{"id":1521,"date":"2024-05-16T11:48:16","date_gmt":"2024-05-16T08:48:16","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1521"},"modified":"2024-05-20T13:52:09","modified_gmt":"2024-05-20T10:52:09","slug":"25-peatukk-paris-sitt-seis-siin-rsk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1521","title":{"rendered":"25. peat\u00fckk. \u201cP\u00e4ris sitt seis siin\u00a0rsk\u201d"},"content":{"rendered":"\n

Paar n\u00e4dalat tagasi sattus meile ootamatult k\u00e4ima \u00fcks Kauri hea s\u00f5ber, kes j\u00f5udis kohale pisut enne Kauri. \u201cAa, v\u00e4ga hea, et teda veel pole, tahtsingi sinu k\u00e4est midagi k\u00fcsida,\u201d \u00fctles ta ja k\u00fcsis, kas mulle tegelikult ka<\/strong> meeldib n\u00e4dalatekaupa neljakesi Arvis elada. \u201cEi, muidugi mitte. My whole life is a lie<\/em>. Kui hea, et l\u00f5puks keegi k\u00fcsis ja saan sellest r\u00e4\u00e4kida!\u201d m\u00f5tlesin sarkastiliselt. Ja siis m\u00f5tlesin, et kui juba tema arvab, et \u00e4kki ma siin hoolega \u201cfeigin, kuni meigin\u201d, siis mida veel m\u00f5ned inimesed, kes mind \u00fcldse ei tunne, v\u00f5ivad m\u00f5elda! Kinnitan siin n\u00fc\u00fcd kohe, \u00fcks k\u00e4si s\u00fcdamel ja teine teeb parajasti kikku \u2013 aus\u00f5na ma p\u00e4riselt ei aja teile jama, Kaur ei hoia mind pantvangis, keegi ei maksa mulle selle eest iga kuu \u00fcmbrikupalka, p\u00fc\u00fcan v\u00e4he feikida (ja meikida) \u2013 ma p\u00e4riselt k\u00e4in Arviga trippimas, sest mulle meeldib!<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd, kus need asjalood on selged, saan j\u00e4tkata sisulistel (sisukatel?) teemadel.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mpingust \u00e4ras\u00f5ites istusin taha keskele ja vaatasin terve tee kramplikult ette. Ja ei hakanudki paha! Kui suuremale teele tagasi saime, ei tundunud elu enam nii hull. Meie sihtm\u00e4rk oli \u00fcks v\u00e4ga kaunis j\u00e4rv m\u00e4gede vahel, mille \u00e4\u00e4res v\u00e4idetavalt oli mingi k\u00e4mpingulaadne toode. Meid v\u00f5tsid vastu tohutud massid, tasuline parkimine ja m\u00e4gine t\u00fchermaa, mida internetis nimetati k\u00e4mpinguks, aga kus taheti k\u00fcnka peal k\u00f5\u00f5lumise eest 50 eurot \u00f6\u00f6. Ei k\u00f6\u00f6ki, ei pesemisv\u00f5imalusi, ei \u00fchtegi varjulist kohta. Jah, vaade j\u00e4rvele, mis asus \u00fcle maantee, oli t\u00f5esti vaat et viit tonni v\u00e4\u00e4rt, aga sinna saabumisest peale ei m\u00f5elnud ma muule kui lahkumisele. Kaur tegi lastega kiire ujumise, siis hingasime sisse \u00fched j\u00e4\u00e4tised \u2013 seda k\u00f5ike 30 minuti jooksul, et parkimise eest maksma ei peaks. Milline s\u00e4\u00e4st!<\/p>\n\n\n\n

