{"id":1450,"date":"2024-05-15T16:45:23","date_gmt":"2024-05-15T13:45:23","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1450"},"modified":"2024-05-20T13:51:31","modified_gmt":"2024-05-20T10:51:31","slug":"16-peatukk-life-is-a-beach","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1450","title":{"rendered":"16. peat\u00fckk. Life is a\u00a0beach"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval plaanisime Transilvaaniaga h\u00fcvasti j\u00e4tta. Piilusime korraks k\u00fcll ka l\u00e4hedal asuva Dracula lossi juurde, aga j\u00e4lle olin t\u00e4ielikus \u0161okis, et seal peale meie veel mitusada inimest oli! Miks? J\u00e4rjekord tundus v\u00e4hemalt kahetunnine, nii et loobumisotsus tuli kergelt. Eks lapsena ajasid vampiirid ja nende hulgas krahv Dracula ka mind ikka \u00fcksjagu elevile. Mingis Soome ajakirjas (\u00e4kki 90ndate keskpaigast) oli pikk lugu v\u00f5ikate piltidega, kus inimeste pead olid vaiade otsa aetud, l\u00e4hikaadrid \u201cDraculast\u201d ja k\u00f5ik jutud. Aga t\u00f5ele au andes, meeldis mulle k\u00f5ige rohkem ikkagi \u201cKet\u0161upivampiiride\u201d multikas! N\u00e4idake mulle nende lossi ja ma ootan kaks tundi \u00e4ra!<\/p>\n\n\n\n

Kui Kaur oli oma drooni minu ohete saatel j\u00e4lle \u00e4ra lennutanud ja lossist soovitud kaadrid k\u00e4tte saanud (samal ajal, kui ma t\u00fcdrukuid kinni hoidsin, et nad ei l\u00e4heks seal samas t\u00e4nava \u00e4\u00e4res einestavaid hobuseid k\u00e4ppima), v\u00f5isime hakata Doonau poole liikuma. Enne seda aga j\u00e4i ette veel \u00fcks vaatamisv\u00e4\u00e4rsus, mis tundus pisikest \u00fcmbers\u00f5itu v\u00e4\u00e4rt \u2013 Berca mudavulkaanid (https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Berca_Mud_Volcanoes<\/a>). Ma ei oskagi seda kohta eriti h\u00e4sti kirjeldada. K\u00f5va pinnas vulkaanide \u00fcmbruses meenutas pisut Rummu karj\u00e4\u00e4ri. Suurt veekogu ja sellesse uputatud vanglat seal muidugi polnud. Aga koht oli igatahes efektne.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ilm oli ka kuidagi s\u00fcrr ja toetas h\u00e4sti seda natuke kummalist vaatepilti. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Mingeid meetritek\u00f5rguseid purskeid me muidugi ei n\u00e4inud. Vulkaanid lihtsalt vaikselt podisesid siin-seal. K\u00fcll aga oli seal m\u00f5nusaid l\u00f5hesid, millest sai \u00fcle h\u00fcpata ja mille otsas ronida. Nii et lapsed said korralikult jalgu sirutada ja see on alati igasuguste vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste juures tore. Tore oli ka see, et peale meie keegi seal jalutajatest eesti keelt ei r\u00e4\u00e4kinud, sest \u00fchel hetkel r\u00f6\u00f6gatas Rahe \u00fche k\u00f5hukama naise suunas: \u201cKuule, kas sa oled beebi \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud?!\u201d Nii et kui lastega reisile \u2013 siis v\u00e4lismaal tunned ennast alati nendes asjades kindlamalt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Esiroinar. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vulkaanide juures oli ka \u00fcks kiirtoidukoht, mis t\u00e4hendas, et p\u00e4rast sai isegi friikaid ja j\u00e4\u00e4tist. Igal pool olid nunnud sildid pr\u00fcgi mahaviskamise kohta. Kui pr\u00fcgi maha viskad, tuleb maa alt lohe ja s\u00f6\u00f6b selle \u00e4ra. Aga see teeb ta n\u00e4ljaseks! Nii et j\u00e4rgmiseks s\u00f6\u00f6b ta \u00e4ra juba sinu! Ilmselt sildid (v\u00f5i siis lohe) t\u00f6\u00f6tasid h\u00e4sti, sest vulkaanide \u00fcmbrus oli t\u00f5esti superpuhas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ma ei tea, mis siin t\u00e4pselt toimub, aga need Kaera-Jaani-positsioonid r\u00e4\u00e4givad ise enda eest. