{"id":1513,"date":"2024-05-16T11:41:56","date_gmt":"2024-05-16T08:41:56","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1513"},"modified":"2024-05-20T13:52:05","modified_gmt":"2024-05-20T10:52:05","slug":"24-peatukk-kui-lahed-justkui-ulesmage-aga-asjad-lahevad-sellegipoolest-allamage","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1513","title":{"rendered":"24. peat\u00fckk. Kui l\u00e4hed justkui \u00fclesm\u00e4ge, aga asjad l\u00e4hevad sellegipoolest\u00a0allam\u00e4ge"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4tsime Ilsega h\u00fcvasti ja liikusime koos oma veinilaadungiga tagasi Slovakkia poole. Ametlikult oli tagasis\u00f5it alanud, aga kojuminekule me veel muidugi ei m\u00f5elnud. Kaugel sellest. M\u00e4gede osa oli ju k\u00f5ik veel tegemata!<\/p>\n\n\n\n

Meie sihtpunkt oli v\u00e4ike R\u00e9p\u00e1shuta k\u00fcla Ungaris, mis oli Slovakkia piirile juba \u00fcsna l\u00e4hedal. Oluline oli aga see, et olime l\u00f5puks j\u00f5udnud p\u00e4riselt m\u00e4gedesse. V\u00f5i noh v\u00e4hemalt Karpaatide \u00e4\u00e4remaile ja sellest k\u00f5igest juba \u00fcsna elevil. Tee k\u00fclakesse lookles p\u00e4ris m\u00f5nusalt, t\u00fcdrukud j\u00e4id \u00f5nneks ruttu magama ja siis ei kippunud ka iiveldus nii kergesti peale. L\u00f5pp l\u00e4ks muidugi hirmsaks ja kitsaks m\u00e4giteeks, kus kurvid olid pimedad, k\u00fcll aga oli nagu peopeal tilluke R\u00e9p\u00e1shuta k\u00fclake ja ka j\u00e4rsakud, millest v\u00f5isid iga hetk alla veereda. Et mul hakkas ka endal sellest kurvitamisest \u00fcsna n\u00e4ru, olin juba ette m\u00f5\u00f5dukalt mures, sest tagasi suure tee peale saamiseks tuli j\u00e4lle sama pea 20-kilomeetrine \u00f5udus l\u00e4bida.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mping oli j\u00e4lle t\u00e4ielik m\u00e4gironijatek\u00e4mping (http:\/\/www.erdeicamping.hu\/?fbclid=IwAR1mU77rTZgC3FGggxbraQd9DJki0HBh9NRCOUnr-MNxPtxo4GQVZ4gzr7g<\/a>). Nii askeetlikke tingimusi polnudki sel suvel veel n\u00e4inud, aga v\u00e4ga lugu sellest polnudki, sest nagunii plaanisime rohkem \u00fcmbrust uudistada, kui k\u00e4mpingus passida. K\u00fcla oli nii v\u00e4ike, et esimesel \u00f5htul tundus meile, et seal pole isegi toidupoodi (selles \u00f5nneks siiski eksisime). S\u00f6\u00f6gikohti aga tundus olevat t\u00e4itsa mitu. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval pidi olema Kauri s\u00fcnnip\u00e4ev ja kui k\u00fcsisin, mis on see \u00fcks asi, mida ta sel p\u00e4eval teha tahaks, \u00fctles ta, et k\u00f5ik, millest ta unistab, on \u00fcks hea matk. Et s\u00fcnnip\u00e4evaks olin talle Balatoni \u00e4\u00e4rest ostnud neli paari 40sendiseid sokke, tundus matk \u201cohverdusena\u201d v\u00e4ga tehtav. Armastus ei peitu asjades, inimesed!\u00a0No judging!<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kohe Arvi k\u00f5rval (v\u00f5i no ohutus kauguses) oli l\u00f5kkealus ja v\u00f5isime k\u00f5ik tunda r\u00f5\u00f5mu Mirdi pikkade k\u00e4te \u00fcle, mis jaksasid vahukomme k\u00fcpsetada. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Hommik algas muidugi klassikaliselt. Ehk et \u00e4rkasime ja hakkasime Mirdiga Kaurile kohe s\u00fcnnip\u00e4evalaulu laulma, mille peale Rahe k\u00e4ratas: \u201cEI LAULA!!!\u201d, ja me ei laulnudki rohkem. Kujuta n\u00fc\u00fcd ette, et sul on s\u00fcnnip\u00e4ev, sa ei saa hommikul laulu ja saad kingiks neli paari sokke. Aga lahutust ei j\u00e4rgnenud. <\/p>\n\n\n\n