Edasised v\u00f5imalused tundusid hapuv\u00f5itu. Lapsed ei viitsinud eriti autos olla, plaan B k\u00e4mpingu m\u00f5ttes meil tegelikult puudus. Kaur leidis \u00f5nneks mingi sellise koha (https:\/\/www.podlesok.sk\/<\/a>), mis linnulennult polnud k\u00fcll eriti kaugel, aga sinkavonkateedpidi tuli j\u00e4lle selline 45 minutit\u00a0solid\u00a0<\/em>kannatamist.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Siin \u00fcks kahesajast peatusest, kus k\u00f5ik peale Kauri tundsid suurt vajadust oksendamiseks, aga autost v\u00e4ljudes see soov j\u00e4lle taandus. Meenus taas seik lapsep\u00f5lvest, mida \u00fches varasemas postituses vist ka kirjeldasin, kus s\u00f5itsime \u00f5ega ilma emata \u00fche Rootsi onu autos, Hedil hakkas tagaistmel halb ja ta kasina keeleoskuse t\u00f5ttu juhile \u201cI\u2019m bad<\/em>\u201d pobises. Selle m\u00e4lestusega seoses hakkab mul alati kummitama Michael Jackson (I\u2019m bad, I\u2019m bad, really, really bad!<\/em>) ja tuleb meelde see, kuidas ma ise Hedi k\u00f5rval metsa all k\u00fckitasin ja p\u00f5drasammalt nuusutasin. V\u00f5in kohe etteruttavalt \u00f6elda, et iivelduse vastu p\u00f5drasambla nuusutamine ei aita. Proovige kristalle v\u00f5i palvetamist! Nii et seda m\u00e4gedevahelist teed normaalsemasse k\u00e4mpingusse s\u00f5itsime 45 minuti asemel umbes tunni. Kui keegi oleks minu k\u00e4est selle tunni sees k\u00fcsinud, kas ma ikka p\u00e4riselt tunnen sellest k\u00f5igest r\u00f5\u00f5mu, oleks vastus olnud kahtlemata: \u201cEI. Keegi kutsuge mulle helikopter ja lahutusadvokaat!\u201d<\/p>\n\n\n\n