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kogu piirkond sealkandis oli \u00fcsna mudasev\u00f5itu, nii et ka k\u00e4mping (https:\/\/popasperla.ro\/<\/a>), kuhu \u00f6\u00f6bima tahtsime minna, oli \u00fche suure mudaj\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Koht ise oli v\u00e4ga\u00a0vintage\u00a0<\/em>ja nunnu, k\u00fcll aga levis igal pool korralik mudahais, millega p\u00f5him\u00f5tteliselt harjus \u00e4ra, aga p\u00f5hiliselt selle t\u00f5ttu ei oleks v\u00e4hemalt mina tahtnud sinna ka kauemaks j\u00e4\u00e4da. M\u00e4nguv\u00e4ljaku asjad olid sellised nagu Lasnam\u00e4el 80ndate l\u00f5pus \u2013 roostes, krigisevad ja suures osas eluohtlikud. Du\u0161\u0161 oli peaaegu \u00f5ues, sooja vett tegi p\u00e4ike ja elektrit polnud pesemiskohas \u00fcldse. Nii et \u00f5htul l\u00e4ksin kottpimedas k\u00fclma du\u0161i alla ja m\u00f5tlesin j\u00e4lle, et kui tore on, et ma ikka \u00e4mblikke ei karda, sest neid passis seal pimedas kabiinis koos minuga mitmeid. Aga inimesed olid seal v\u00e4ga toredad ja k\u00f5ikjal tolknesid s\u00f5bralikud hulkuvad koerad, kellele vahepeal juua andsime. See k\u00f5ik k\u00f5lab nagu mingi \u00f5uduste kirjeldus, aga mudahais\u00a0aside\u00a0<\/em>meeldis meile k\u00f5igile seal tegelikult v\u00e4ga!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mudaj\u00e4rve (mis oli tegelikult V\u00c4GA suur) teisel kaldal oli sel \u00f5htul pulm. Vesi kandis heli edasi nii, et vahepeal tundus, nagu kuuleks isegi tasast juttu, mida pulmalauas omavahel aeti.\u00a0Playlist\u00a0<\/em>oli \u00f5nneks viisakas. Ma olen maganud ka p\u00f5randal, mille all oli p\u00f5him\u00f5tteliselt diskoteek, nii et minu \u00e4rkvelhoidmiseks peab ikka rohkem pingutama. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui hommikul arvet maksma l\u00e4ksin, sattusin sellise proua peale, kellega meil \u00fchtegi \u00fchist keelt ei leidunud. Ja ometi arenes meil vestlus, kus tema \u201ck\u00fcsis\u201d, kuhu me edasi l\u00e4heme, mina \u201cvastasin\u201d, et Doonau deltasse ja tema kiitis, et see on mega ilus koht. Ma siiamaale ei saa aru, kuidas meil \u00f5nnestus nii tore ja pikk jutt p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00e4oilmetega maha pidada!<\/p>\n\n\n\n

Doonau delta k\u00fclastuseks olime valinud \u00fche v\u00e4ikese koduk\u00e4mpingu, mis asus deltast umbes 15minutise autos\u00f5idu kaugusel. Lisaks korraldas k\u00e4mpingu omanik neid tuure ka ise. Sinna hoovi olekski vist ainult umbes kolm seltskonda \u00f6\u00f6bima mahtunud, aga sel \u00f6\u00f6sel olime seal \u00f5nneks ainult meie ja \u00fcks noor saksa pere. See oli eriti tore sellep\u00e4rast, et meil oli oma vannituba! Seal oligi neid k\u00f5rvuti kaks ja siis kuidagi h\u00e4sti loogiliselt l\u00e4ks nii, et \u00fchte kasutasid ainult nemad ja teist ainult meie. K\u00fcll see oli tore vaheldus olukorrale, kus oled kogu aeg pidanud k\u00f5iki asju paarik\u00fcmne inimesega jagama! T\u00e4iesti kodu tunne tuli korraks peale!<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mpa omanik tegi meiega saabudes v\u00e4ikeses \u201ckoosoleku\u201d, kus \u00fctles, et ta kahjuks ise meid hommikul j\u00f5ele viia ei saa, aga meiega tuleb kaasa tema isa, kes oskab natuke saksa ja natuke vene keelt. Et meil mingi eriline spetsiifiline linnuliigi- vms huvi puudus, ei olnud see meie jaoks probleem. Ajasime p\u00f5hiliselt ikkagi emotsiooni taga. V\u00e4ljas\u00f5it pidi olema hiljemalt 4.45 hommikul. Hullumaja! Ma ei tea muidugi, mis kell ma siis arvasin, et see p\u00e4ike t\u00f5useb. Lolli inimest on ikka lihtne igal sammul \u00fcllatada.<\/p>\n\n\n\n