Kaur oli leidnud meist umbes tunniajase autos\u00f5idu kaugusel \u00fche \u00e4geda koopa (http:\/\/www.szalajka-volgy.hu\/en\/sights<\/a>), mille n\u00e4gemiseks tuli natuke ka m\u00e4est \u00fcles ronida. S\u00f5ime korraliku hommikus\u00f6\u00f6gi ja et viimasel ajal oli autos iiveldust kurtnud just Mirt, panime tema ette istuma ja l\u00e4ksin ise Rahe k\u00f5rvale tagaistmele. Kuna varasematel aastatel tekkis iga p\u00e4eva l\u00f5puks reisi ajal minu istme juurde autos hunnik suvalist pr\u00fcgi, olin sel aastal etten\u00e4gelikum ja v\u00f5tsin kodust kaasa \u00fche vana Delma karbi koos kaanega. Sinna oli hea s\u00f5idu ajal v\u00e4ikest sodi koguda ja see siis bensujaamas v\u00f5i k\u00e4mpingus pr\u00fcgikasti t\u00fchjendada. Samast karbist sai sujuvalt Rahe ropsikauss, kuhu ta k\u00fcll \u00f5nneks kunagi oksendama ei pidanud, sest ega ausalt \u00f6eldes ma ei usu, et sinna seda eriti mahtunud olekski, aga v\u00e4hemalt oli mingi turvatunne endal ja ilmselt ka Rahel, et p\u00e4ris s\u00fclle s\u00f5idu ajal j\u00e4lle kettima ei pea.<\/p>\n\n\n\n

Kaur ei ole mingi eriline rallimees, me ei vaata WRCd ega F1-te, ei m\u00e4ngi (enam) pleista kahe peal Colin McRae\u2019d (haha! jah, ma olen v\u00e4ga vana!) ega midagi sellist. Aga ikkagi on nii, et kohe, kui Arvit enam taga pole, \u00e4rkab ta sees see s\u00f5iduloom, kes tahab kurvilisel teel ka elust r\u00f5\u00f5mu tunda, mitte kuulata, kuidas kolm naisterahvast autos \u201cAEGLASEMALT!\u201d, \u201cPAHA OLLA!\u201d, \u201cLIIGA KURVILINE!\u201d, \u201cKARDAN!\u201d jms karjuvad.<\/p>\n\n\n\n

Mina ei karjunud seekord mitte midagi, sest mul oli lihtsalt liiga halb olla. Ma ei m\u00e4letanudki, millal mul viimati autos nii paha oli. Istusin taga keskel, hoidsin \u00fche k\u00e4ega esiistmest ja teise k\u00e4ega Rahe nina ees Delma karpi. Ja tundsin, kuidas mulle tuleb k\u00fclm higi otsaette. Kui juba k\u00fclm higi tuleb otsaette, siis m\u00e4letan ka lapsep\u00f5lvest h\u00e4sti, et n\u00fc\u00fcd enam midagi teha ei ole. K\u00f5ik on l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n

Olime teel, kus oli peaaegu v\u00f5imatu peatuda, aga Kaur leidis \u00f5nneks mingi orvakese, kus siiski seisma j\u00e4ime ja Rahega natuke \u00f6\u00f6kisime. Mirdil oli v\u00e4ga hea olla, meie Rahega olime p\u00fcstih\u00e4das, aga hoidsime hommikusi munav\u00f5ileibu siiski vapralt sees. V\u00f5tsin telefoni v\u00e4lja ja vaatasin Google Mapsist, kui kaugel k\u00e4mping on. \u201cKui on alla 10 km, siis me l\u00e4heme Rahega tagasi,\u201d m\u00f5tlesin. Maps \u00fctles, et k\u00e4mpani on umbes \u00fcheksa kilomeetrit. \u201cPalju \u00f5nne s\u00fcnnip\u00e4evaks, Kaur,\u201d \u00fctlesin talle ja lisasin, et nendest neljast paarist sokkidest peab talle t\u00e4naseks siiski piisama, sest meie hakkame Rahega siit n\u00fc\u00fcd tagasi jalutama, midagi pole parata. Meil oli kaks pudelit vett, millest suurema andsin Kaurile \u2013 meile j\u00e4i Rahega kahepeale natuke alla poole liitri.<\/p>\n\n\n\n