Aga nagu elus ikka, tuleb halbadest asjadest m\u00f5nikord hoopis midagi v\u00e4ga head. Ja saatus halastas meile selgi korral. Olime j\u00f5udnud oma selle reisi lemmiketappi, seda ise veel teadmata. Saabusime Slovak paradise<\/em>\u2018i. K\u00e4mping oli j\u00e4lle t\u00e4ielik m\u00e4gironijatek\u00e4mping, aga parem. Seal sai \u00fcsna mugavalt pesus k\u00e4ia, kui j\u00e4rjekorras viitsisid seista, n\u00f5usid ja isegi pesu pesta! \u00d5ues oli lausa kraan, kust said kaardiga maksta ja endale soovi korral mitut sorti \u00f5lut lasta. Kuigi meie saabumise ajaks \u00fchtegi pistikuga kohta enam pakkuda polnud, aga \u00f5nneks aitasid meid h\u00e4dast v\u00e4lja t\u0161ehhidest naabrid, kes lubasid oma pikendusjuhtmesse ka Arvi pisikese saba pista. Rahvast oli muidugi murdu, aga k\u00f5ik olid tulnud sinna ainult \u00fche asja p\u00e4rast. Ronima.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mpingust l\u00e4ks m\u00e4gedesse mitu rada. Kaur teadis kohe, et tahab l\u00e4bi teha Sucha Bela (ma iga kord pean pingutama, et mitte kirjutada selle asemel Huija Bella). Siin on sellest p\u00e4ris hea \u00fclevaade, skrolli lihtsalt kas v\u00f5i pildid l\u00e4bi ja saad \u00fcsna hea \u00fclevaate, millega t\u00e4psemalt tegu: https:\/\/traveltipy.com\/sucha-bela-slovak-paradise-national-park\/<\/a>. K\u00fcsisin \u00f5htul k\u00e4mpingu respast, kas lastele on see liiga hull. Olin letis Rahega ja t\u00e4di vaatas mind \u00fcsna murelikult. \u201cOnce you get to the ladders, you can\u2019t turn back<\/em>,\u201d selgitas ta ja \u00fctles, et neljasele j\u00e4\u00e4b see ilmselt liiga keeruliseks, aga kuuesele (sel hetkel oli Mirt k\u00fcll viimast p\u00e4eva veel viis) v\u00f5ib olla j\u00f5ukohane. Samas kinnitas, et ta on ka ise seal k\u00e4ies kohutavalt ettevaatlik, sest ohtlikke kohti on k\u00fcll ja veel. Teadsin kohe, et Rahega ma seda l\u00e4bi teha ei suudaks, ta kukub kodus v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas trepist alla, milleks teda siis 20meetrise redeli otsa ajada. Otsustasime, et Kaur l\u00e4heb sellele rajale Mirdiga, mina otsin Rahega selleks ajaks m\u00f5ne lihtsama variandi.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4kkeminekuhommik oli ilus, oli lausa kohutavalt palav p\u00e4ev. Kaur ja Mirt v\u00f5tsid kaasa vett ja natuke n\u00e4ksimist ja asusid teele. Meie tegime Rahega ka endale korraliku pikniku, v\u00f5tsime eelmisel p\u00e4eval respa t\u00e4di k\u00e4est saadud kaardi n\u00e4ppu ja l\u00e4ksime \u00fchte lihtsamat rajajuppi otsima. Rahe sellest k\u00f5igest liiga elevil ei olnud, kurtis ja kr\u00e4unus mul k\u00e4e otsas, nagu ta vahel oma hullematel p\u00e4evadel kipub tegema. Et ma ei suutnud ka \u00f5iget rada mitte kuidagi \u00fcles leida, n\u00e4gi meie matk v\u00e4lja pigem selline, et jalutasime natuke edasi-tagasi, kuni j\u00f5udsime kellegi hoovi, kus Rahe vahtis natuke aega hobuseid. Siis s\u00f5ime metsast \u00fchest ja teisest kohast marju ja l\u00f5puks leidsime \u00fche m\u00f5nusa piknikulaua koos v\u00e4ga agressiivsete liblikatega, s\u00f5ime kaasav\u00f5etud toidu \u00e4ra ja l\u00e4ksime Arvisse tagasi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Siin on Rahe veel v\u00e4ga elevil, sest ta ei tea, kui v\u00e4ga ta meie matka vihkama hakkab. Oleksin pidanud teadma, et minu kaardilugemisoskuse juures me \u00f5ige teeotsa k\u00e4tte ei leia.\u00a0Always the<\/em>\u00a0T\u00e4nak,\u00a0never the\u00a0<\/em>J\u00e4rveoja. \u00c4ra v\u00e4sitas see tripp ta sellegipoolest, nii et l\u00e4ksime Arvisse pikutama ja multikaid vaatama, sest v\u00e4ga ootamatult l\u00e4ks ilm kohutavalt halvaks. M\u00e4gede kohale kogunesid \u00e4ikesepilved ja enne, kui ma arugi sain, ladistas. Kuna mul telgi nurga allalaskmine just ideaalselt ei \u00f5nnestunud, pidin umbes iga kolme minuti tagant katusele kogunenud lompi t\u00fchjaks valamas k\u00e4ima. V\u00f5ite siis ise ette kujutada, kui k\u00f5vasti sadas. Aga Mirt ja Kaur olid ju alles m\u00e4el. Ilmateade midagi sellist ei ennustanud, nii et minu s\u00fcda vajus muidugi kuhugi maakoorest k\u00f5vasti allapoole, s\u00fcvavahev\u00f6\u00f6 kihtide kanti.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See koht, kus pilt on tehtud, oli pigem raja teises pooles. Aga nagu n\u00e4ha, on ilm siin veel hea.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kui Mirdi k\u00e4est p\u00e4rast k\u00fcsisin, et kas ta vahepeal kartis ka, siis \u00fctles, et kartis, aga ronis ikka edasi. Redeleid nad v\u00f5tsid nii, et Kaur ronis tal v\u00f5imalikult l\u00e4hedal selja taga, et mitte \u00f6elda lausa seljas. \u201cMiks te lapsi lihtsalt s\u00f5itvast autost v\u00e4lja ei viska?\u201d k\u00fcsis mu BFF Ef kogu selle ettev\u00f5tmise kohta. (Jah, meil Kauriga on m\u00f5lemal head s\u00f5brad, kes k\u00fcsivad kohutavaid k\u00fcsimusi, haha.) Olgu. Olgem ausad, kui ma oleksin ise selle raja enne l\u00e4bi teinud, ei oleks ma Mirti vist sinna lubada julgenud. Aga mul on hea meel, et l\u00e4ks teistpidi ja ta sai selle l\u00e4bi teha. Ta r\u00e4\u00e4gib sellest endiselt suure \u00f5hina ja r\u00f5\u00f5muga. Kui mina oleksin nendega kaasas olnud, m\u00e4letaks ta ainult h\u00fcsteerilist ema, kes pidevalt appi ja \u201cETTEVAATUST!\u201d karjuks. Kunagi ma \u00fctlesin alati \u201cvaata, et sa ei kuku\u201d, aga saan n\u00fc\u00fcd aru, et vaatavad, nad mis nad vaatavad, kasu pole sellest midagi. N\u00fc\u00fcd ma \u00fctlen lihtsalt \u201ckukkuda ei tohi!\u201d ja see toimib ausalt \u00f6eldes pisut paremini.<\/p>\n\n\n\n