Sakslased olid kaheaastasel reisil, nende laps just aastaseks saanud ja veel aktiivsem kui Rahe. See alati kuidagi r\u00f5\u00f5mustab mind hirmsast, kui ma n\u00e4en, et on \u201cveel hullemaid\u201d lapsi. Parimas m\u00f5ttes. Nad olid meist umbes seitse aastat nooremad, tsikk t\u00f6\u00f6tas tegelikult vaegkuuljatest lastega, mees oli vist mingi IT- v\u00f5i majanduset\u00fc\u00fcp. Nad olid teel olnud vist umbes neli kuud ja tahtsid l\u00f5puks j\u00f5uda v\u00e4lja Venemaale, nii et naine \u00f5ppis mingi \u00e4piga \u00fcsna edukalt just sel eesm\u00e4rgil parajasti ka vene keelt. Lapsel aga k\u00e4is m\u00e4hkmetest vabanemine. See t\u00e4hendas, et ta uitas igal pool palja tagumikuga ringi ja n\u00e4iteks \u201ckakas meie krundi peale\u201d. Sellises olukorras on ikka tore, kui on endal lapsed ja saad aru, et see k\u00f5ik on v\u00e4ga normaalne ja elu osa, samal ajal ise aidates ta vanematel l\u00f5hna j\u00e4rgi k\u00f5ik junnid muru seest \u00fcles leida. Mirdile k\u00e4is see poiss ikka konkreetselt n\u00e4rvidele. Ta k\u00fcll p\u00fc\u00fcdis v\u00e4ga viisakalt talle m\u00f5ista anda, et palun teda joonistamise ajal mitte segada, ja ta suutis t\u00f5esti ka viisakaks j\u00e4\u00e4da, aga noorsandil oli muidugi s\u00fcgavalt savi. Kui nad aga l\u00f5puks Mirdi sassi aetud vildikad k\u00f5ik v\u00e4rvi j\u00e4rgi karpi panduna tagasi t\u00f5id, sain aru, et tegelikult mul on ikkagi v\u00e4ga hea meel, et meie kaaslased on sakslased. V\u00f5ime olla t\u00e4iesti kindlad, et nad \u00f5igel ajal autos istuvad ja hiljaks ei j\u00e4\u00e4.<\/p>\n\n\n\n

Nii l\u00e4kski! 4.45 startisime koos poolunes lastega delta poole. See oli ilus vaikne hetk, sest nii vara hommikul ei olnud isegi kalamehi veel j\u00f5ele l\u00e4inud. Panime p\u00e4\u00e4stevestid selga ja s\u00e4ttisime ennast mootorpaati, kus oli kolm rida pinke. Iga pere sai \u00fche pingi, kapten istus ahtris ja p\u00f6\u00f6ras meie t\u00e4helepanu sinna, kus parajasti m\u00f5ni lind v\u00f5i konn k\u00fckitas. See oli m\u00f5nus s\u00f5it. Ja kindlasti kogu reisi \u00fcks tipps\u00fcndmusi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kujuta n\u00fc\u00fcd ette, et mootor on just kinni pandud, kuulda on ainult paadi libisemise heli vee peal ja k\u00f5rvulukustavat lindude kisa, millest h\u00e4\u00e4le j\u00e4rgi ei tunne sa \u00e4ra peaaegu \u00fchtki. (Foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Teiste hulgas \u00f5nnestus meil n\u00e4ha ka pelikane, keda ma pole vist isegi loomaaias mitte kunagi n\u00e4inud. Ma meelega ei pane palju pilte, sest see tundub mulle m\u00f5ttetu. Kui Doonau delta sind huvitab, siis nagu soomlased \u00fctlevad: \u201cKVG!\u201d (kato v***u Googlesta<\/em>) v\u00f5i veel parem \u2013 mine ise kohale!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Nii me seal pea kaks tundi tiksusime, v\u00e4ike v\u00f5ileib, v\u00e4ike tukkumine. Elu! (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui tagasi kaldale j\u00f5udsime, oli sadamas suur m\u00f6ll \u2013 koerad haukusid, paadimootorid pl\u00e4risesid, kalamehed karjusid ja autod s\u00f5itsid ringi. See tundus isegi veel s\u00fcrreaalsem kui just l\u00e4bitud j\u00f5gi. Aga tore oli, et p\u00e4ev oli veel ees! Ja kindel oli see, et lapsed autos magavad! Eesm\u00e4rk oli j\u00f5uda randa, v\u00f5tta aeg maha ja olla, nagu me alati oleme, neli-viis p\u00e4eva lihtsalt lebos. L\u00e4ksime tegime rahuliku j\u00e4relhommikus\u00f6\u00f6gi k\u00e4mpingus, pakkisime asjad kokku ja olime juba k\u00fcmne paiku teel.<\/p>\n\n\n\n

