiski plaan laps hiljem ehtsasse m\u00e4nguasjapoodi viia!<\/p>\n\n\n\n

Rong-traktor v\u00f5ttis meid j\u00e4lle peale ja s\u00f5itis m\u00e4ge m\u00f6\u00f6da veel \u00fclespoole. L\u00f5pp-peatuses oli m\u00f5nus j\u00e4\u00e4tisekohvik, milles muidugi kohe istet v\u00f5tsime. Ja siis avastasime, et seal jalutavad kaks meest ka hobuse ja poniga ringi! Ma ei tea, kas on midagi, mida Mirt armastaks rohkem kui hobuseid. Kui neid asju on, siis on neid igatahes v\u00e4he. \u201cKui tore!\u201d m\u00f5tlesin naiivselt ja Kaur l\u00e4ks k\u00fcsima, kas ja mis hinnaga natuke ratsutada saaks. Mirt sai suurema hobuse selga istuda, Rahe pidi leppima poniga ja see mees k\u00e4skis mul lapsest kogu aeg k\u00f5vasti kinni hoida. Ilmselt oli pikk kogemus teda juba \u00f5petanud m\u00e4rkama neid lapsi, kes ennast k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt hobuse seljast maha kipuvad aelema.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mirt ette kujutamas, kuidas ta mu \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva hobusejutuga sisustada kavatseb. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Rahe t\u00f5estamas, et suudab siiski v\u00e4hemalt seisva poni seljas pildi ajaks liikumatult olla ja mitte alla kukkuda. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201cSee p\u00e4ev l\u00e4heb ju \u00fcpris kenasti!\u201d olin j\u00e4lle loll, kui me tagasi k\u00e4mpingusse j\u00f5udsime, et Rahe oma l\u00f5unaune \u00e4ra teha saaks. T\u00f5esti. Rahe l\u00e4ks Kauriga Arvisse ja keeras magama. Mina sain kaks tundi Mirdiga veeta ja kuulata, mitu hobust me peame v\u00f5tma, kuhu kolima, et neid hobuseid majutada ja karjatada; kuhu tema kavatseb kolida, kui me hobuseid ikkagi koju ei too; kes on maailma halvim ema (vihjeks v\u00f5in \u00f6elda, et ta nimi riimub s\u00f5naga pelmeen<\/em>). Mirt on kindlalt k\u00f5ige j\u00e4rjekindlam inimene, keda ma tean. Reisij\u00e4rgsel s\u00fcgisel arutlesime temaga kodus (j\u00e4lle Rahe uneajal) selle \u00fcle, kas karj\u00e4\u00e4r priimabaleriinina v\u00f5iks olla tema jaoks v\u00f5i mitte. Kui pika arutelu l\u00f5puks selgitasin, et balletikingad l\u00f5huvad n\u00e4iteks ka jalad \u00e4ra ja otsisin talle selle t\u00f5estuseks internetist isegi pilte, v\u00f5ttis ta teema kokku lihtsalt s\u00f5nadega: \u201cSa ise panid need pildid siia!\u201d Nii et vanden\u00f5uteooria-game strong.<\/em> See hobuseteemaline kaks (tundus nagu 12) tundi m\u00f6\u00f6dus umbes samas vaimus. Olin l\u00f5puks igatahes kohutavalt v\u00e4sinud ja \u00f5nnelik, kui Rahe ja Kaur \u00e4rkasid, et saaksime p\u00e4evaga edasi minna. Kujuta ette, et sind on ristk\u00fcsitlenud ja t\u00e4ielikult nurka surunud maailmatasemel advokaat. Hakkad juba ise ka uskuma, mida sulle r\u00e4\u00e4gitakse \u2013 nii osav on ta! \u00c4rge saage valesti aru \u2013 ta on sellisena ideaalne. Temast saab \u00fchel p\u00e4eval suurep\u00e4rane t\u00e4iskasvanu, kes teab v\u00e4ga h\u00e4sti, mida ta tahab ja kuidas seda saada.<\/p>\n\n\n\n