Aga tagasi vihma k\u00e4tte. Sucha Bela ei ole eriti pikk rada. \u00dcles umbes 4,5 km ja alla umbes viis. Olenevalt sellest, mis tempot ise teed ja kui palju teisi ronijaid parajasti m\u00e4el on, v\u00f5id \u00fcles minna pooleteise tunni v\u00f5i kahega. Igatahes oli kell juba nii palju, et v\u00f5isin eeldada, et Mirt ja Kaur on v\u00e4hemalt \u00fcles j\u00f5udnud. Ja uskumatu k\u00fcll \u2013 m\u00e4el oli isegi levi! Sain Kauriga \u00fchenduse, ta \u00fctles, et on kohe tipus ja \u201credelite osa on v\u00e4hemalt l\u00e4bi\u201d. Hingasin hetkeks kergendunult, aga alla pidi ju ka tulema. Ja vihm oli k\u00f5ik libedaks teinud. J\u00e4rgmine pooltund oli pehmelt \u00f6eldes ebameeldiv. N\u00fc\u00fcd v\u00e4ike n\u00f5uanne k\u00f5igile isadele, aga miks mitte ka emadele. Asi, mida mitte oma lapse teisele vanemale Whatsappi kirjutada, kui oled parajasti teie \u00fchise lapsega 450 meetri k\u00f5rgusel m\u00e4e otsas. \u201cP\u00e4ris sitt seis siin rsk\u201d. V\u00f5i kui sa seda teed, p\u00fc\u00fca j\u00e4rgmise 20 minuti jooksul v\u00e4hemalt viisakusest telefonile vastata. V\u00f5tke heaks ja head saabuvat isadep\u00e4eva meile k\u00f5igile!<\/p>\n\n\n\n

