N\u00e4dala ilmaprognoos Poola kohta oli s\u00fcnge. Seitse p\u00e4eva vihma, temperatuurid alla 20. M\u00e4gedes pole sellise ilmaga midagi teha. Kell oli juba varane \u00f5htu, Ungari viie tunni kaugusel. Et olime sel p\u00e4eval juba \u00fcle kahe tunni s\u00f5itnud ja tagaiste just mega koost\u00f6\u00f6aldis polnud, otsustasime Slovakkia kasuks. Seal n\u00e4itas k\u00fcll vihma, aga v\u00e4hemalt j\u00e4rgmised p\u00e4evad t\u00f5otasid paremat. Valisime v\u00e4lja nunnu nimega koha Sunny Rocks (http:\/\/camping-raj.sk\/index2.php<\/a>), mille \u00fchte serva t\u00f5esti \u00e4\u00e4ristaski hiiglaslik kaljurahn. Tegemist oli t\u00f5elise m\u00e4gironijate k\u00e4mpaga. Selle tunneb \u00e4ra nii, et k\u00f5ik on h\u00e4sti t\u0161illid, k\u00e4ivad igal pool superkorralike matkasaabastega, du\u0161id ja vetsud on askeetlikud, aga kedagi ei huvita; h\u00e4sti palju telgitakse ja k\u00f5ik on odav. K\u00e4mping oli pindalalt tegelikult mega suur. \u00dchel \u00f5htusel jalutusk\u00e4igul n\u00e4gime, et selle \u00fches servas oli \u00fcks kalju kohandatud puhtalt ronimiseks. Mirt oli muidugi \u00fcsna \u00f5nnetu, et ta ei v\u00f5inud ka ise kohe ilma varustuseta hakata kaljurahnu vallutama. Kui seal mingi laenutus oleks olnud, oleks huvi p\u00e4rast v\u00f5inud muidugi katsetada, kui palju ta keha \u00fcle-eelmisel aastal k\u00e4idud trennist m\u00e4letab. Lasnam\u00e4e kergej\u00f5ustikuhalli 17meetrine sein teda neljaselt v\u00e4hemalt ei hirmutanud. Asi siis viieselt p\u00e4ris kivi otsa ronida!<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/sunny-rocks.jpg-1024x460.webp\")
Kaur tegi enne telgi ostmist p\u00f5hjalikku uurimist\u00f6\u00f6d, nagu ikka alati, kui ta oskab midagi suuremat kui paki piima. K\u00f5ige parema hinna ja kvaliteedi suhtega tundus just see (https:\/\/www.trailnomad.be\/shop\/overlanding\/rooftop-tents-awnings\/arb-deluxe-awning-room-with-floor-2500x2500mm-for-awning\/?fbclid=IwAR3CWV0f3twCyNxVPP6xPvdbbEyf1uRRbUU78S3q0tpOOhMRyxix1d8Ognw<\/a>), mida kahjuks saab osta ainult Austraaliast. Kallis ta iseenesest ei ole, kui ise Austraalias elaks, oleks see ju isegi vaata et t\u00e4ielik naljaraha! Meie jaoks l\u00e4ks kogu see kino maksma muidugi umbes poolteist tonni (telk ise, varikatus (https:\/\/www.trailnomad.be\/shop\/overlanding\/rooftop-tents-awnings\/arb-awning-with-light-2500x2500mm-pvc\/?fbclid=IwAR2CiAHw9rhUE9qNCFjOsLW2gZk5sH9Oq2YeAsfaD_1l0aU9cDxqgJX9Btc<\/a>), postikulu ja paigaldus). Kallis, aga vajalik tuba! Esiteks kaitseb ta meid suurep\u00e4raselt vihma eest. Teiseks kaitseb ta meid suurep\u00e4raselt p\u00e4ikese eest. K\u00f5ik lukud saab ka igast k\u00fcljest t\u00e4iesti lahti teha. V\u00f5i j\u00e4tta kinni ainult putukav\u00f5rgud. Kolmandaks kaitseb ta meid iga\u00f5htuse p\u00f5hjaliku koristamise eest! Telgis on igal asjal oma koht \u2013 meie laud ja toolid, laste laud ja toolid, vajalike asjadega v\u00e4iksed sahtlid, toidukraam, k\u00f6\u00f6k jne. Muidu pidi igal \u00f5htul p\u00f5hjalikult koristama, aga auto oli ikka nagu t\u00e4ielik ladu! Lisaks. \u00c4\u00e4rmiselt nukker oli alati koleda ilmaga hommikutel olla see \u00fcksildane loll, kes peab \u00f5ue kohvivett ja putru keetma minema. N\u00fc\u00fcd sadagu v\u00f5i pussnuge! (See on muidugi piltlikult \u00f6eldud, pussnoad l\u00f5huks selle telgi mingi sekunditega \u00e4ra). Aga jah \u00fcldiselt on mu k\u00e4mpimiselust n\u00fc\u00fcd puudu ainult n\u00f5udepesumasin, k\u00f5ik muu on paigas.