Sooja lubas selleks p\u00e4evaks 28 kraadi, kell oli umbes 10 hommikul ja p\u00e4ike seniidist veel kaugel. Tee oli k\u00fcll kitsas ja kurviline, aga pakkus siiski aeg-ajalt varju. Rahel oli m\u00fcts peas, nii et v\u00e4ga ma ei muretsenudki. K\u00f5ige ebameeldivamad olid m\u00f6\u00f6duvad autod, sest tihtipeale polnud teelt ka kuhugi k\u00f5rvale astuda ja pidid lihtsalt lootma ja palvetama, et juht parajasti millegi muuga ei tegele ja sind ikkagi m\u00e4rkab. Hakkasime siis kahekesi vantsima. Rahe ei ole tavaliselt suurem asi jalutaja. K\u00f5ik oleneb tujust, kuu faasist, \u00f6\u00f6unest, hommikus\u00f6\u00f6gist, t\u00e4htede paigutusest, kleidist, jalan\u00f5udest, millise jalaga hommikul Arvist v\u00e4lja astus jne jne jne. Vahel on nii, et hakkame kuhugi k\u00f5ndima v\u00f5i jumala eest, l\u00e4hen lasteaeda auto v\u00f5i jalgrattata talle vastu ja siis pole tema jaoks probleem terve tee lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekalt selle \u00fcle kurta, vaheldumisi maas lamades ja p\u00f5lvi n\u00f5tkutades. Higi mu laubalt oli juba ammu \u00e4ra auranud, aga m\u00f5te uuesti autosse istumisest tundus t\u00e4iesti v\u00e4ljakannatamatu. Ja \u00f5nneks m\u00f5tles samamoodi ka Rahe.<\/p>\n\n\n\n

Balatoni \u00e4\u00e4res olime n\u00e4inud v\u00e4ga palju Jeesuse kujusid. T\u00fcdrukutel tekkis selle kohta muidugi v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi, nii et r\u00e4\u00e4kisin neile seal kokkuv\u00f5tlikult Jeesukese-loo \u00e4ra \u2013 j\u00f5uluevangeeliumi, \u00fclest\u00f5usmisp\u00fchade p\u00e4ritolu, Juuda ja muu sellise, mis mul keskkooli kirjanduse ja religioonilootundidest meeles oli. N\u00fc\u00fcd oli sellest k\u00f5igest eriti palju kasu, sest Rahe tahtis muudkui aga \u201cJeesuse muinasjuttu\u201d kuulata ja et endal igav poleks, panin iga korraga midagi ka juurde. S\u00fcsteem n\u00e4gi v\u00e4lja umbes selline, et k\u00f5ndisime koos paarsada meetrit, siis ta oli paarsada meetrit kukil. Siis tegime joogipausi, kus m\u00f5lemad v\u00f5isid juua ainult lonksukese, et vett l\u00f5puni j\u00e4tkuks. Siis k\u00f5ndisime j\u00e4lle paarsada meetrit, r\u00e4\u00e4kisime Jeesusest, istus kukile, lonksasime vett. Ja nii edasi ja nii edasi. K\u00f5ike kokku kaks tundi.<\/p>\n\n\n\n

Just hiljuti vaatasin mingeid vanu klassipilte ja Rahe k\u00fcsis pildil olijate nimesid. \u201cSee on Anka, see on Marju, see on Maarja,\u201d n\u00e4itasin n\u00e4puga klassi\u00f5dede peale. \u201cMisasja?! Maarja on ju Jeesuse ema!\u201d \u00fctles Rahe mulle \u00e4rritunult, nagu ma ajaksin talle mingit t\u00e4ielikku jama. Kas t\u00f5esti ema tunneb Jeesust? Siiski \u2013 mitte eriti.<\/p>\n\n\n\n