Allatulek oli tegelikult \u00fcsna lauge maa. V\u00f5isid valida ka veidi j\u00e4rsumaid variante, et maad l\u00fchemaks teha. Aga et Mirdi jalad olid v\u00e4sinud (Kauri omad tegelt ka) ja ta v\u00f5ttis Mirdi kukile, et kiiremini saada. Mingi ime l\u00e4bi keegi k\u00e4na ei pannud ja kui nad l\u00f5puks Arvi juurde j\u00f5udsid, olime k\u00f5ik parajad \u00f5nnejunnid.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ev ei olnud muidugi l\u00f5ppenud, ilm oli endiselt kehv, olime k\u00f5ik nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt v\u00e4sinud, aga vihma t\u00f5ttu \u201ckodus istuma\u201d sunnitud. Tegin \u00f5htus\u00f6\u00f6gi valmis ja kutsusin k\u00f5ik s\u00f6\u00f6ma. Ja Mirt muudkui pl\u00f5ksis. Ja pl\u00f5ksis. Ja pl\u00f5ksis. M\u00f5istusega saad aru, et oleme k\u00f5ik lihtsalt v\u00e4sinud, aga aju koost\u00f6\u00f6d ei tee. \u201cMisasi ma olen teile siin? Mingi teenija?!\u201d prahvatasin l\u00f5puks. Mille peale Rahe tormas mulle kohe appi ja h\u00fc\u00fcatas: \u201cEi! Ema pole mingi teenija. Ema on KOKK!\u201d I had failed my children and feminism in general.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ja nagu \u201cKreisiraadios\u201d vihastas Alev Str\u00f6mi ema selle peale, et musta leiba polnud, vihastasin n\u00fc\u00fcd mina (k\u00fcll meie metallist matkalaua sisse auku l\u00f6\u00f6mata) ja lihtsalt lahkusin. Dramaatiliselt.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hiline draama seisnes selles, et mul polnud kuhugi minna. \u00d5ues tibutas, rahakott ja autov\u00f5tmed olid Arvis. Nii et ma lihtsalt seisin seal telgi ja auto vahel vihma k\u00e4es ja tundsin ennast kohutavalt halvasti. Nagu igal reisil, oli murdepunkt l\u00f5puks k\u00e4tte j\u00f5udnud. \u00d5nneks oli k\u00e4ep\u00e4rast k\u00fclmkapp ja seal oli veel 80sendiseid Pilsner Urquell\u2019e, mida ma endale lohutuseks lubada otsustasin. Kaur tegi telgist auto vaikselt lahti, istusin sinna sisse ja kuulasin \u00f5lle k\u00f5rvale, kuidas Kaur neile telgis kurjal toonil elut\u00f5desid lahti seletab. L\u00e4ks nagu natuke paremaks k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See pilt on tehtud natuke hiljem. Siis, kui pilved olid juba hajunud. K\u00f5ik olid vabandust palunud. Mirt selle eest, et ta \u00fctles mu kohta teenija. Mina selle eest, et olen neile j\u00e4tnud mulje, et ma olen k\u00f5igest teenija. Ja kokk. Aga nii me seal elasime. \u00dchtegi m\u00e4ge siin pildil k\u00fcll n\u00e4ha ei ole, aga te peate mind lihtsalt uskuma. Need olid seal. Kikku.<\/p>\n\n\n\n

\u201cSa pead kindlalt ka seda rada minema tegema,\u201d \u00fctles Kaur. Ja ma tahtsin k\u00fcll nii v\u00e4ga. K\u00e4tte oli j\u00f5udnud Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evap\u00e4ev, milleks meil suuri plaane polnud, peale selle, et minna \u00f5htus\u00f6\u00f6gile l\u00e4hedal asuvasse restorani, kus oli kohutavalt suur m\u00e4nguv\u00e4ljak. \u201cSa v\u00f5id minna ainult siis, kui sa h\u00e4sti ruttu teed,\u201d \u00fctles Mirt. Plaanisingi v\u00e4ga ruttu teha. Minu sees elab ikkagi see vana sportlashing, kes v\u00f5imalusel ennast alati n\u00e4idata tahab, nii et v\u00f5tsin v\u00f5ileiva ja vee kaasa ja asusin teele. Kujutasin ette, kuidas k\u00f5nnin seal inimt\u00fchjas metsas, m\u00f5tlen oma m\u00f5tteid, kardan metsloomi ja m\u00f5rvareid, teen natuke trenni ja saan l\u00f5puks ometi elust korralikult r\u00f5\u00f5mu tunda ja natuke \u00fcksi olla.<\/p>\n\n\n\n