<\/p>\n\n\n\n Selle k\u00e4mpa l\u00e4hedal oli mitmeid lahedaid matkaradu, millest plaanisime p\u00e4rast esimest \u00f6\u00f6d \u00fchte kohe ka proovida. Minu tervis oli selleks ajaks j\u00f5udnud sellesse kohta, kus vaatamata p\u00fc\u00fcdlikule s\u00fcmptomaatilisele ravile hakkasin tol hommikul manustama igaks juhuks Mirdi potentsiaalse k\u00f5rvap\u00f5letiku jaoks kaasa ostetud antibiootikume. Selles m\u00f5ttes ikkagi mitte t\u00e4iesti omavoliliselt, vaid olin enne Karitiga konsulteerinud ikka ka. M\u00f5tlesime Kauriga, et Poola kogemuse p\u00f5hjal v\u00f5is j\u00e4reldada, et ilmselt saab mingi jama puhul lastega EMOs kiiremini jaole, nii et riskisime ja s\u00f5in laste rohud lihtsalt \u00e4ra! Mirdile oleks sellest kogusest pidanud j\u00e4tkuma peaaegu n\u00e4dalaks, mina kulistasin need kahe ja poole p\u00e4evaga alla. K\u00fcll olid kohutava maitsega! K\u00f5rvale kr\u00f5bistasin laste probiootikume, sest muud polnud v\u00f5tta. Vanust juba nagu on, aga n\u00e4e imet \u2013 k\u00f6ha hakkaski taanduma!<\/p>\n\n\n\n Aga tagasi m\u00e4ematka juurde. Waze n\u00e4itas k\u00e4\u00e4nulise teekonna pikkuseks k\u00e4mpast m\u00e4e jalamini umbes pool tundi. Rahe, kes oli hommikul terve kausit\u00e4ie putru vitsutanud, hakkas autos aga v\u00e4ga imelikult k\u00f6hima. Vaatamata sellele (v\u00f5i just sellep\u00e4rast), et Rahe oli nii pikalt k\u00f6hinud, oli ruttu selge, et see pole mingi suvaline k\u00f6hak\u00f6ha, vaid vana tuttav ropsik\u00f6ha. Pean muidugi mainima, et esimene, kes sellest aru sai, oli Kaur. Olen oma kohe viieaastase abieluga j\u00f5udnud sinnamaale, et olukord, kus mees saab k\u00f6ha j\u00e4rgi aru, kas lapsel on lihtsalt k\u00f6ha v\u00f5i ta tahab ropsida, on nagu top viis \u201cv\u00e4ga hot<\/em>\u2018id asjad, mida su laste isa teha saab\u201d. Kivi minu kapsaaeda muidugi on see, et kui l\u00f5puks peatuse tegime, oli mul tunne, et mul on Rahe autost v\u00e4ljaaitamisega aega maa ja ilm. Kui ukse lahti tegin, lendas hommikuputru juba v\u00e4ga mitmes suunas. Panime Mirdi ette ja mina istusin Rahega viimased seitse minutit koos taga tal oksekarbikest nina ees hoides. Aga t\u00fchjaks see j\u00e4igi.<\/p>\n\n\n\n Autoropsiga ei v\u00f5i kunagi teada, kas tegemist on niisama s\u00f5itmisest tingitud iivelduse v\u00f5i kohutava k\u00f5huviirusega, mis endast lihtsalt niiviisi m\u00e4rku annab. Nii et l\u00e4ksime \u00fchel hetkel Rahega lihtsalt maha, v\u00f5tsime oma kodinad (vee, n\u00e4ksid ja dressikad) kaasa ja Kaur l\u00e4ks Mirdiga autot parkima, et siis m\u00e4kke ronida. Rahe tuju oli \u00fclev, n\u00f5udis pidevalt n\u00e4kileiba, millele ma umbes 15 minuti p\u00e4rast ka j\u00e4rele andsin, alguses surudes talle vastuargumenti, et seda on p\u00e4rast