Rumeenias mere\u00e4\u00e4rega muidugi v\u00e4ga hiilata ei ole, aga enne Bulgaaria piiri on neil \u00fcks nurgake selleks t\u00e4itsa olemas. Selles piirkonnas oli ka p\u00e4ris suur valik k\u00e4mpinguid, millest \u00fche v\u00e4lja valisime. Kui aga l\u00f5puks sinna kohale j\u00f5udsime, oli t\u00e4iesti v\u00f5imatu aru saada, kus ta siis t\u00e4pselt olema peaks. Olime \u00fches v\u00e4ikses linnakeses, mille tee \u00e4\u00e4red olid paksult parkivaid autosid t\u00e4is. Kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, oli reede keskp\u00e4ev, mis t\u00e4hendas, et paljud olid juba n\u00e4dalavahetust alustama tulnud \u2013 mina olin muidugi j\u00e4lle t\u00e4ielikus \u0161okis, et seal nii palju inimesi oli! \u2013 ja segadus muudkui kasvas. S\u00f5itsime natuke linnast v\u00e4lja ja leidsime mingi s\u00f6\u00f6gikoha. Sel ajal, kui mina lastega pissil k\u00e4isin, p\u00fc\u00fcdis Kaur s\u00f6\u00f6ki oodates olukorrale mingi lahenduse leida. \u201cMul on \u00fcks ettepanek\u2026\u201d alustas ta ettevaatlikult. L\u00e4ksin juba murelikuks \u2013 sealt v\u00f5is k\u00f5ike tulla. Aga ei \u2013 ta pakkus lihtsalt v\u00e4lja, et l\u00e4heks siis hoopis Bulgaariasse edasi\u2026? M\u00f5eldud-tehtud. Tol hetkel tundus sinna \u00fclerahvastatud kuurordisse tagasik\u00e4rutamine t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu, \u00f5nneks n\u00e4gime suht kohe ka \u00fcle tee mingit hiiglaslikku madu roomamas, nii et mul ei olnud raske otsustada, kuhu minna. Ega seal 15 km kaugusel kindlasti ei ole selliseid usse! Olime Bulgaarias kunagi varem k\u00e4inud ka, aga ennemuiste, kahekesi ja pakettreisiga.<\/p>\n\n\n\n

Piiri\u00fcletus v\u00f5ttis alla poole tunni, valitud k\u00e4mping (https:\/\/www.facebook.com\/pages\/Camping%20Cosmos%20Bulgaria\/515229648656548\/<\/a>) oli piirile v\u00e4ga l\u00e4hedal. \u00dcldine olo oli seal p\u00e4ris m\u00f5nus \u2013 saime hekiga \u00fcmbritsetud koha, mis oli \u00fcsna varjuline ja privaatne. Isegi enne asjade lahtipakkimist l\u00e4ksime randa. Mulle on Must meri alati meeldinud ja ei pidanud ka sel korral pettuma.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ilm oligi kogu aeg selline! (Foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Bulgaarias k\u00e4imisel ja Bulgaarias k\u00e4imisel on muidugi suur vahe. Kunagi, kui me alles kihlusime, olime Kauriga kahekesi Sunny Beachil. N\u00fc\u00fcd olime v\u00e4ga teistsuguses kohas, mis tundus olevat pigem selline paik, kuhu pisut vaesemad bulgaarlased oma suve veetma tulid. Aga meil polnud selle vastu midagi! Pesta sai, vetsus k\u00e4ia p\u00f5him\u00f5tteliselt sai, kui suutsid m\u00f6\u00f6da vaadata faktist, et vetsu p\u00f5rand oli pidevalt paarisendimeetrise veekihi all, ja lisaks k\u00e4isime igal \u00f5htul k\u00e4mpingu juures asuvas restoranis, kus s\u00f6\u00f6k polnud k\u00fcll suurem asi, aga men\u00fc\u00fc see-eest rikkalik, \u00f5llevalik hea \u2013 ja k\u00f5ik kohutavalt odav! Elasime nagu kuningad. P\u00e4eval m\u00f5nulesime rannas, \u00f5htul prassisime restoranis.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Eelroog, praad, magustoit neljale. Lisaks joogid. Arve \u00fcle 30 euro ei olnud vist kordagi. Elu! (Foto: Mirt Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5ige raskem aeg oli minu jaoks seal p\u00e4eva jooksul see koht, kus Kaur Rahega l\u00f5unaunne l\u00e4ks. Miks sa siis ise teda magama ei pannud, vingukott? P\u00f5hiliselt sellep\u00e4rast, et neil on sellega nagu mingi v\u00e4rk \u2013 Rahe j\u00e4\u00e4b Kauriga p\u00e4eval ruttu magama ja Kaurile meeldib endalegi p\u00e4eval magada. Minuga hakkab Rahe alati m\u00fcrama. Kui aga peaksime m\u00f5lemad uinuma, on mul p\u00e4rast \u00e4rkamist mitu tundi nii raske olla. Ei saa ega saa p\u00e4eva uuesti k\u00e4ima.