VALE.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

T\u00e4pselt sama m\u00f5ttega oli metsa tulnud veel sadu ja sadu inimesi. Kohtusin suurema osaga nendest siis, kui esimeste redeliteni j\u00f5udsin. Kauri eelmise p\u00e4eva videod ja pildid, kus nad olid Mirdiga kogu aeg ainult kahekesi, tundusid n\u00fc\u00fcd photoshop<\/em>itud. Ootasin siin redelij\u00e4rjekorras umbes 20 minutit. Et k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid t\u00e4iesti arusaamatuid keeli, tundsin ennast \u00f5nneks siiski \u00fcsna \u00fcksikuna. K\u00fcll aga m\u00f5tlesin hirmuga sellele, kuidas olin oma viieaastasel lapsel lubanud sellises asjas osaleda. Enne mind nuttis \u00fcks umbes 9aastane poiss poolel redelil nii h\u00fcsteeriliselt, et pidi koos emaga alla tulema ja vastassuunas lahkuma. Samas oli seal ka \u00fcks Mirdisuurune t\u00fcdruk, kes isa toel vapralt ja r\u00f5\u00f5msalt edasi r\u00fchkis. See rahustas. Mulle tundus vahepeal, et p\u00e4rast rasedusi oli minus justkui mingi k\u00f5rgusekartus pead t\u00f5stma hakanud, aga oli r\u00f5\u00f5m t\u00f5deda, et nii see siiski polnud. Hirmu tunda polnud aegagi, seisma j\u00e4\u00e4da ei saanud, siis oli kohe kellegi pea tagumikus kinni.<\/p>\n\n\n\n

Tegin elu tempot ja erinevalt teistest m\u00e4e otsa j\u00f5udes puhkust ei teinud. V\u00f5ileivad s\u00f5in \u00e4ra teel alla, v\u00f5imalusel tegin pehmetel jalgadel j\u00e4rsumatest kohtadest\u00a0shortcut<\/em>e, et kiiremini saaks ja s\u00fcnnip\u00e4evalaps liiga pikalt ootama ei peaks. Vaatamata inimmassidele oli see ikkagi mega kogemus. Kui peaksite sinnakanti sattuma, soovitan-soovitan-soovitan. Aga mitte n\u00e4dalavahetusel. Ja mitte vihmaga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Meil on ikkagi v\u00e4lja kujunenud mingid Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evatraditsioonid. Ehk et alati saab uue kleidi (seljas) ja siis ise m\u00e4nguasjapoest endale kinki valida. Et m\u00e4nguasjapoed olid meist tol hetkel 25 oksepeatuse kaugusel, viisime ta k\u00e4mpingu suveniirileti juurde, kust ta valis endale neli hobusega k\u00e4ev\u00f5ru, millest kaks andis Rahele, lisaks mangus l\u00f5unaund tegevale \u00f5ele v\u00e4lja karukujulise seljakoti ja \u00f5ige s\u00fcnnakingihetke l\u00fckkasime edasi aega, mil j\u00e4lle tsivilisatsiooni ja kaubandusv\u00f5rkudesse j\u00f5uame.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htul aga hakkas j\u00e4lle sadama, nii et meie plaan suure m\u00e4nguv\u00e4ljakuga restorani kasuks otsustades l\u00e4ks otses\u00f5nu vett vedama, kuna vihma t\u00f5ttu seal eriti m\u00e4ngida ei saanudki. Aga toit oli aus, j\u00e4\u00e4tist sai hunnikuteviisi ja koju kukil, nii et l\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea.<\/p>\n\n\n\n

Seiklused m\u00e4gedes polnud aga selleks korraks veel kaugeltki l\u00f5ppenud.<\/p>\n\n\n\n

Faux pas<\/em>id olid veel k\u00f5ik olemata.<\/p>\n\n\n\n

Videomaterjal elu kohta endiselt Kauri k\u00e4tet\u00f6\u00f6na k\u00e4ttesaadav siit: https:\/\/youtube.com\/playlist?list=PL01xG91wWaaifWZpk54gcZtsdy7zqOnqB<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paar n\u00e4dalat tagasi sattus meile ootamatult k\u00e4ima \u00fcks Kauri hea s\u00f5ber, kes j\u00f5udis kohale pisut enne Kauri.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1525,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[56,57],"class_list":["post-1521","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-slovakkia","tag-slovak-paradise","tag-sucha-bela"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/kaur-ja-irt.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1521","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1521"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1521\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1529,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1521\/revisions\/1529"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1521"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1521"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1521"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}