valus oksendada, kui korralikult l\u00e4bi ei n\u00e4ri. K\u00fclakeses oli tegelikult m\u00f5nus rahulikult jalutada ja tegeleda \u00fche mu lemmikasja \u2013 inimeste majade ja aedade vahtimisega. Et laps ei n\u00e4idanud kusagilt otsast enam iiveldamism\u00e4rke, m\u00f5tlesin korraks v\u00e4hemalt matkarada piiluma minna. M\u00e4gi oli \u00fcsna j\u00e4rsk, kaardi peal oli n\u00e4ha 12 kontrollpunkti. Ja siis hakkas Rahe korraga m\u00e4kke ronima. Ja ronis. Ja ronis. Ja ronis! Asi pole selles, et ta ei jaksaks selliseid asju v\u00f5i ei tahaks. Tema elustiil on nagu\u00a0the little engine that could. But for some reason usually just fucking won\u2019t<\/em>. Mul oli aus\u00f5na temaga lausa raske sammu pidada. Kui m\u00e4kke j\u00f5udsime, oli k\u00e4es raja 4. punkt, kohtasime seal ka Kauri ja Mirti ja olime k\u00f5ik suht v\u00f5hmal. K\u00f5ige m\u00f5istlikum tundus sama teed pidi alla minna, sest lisaks s\u00e4ttis parajasti ka vihmale ja m\u00e4gi oli ikkagi v\u00e4ga j\u00e4rsk. Libedaga poleks seal enam midagi toredat teha.<\/p>\n\n\n\n Jagasime ennast j\u00e4lle paaridesse, p\u00f5hiliselt sellep\u00e4rast, et ma ei suutnud \u00fcldse vaadata, kuidas Mirt m\u00f6\u00f6da j\u00e4rsakut Kauril k\u00f5ikjal j\u00e4rel k\u00e4is ja kuna ma nagunii kaagutan siin eri p\u00f5hjustel nendega (\u00e4ra k\u00f5\u00f5lu tooliga; \u00e4ra tao oma \u00f5de jalaga; \u00e4ra karju nii k\u00f5vasti, naabrid alles magavad; oota oma j\u00e4rjekorda; \u00e4ra viska oma \u00f5de ninakollidega jne jne jne) hommikust \u00f5htuni, m\u00f5tlesin, et no elusana ta sinna \u00fcles sai, k\u00fcllap saab samas konditsioonis ka alla tagasi.<\/p>\n\n\n\n Gandalfi sau tugevasti k\u00e4es, alustasime Rahega laskumist. Kui suurema draama seljataha saime j\u00e4tta ja ta aru sai, et \u00fcksi ja lahtik\u00e4si ikka eriti kaua p\u00fcsti ei p\u00fcsi, l\u00e4ks edasine juba \u00fcsna sujuvalt. Poole m\u00e4e pealt j\u00f5udsid meile j\u00e4rele ka Mirt ja Kaur. P\u00e4ris enne l\u00f5ppu oli paar v\u00e4ga keerulist kohta suurte kivide vahelt laskudes, kus Kaur Rahe korraks s\u00fclle v\u00f5ttis. Ja vaatamata sellele, et Kauril on erinevalt minust p\u00e4ris korralikud matkasaapad, libises ta koos Rahega lausa kaks korda ja kukkus \u00fcsna valusasti. \u00d5nneks oli \u00f5nnetus \u00f5nnelik ja p\u00e4id keegi kivide vastu \u00e4ra ei l\u00f6\u00f6nud, aga k\u00fc\u00fcnarnukid said m\u00f5lemad veriseks ja mina vananesin j\u00e4lle 15 aastat. Samas oli natuke naljakas vaadata, kuidas Rahe ei suutnud lihtsalt uskuda, et tema isa \u2013 maailma suurim tank \u2013, lihtsalt niiviisi otse \u00f6eldes \u201eperseli kukkus\u201c, ja veel samal ajal, kui tal laps s\u00fcles oli! Paari tunniga usaldus \u00f5nneks taastus, aga Rahe \u00fctles kohe \u00e4ra, et rohkem ta \u00fchegi m\u00e4e otsa ronida ei kavatse. Mitte kunagi.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/muskel-1.jpg-694x1024.webp\")
![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/gandalf-2.jpg-1024x546.webp\")
![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/1657798004385-1.jpg-1024x460.webp\")