Aga tagasi metsa.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche pausi ajal, kus parajasti tee \u00e4\u00e4res varjulises kohas meelelahutuseks Rahest telefoniga pilte kl\u00f5psisin (olime umbes poolel maal), s\u00f5itis meist m\u00f6\u00f6da \u00fcks sinine Honda. Natukese aja p\u00e4rast s\u00f5itis ta meist teistpidi m\u00f6\u00f6da. Ja siis natukese aja p\u00e4rast tuli ta j\u00e4lle teiselt poolt, pidas kinni ja juht k\u00fcsis, kas meiega on ikka k\u00f5ik korras. Sain aru, et ta oli ilmselt k\u00e4inud otsimas kohta, kus autot \u00fcmber keerata, lihtsalt, et k\u00fcsida, kas vajame mingit abi. Kinnitasin talle, et k\u00f5ik on h\u00e4sti ja k\u00fc\u00fcti me t\u00f5esti ei vaja. T\u00e4iesti normaalne on ju mingi nelja-aastasega 25kraadisel p\u00e4eval t\u00e4iesti jalak\u00e4ijavaenulikul m\u00e4giteel ringi koperdada. Ma ei saanud talle ju ometi \u00f6elda, et tahaksime su Hondaga k\u00fcll hea meelega s\u00f5ita, aga kahjuks peaksime 200 meetri p\u00e4rast j\u00e4lle kinni pidama ja natuke oksendama. Mees s\u00f5itis \u00e4ra, keeras auto j\u00e4lle ringi ja lahkus l\u00f5puks endale vajalikus suunas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kaks tundi hiljem j\u00f5udsime k\u00fclale juba v\u00e4ga l\u00e4hedale sellisesse kohta nagu\u00a0https:\/\/www.bukkicsillagda.hu\/<\/a>, kust saime osta vett ja maailma parima muffini (m\u00f5tlen sellele muffinile sagedamini, kui tahaksin tunnistada). Seal asus planetaarium ja sai l\u00e4bi teha k\u00f5iksuguseid kosmosega seotud simulatsioone. Kui lapsed oleksid natuke suuremad, oleks see t\u00e4itsa olnud koht, mida k\u00fclastada \u2013 ka muuks peale janu ja n\u00e4lja. (Foto: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sealt k\u00fclla oli juba ainult kiire matkatee allam\u00e4ge. Kui kohalikku pitsarestorani j\u00f5udsime, olin nii v\u00e4sinud ja segaduses, et tellisin kogemata ainult joogid. Sellest sain aru alles 40 minuti p\u00e4rast, sest tundus kahtlane, et \u00fche pitsaga nii kaua l\u00e4heb. P\u00e4rast l\u00f5unat ja korralikku pesu j\u00e4i Rahe lihtsalt jalapealt t\u00e4iesti paljalt telgi p\u00f5randale magama. Tore oli n\u00e4ha, et siiski-siiski, ka teda on v\u00f5imalik \u00e4ra v\u00e4sitada. Selleks on vaja teda lihtsalt 9 km v\u00e4ga kuuma ilmaga m\u00f6\u00f6da m\u00e4giteid karjatada. N\u00fc\u00fcd siis tean, kui kunagi teda j\u00e4lle v\u00e4sitada tuleb, mida t\u00e4pselt teha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mirt elas samal ajal muidugi oma parimat elu. See tundus muidugi p\u00e4ris hea matk neil piltide ja videote j\u00e4rgi \u2013 seda saab mingi aja p\u00e4rast kindlasti n\u00e4ha ka Kauri kanalis:\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/c\/ARVIthereyet<\/a>\u00a0(Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6giks valisime \u00fche teise s\u00f6\u00f6gikoha keset k\u00fcla.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Restorani jalutades saime paitada mitut kassi, Kaur aitas kinni p\u00fc\u00fcda ja tagasi viia ka \u00fche kodust \u00e4ra jooksnud kana. S\u00fcnnip\u00e4ev l\u00e4ks ikka p\u00e4eva edenedes k\u00f5vasti paremaks, ma \u00fctleks. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ungari k\u00f6\u00f6k meenutas mulle v\u00e4ga T\u0161ehhi k\u00f6\u00f6ki, kus aastaid tagasi viis s\u00f5branna mind Prahas kohalikku restorani ja ka sellele einele m\u00f5tlen sagedamini kui m\u00f5nele teisele toidule. Sest see oli lihtsalt nii jube. Ungari k\u00f6\u00f6gi lagi oli minu jaoks endiselt Ilse tehtud gulja\u0161\u0161, ja selleks ta ka j\u00e4i. Tegin j\u00e4lle vea ja tellisin lastele\u00a0dumpling<\/em>ud. Unustades, et need ei ole pelmeenid, vaid hoopis saiaviilud kummalise lisandiga. Nende jaoks oli see seekord p\u00f5him\u00f5tteliselt kausit\u00e4is pekki punakaspruunis kastmes. Endale omaselt nad ikkagi maitsesid seda ja isegi natuke s\u00f5id, aga tegelikult muidugi jagasime nendega pigem oma toite, et p\u00e4ris t\u00fchja k\u00f5huga k\u00e4mpingusse tagasi ei peaks minema.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Koht ise oli muidu p\u00e4ris m\u00f5nus, aga tegelikult oleks v\u00f5inud j\u00e4lle sinna l\u00f5unal k\u00e4dud pitsakohta minna. (Foto: K. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Olin juba ette mures j\u00e4rgmise p\u00e4eva p\u00e4rast, kui pidime j\u00e4lle edasi s\u00f5itma, mis t\u00e4hendas, et sama kurviline tee ootas meid ikka samas kohas.\u00a0One way in, no way out.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"
See on lihtsalt mega peolt-koju-minemise-seeria. Kui nabapluusid ja liiga kitsad p\u00fcksid ka jalas oleks, meenutaks veel rohkem Briti t\u00fcdrukuid, kes hommikul viie ajal kulmude peal peolt koju l\u00e4hevad. Siin muidugi kell on mingi \u00fcheksa \u00f5htul. (Fotod: M-L. Treimann)<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4tsime Ilsega h\u00fcvasti ja liikusime koos oma veinilaadungiga tagasi Slovakkia poole. Ametlikult oli tagasis\u00f5it alanud, aga kojuminekule me veel muidugi ei m\u00f5elnud.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1519,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[55],"class_list":["post-1513","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ungari","tag-repashuta"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/peolt-koju.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1513"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1513\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1520,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1513\/revisions\/1520"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}