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5unaune ajaks tuli mul leida varjuline koht, kus Mirdiga midagi teha. Vahel k\u00e4isime restoranis j\u00e4\u00e4teed joomas. Aga see polnud eriti maitsev. Ringijalutamiseks oli keskp\u00e4ev liiga kuum. \u00dckskord v\u00f5tsime k\u00f5ik kaasa v\u00f5etud lauam\u00e4ngud, otsisime \u00fchiskasutatava varjualuse ala pika lauaga, kus k\u00f5rval pliidil valmistasid inimesed suurt potit\u00e4it rooga, mis l\u00f5hnas imelikult, aga millest j\u00e4tkus neile kindlasti suve l\u00f5puni. Istusime ja m\u00e4ngisime seal \u201cTsirkust\u201d ja muid t\u00e4ringum\u00e4nge ja see oli p\u00e4ris tore! Kuni ma kogemata k\u00f5ik m\u00e4ngud v\u00f5itsin, Mirt kohutavalt vihastas ja laua alla mossitama l\u00e4ks.<\/p>\n\n\n\n

Samas n\u00e4gime seal ka palju p\u00f5nevat. N\u00e4iteks oli keegi k\u00e4mpingusse kaasa v\u00f5tnud kassi! See n\u00e4gi v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu meie kass J\u00e4nes \u2013 \u00fcleni must ja elus pettunud. Kassi pere polnud isegi haagise v\u00f5i bussiga, vaid telgiga. Ja kassi liivakast oli ilusti telgi ette s\u00e4titud. Looma kehakeel andis m\u00f5ista, et ta oleks meelsasti \u00fcksk\u00f5ik, kus mujal. Aga mida mina ka loomadest tean! Kehakeele j\u00e4rgi v\u00f5iks arvata, et minu kass on ka viimased 16 aastat mingis teises kohas elada tahtnud. \u00c4kki tahab lihtsalt k\u00e4mpingusse!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Iga p\u00e4ev oli rannas ka see soliidne seltskond. Nad tegid k\u00f5ike kogu aeg koos. Ja r\u00e4\u00e4kisid vahet pidamata. Seda oli k\u00f5rvalt l\u00f5bus j\u00e4lgida. Isegi, kui nad k\u00f5ik koos ujuma l\u00e4ksid, ei vaibunud jutt hetkekski. Oskavad elada! (Foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ka karjatasid seal samas mingid inimesed \u00fchte suurt hobust ja kurja eeslit, keda vahel ettevaatlikult s\u00f6\u00f6tmas k\u00e4isime. Hommikul rannas, siis s\u00f6\u00f6k ja l\u00f5una, siis uuesti randa, siis s\u00f6\u00f6k ja magama. Nii need p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid. Keskp\u00e4eval needsin k\u00f5ike varju otsides maap\u00f5hja; \u00f5htuse jaheduse saabudes olin ebamugavused j\u00e4lle unustanud ja tundsin k\u00f5igest r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vasakule majakeste taha j\u00e4i suur k\u00e4mpinguala. Meri oli t\u00f5esti kohe ukse ees. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui Bulgaariaga h\u00fcvasti j\u00e4tma hakkasime, ei raatsinud rannaelust kohe siiski loobuda ja otsustasime Rumeenia kuurorti ka ikkagi j\u00e4rele proovida. Panime Waze\u2019i uuesti sama k\u00e4mpingu (https:\/\/www.facebook.com\/Hacienda-Camping-2132101187065481\/<\/a>) ja ei plaaninud nii kergesti alla anda. Pilt linnakeses oli hoopis teine. Enam polnud n\u00e4dalavahetus, vaid minu meelest neljap\u00e4ev, mis t\u00e4hendas, et massid ringi ei liikunud. K\u00f5ne k\u00e4mpasse ja juba tuligi \u00fcks mees ja juhatas meid \u00f5igest v\u00e4ravast sisse.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Bulgaarias ei saanud isegi pesu pesta, nii et\u00a0first things first<\/em>. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes Bulgaaria hindadega oli see k\u00e4mping muidugi nagu mingi kuramuse Ritz hotell. Seal oli ka nii, et \u201cparemad\u201d kohad olid kallimad. Kui tahtsid rohkem varju, maksid paark\u00fcmmend eurot rohkem. Meie pidime j\u00e4\u00e4ma ainult \u00fcheks \u00f6\u00f6ks ja ei hakanud \u00fclearu poosetama. Rand oli t\u00f5esti ainult \u00fcle tee minna, lisaks saime \u00f5htul valida mitme inimt\u00fchja restorani vahel.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vees k\u00e4isime seal v\u00e4ga p\u00f5gusalt ja lastest kramplikult kinni hoides, sest lained olid lihtsalt v\u00e4ga hullud. L\u00f5bustasime ennast kaldal sellega, et vaatasime, kellel vesi, mida \u00e4ra kandis. Kes l\u00e4ks vette riides, aga tuli olude sunnil v\u00e4lja paljalt. P\u00e4ikseprille v\u00f5iks sealt \u00fchel p\u00e4eval kokku tassida ilmselt kilekottide kaupa. (Foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ka olid seal l\u00e4hedal hiiglaslikud batuudid, kuhu \u00f5htu l\u00f5puks n\u00f5us minema olin. Rohkem kui reisiblogisid, droone ja \u00f5hupalle vihkan ma igasuguseid batuudikeskusi. Ja see oli t\u00f5esti \u00f5udne. Iga batuudi jaoks oli eraldi pilet. Vahepeal pidime neid lihtsalt mingite otsast alla karjuma, sest me polnud nende asjade eest maksnud ja ei kavatsenud seda ka teha. Aga lapsed olid r\u00f5\u00f5msad.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Rahe muidugi v\u00f5ltsmagamas siin, aga mulle lihtsalt see pilt v\u00e4ga meeldib! (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Hommikul, kui \u00f5ues istusime ja s\u00f5ime, oli lausa f\u00fc\u00fcsiliselt tunda, kuidas \u00fcmberringi suuremate k\u00e4mperitega perekonnad meid lihtsalt j\u00f5llitasid. Tahaks nad siis alati k\u00e4eviipega enda juurde kutsuda \u2013 tule, vaata \u00e4ra \u2013 elame jah siin, magame jah siin! Ausalt! K\u00f5ik neljakesi! See on m\u00f5nes m\u00f5ttes nagu socially acceptable<\/em>, et sa v\u00f5idki v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ra juurde minna, juttu teha ja \u201cmajatuuri\u201d paluda. Ma tahaks t\u00e4iega seda vahel kodukandis jalutades teha \u2013 n\u00e4ita, mis sul toas on, pliis! Maja on v\u00e4ljast nii imelik \u2013 mis sul seal sees on?!<\/p>\n\n\n\n

Sai \u00f6elda, et olime tagasiteed alustanud. Aga jamad alles algasid.<\/p>\n\n\n\n

Ps! Kauri videot rannaelust saab vaadata siin: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Hh1AbhbJg4w<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval plaanisime Transilvaaniaga h\u00fcvasti j\u00e4tta. Piilusime korraks k\u00fcll ka l\u00e4hedal asuva Dracula lossi juurde, aga j\u00e4lle olin t\u00e4ielikus \u0161okis, et seal peale meie veel mitusada inimest oli! Miks?<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1461,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[34,35,26],"class_list":["post-1450","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kategooriata","tag-arvi","tag-reisimine","tag-uus"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/rumeenia-rand.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1450","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1450"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1450\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1464,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1450\/revisions\/1464"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1461"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1450"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1450"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1450"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}