Ees ootas linnap\u00e4ev Bra\u0219ovis. K\u00f5igepealt pidime minema m\u00e4nguasjapoodi, sest Mirdil oli vaja enne \u00e4ras\u00f5itu saadud s\u00fcnnip\u00e4evakingiraha kusagil laiaks l\u00fc\u00fca. Linn on Tallinnast umbes sada ruutkilomeetrit suurem, kuigi v\u00e4hemalt Vikipeedia j\u00e4rgi elab seal inimesi meie pealinnast k\u00f5vasti v\u00e4hem. Panime Waze\u2019i \u00fche suure kaubamaja ja l\u00e4ksime selle t\u00e4iesti inimt\u00fchja m\u00e4nguasjapoodi. Mirt valis \u00f5nneks \u00fcsna kiiresti v\u00e4lja Elsa ja Anna nukud \u2013 umbes selle plaaniga ta sinna ka l\u00e4ks. Rahe p\u00fc\u00fcdis samal ajal m\u00fc\u00fcja rumeeniakeelsete kiljete saatel elektriautosid poodiumilt alla l\u00fckata, aga et ta p\u00e4ris t\u00fchjade k\u00e4tega ei j\u00e4\u00e4ks, ostsime talle \u00fche suure purgit\u00e4ie loomakesi, puid ja kive. See purk j\u00e4tke meelde. Temal on veel suur roll m\u00e4ngida. Reisi parim ost, julgen \u00f6elda!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Bra\u0219ovis, teel prassima. Ausalt, ma ei palunud mingit eriposeerimist, tegemist t\u00e4ieliku improga. (Foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tegelikult meil prassimisplaan muidugi puudus. Olime kokku leppinud, et seekord kainet rooli pole \u2013 kumbki ei joo! See oli otsus, mida, tunnistan, hakkasin m\u00f5ne aja p\u00e4rast ikkagi r\u00e4ngalt kahetsema. Sest olles just kaks tundi t\u00e4ielikult hobusepeedistatud, ei olnud ma j\u00e4rgmiseks kaheks tunniks \u00fcldse valmis. Nagu ikka turistidele m\u00f5eldud kohtades, on teel igasuguseid l\u00f5kse. Meie l\u00f5ksuks olid \u00f5hupallim\u00fc\u00fcjad. Kui ma \u00fctlen, et ma vihkan \u00f5hupalle, siis pean siin eriliselt silmas seda krabisevat, multikapiltide ja heeliumiga t\u00e4idetud pr\u00fcgi, mille eest k\u00fcsitakse hingehinda ja millest j\u00e4tkub r\u00f5\u00f5mu umbes kaheks minutiks. Nad muidugi tahtsid \u00f5hupalli! Elsa ja Anna \u00f5hupalli! Ma ei m\u00e4leta enam t\u00e4pselt, kui palju need maksid. Aga selge oli see, et \u00fche palliga ei oleks meil midagi peale hakata, sama h\u00e4sti v\u00f5ib selle ostmata j\u00e4tta. Aga kahe eest pidi minu meelest v\u00e4lja k\u00e4ima pea 20 eurot. Mis on ju jabur! Kodune pr\u00fcgivedu maksab ka kuus v\u00e4hem! (Kaur \u00fctles, et kodune pr\u00fcgivedu maksab 2 eurot kuus).<\/p>\n\n\n\n

Tead seda hetke, kus sa oled lapsele midagi keelanud ja l\u00f5petanud selle s\u00f5nadega \u201cja jutul l\u00f5pp\u201d v\u00f5i \u201crohkem me sellest ei r\u00e4\u00e4gi\u201d v\u00f5i \u201cma ei m\u00f5tle \u00fcmber\u201d v\u00f5i midagi muud dramaatilist, sest sa tegid juba \u00e4ra k\u00f5ik need m\u00f5istlikud asjad, mida raamatust lugenud oled, aga jalutamine lastega, kes v\u00f5\u00f5ras linnas su k\u00e4e otsas sama asja p\u00e4rast uluvad, on su igasuguse m\u00f5tlemisv\u00f5ime halvanud. Ja sa tead, et lihtsam oleks ilmselt j\u00e4rele anda. Aga sa ei saa. Sest sa \u00fctlesid k\u00f5iki neid asju. Kui suutsime peat\u00e4navalt k\u00f5rvale hoida, ununesid m\u00f5neks ajaks ka pallid. Aga kuna n\u00e4gin kohe peat\u00e4nava alguses \u00fches v\u00e4ikses poekeses ideaalset k\u00e4ekotti ja mu vana kott p\u00f5him\u00f5tteliselt lagunes mul igal sammul, olime sunnitud sinna tagasi minema. Terve tee! See on nagu mingi neli \u00f5hupallim\u00fc\u00fcjat! Ja murdusimegi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Umbes sellise n\u00e4oga see pall ostetud sai. Rahe kohta ma ei taha sellel pildil midagi lisada. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Vaatamata \u00f5hupallile soovis Mirt endiselt esimesel v\u00f5imalusel v\u00e4lja kolida. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kauri suur eesm\u00e4rk oli maitsta head\u00a0papanasi<\/em>\u2018t. See on kuulus rumeenia magustoit, mis koosneb p\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00f5\u00f5rikutest, hapukoorest ja moosist. Pisut eelt\u00f6\u00f6d viitas sellele, et Brasovi parim magustoit on \u00fches linnav\u00e4ljaku k\u00f5rval asuvas restoranis. Lapsed said oma \u00f5hupallidega ringi joosta, kuni me toidud tellisime. Teenindajaks oli v\u00e4ga vahva suure k\u00f5huga rumeenlane, kes vaatamata keelebarj\u00e4\u00e4rile tegi lastele palju nalja. Kui soolased toidud s\u00f6\u00f6dud, tahtsime magustoitu tellida. Alguses \u00fctlesin, et vajame nelja. Ikkagi s\u00fcnnip\u00e4ev! Ta \u00fctles, et toob meile maksimaalselt kaks, ja see on meile ka ilmselt liiga palju.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Toit oli mega. Ma ei tea, miks Rahe mind nii vihaselt vaatab. See oli k\u00fcll hetk p\u00e4evas, kus k\u00f5ik olid rahul ja r\u00f5\u00f5msad. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
S\u00fcnnatordi asemel k\u00e4ras k\u00fcll. K\u00f5ige rohkem maitses Kaurile. K\u00f5ige v\u00e4hem mulle. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ja oligi pikk p\u00e4ev peaaegu m\u00f6\u00f6da saanud. L\u00f5petuseks pidi nad muidugi veel magama panema, mis on sellistel p\u00e4evadel veel keerulisem kui tavaliselt, sest k\u00f5ik p\u00e4evased emotsioonid ja mured kipuvad j\u00e4lle enne uinumist pead t\u00f5stma. Aga v\u00e4simust muidugi pole. Hommikul lasin \u00fchel Anna ja Elsa \u00f5hupallil kogemata Arendelli \u00e4ra lennata, teine l\u00e4ks lendu, kui ma ei eksi, siis Bulgaaria kohal.\u00a0Money well spent!<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4tte oli j\u00f5udnud Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evahommik. Ta sai parajasti viis. Peaksin kohe alustuseks \u00e4ra \u00fctlema, et k\u00f5ige raskemad p\u00e4evad minu jaoks aastas on j\u00e4rgmised (raskuse j\u00e4rjekorras): 1) emadep\u00e4ev, 2) Rahe s\u00fcnnip\u00e4ev, 3) Mirdi s\u00fcnnip\u00e4ev.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1438,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[34,37,36,35,26],"class_list":["post-1437","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-arvi","tag-eesti","tag-kamping","tag-reisimine","tag-uus"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/rong.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1437","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1437"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1437\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1449,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1437\/revisions\/1449"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1438"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1437"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1437"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1437"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}