{"id":1530,"date":"2024-05-16T11:53:43","date_gmt":"2024-05-16T08:53:43","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1530"},"modified":"2024-05-20T13:52:13","modified_gmt":"2024-05-20T10:52:13","slug":"26-peatukk-kes-oskab-see-teeb-kes-ise-ei-oska-see-opetab-teisi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1530","title":{"rendered":"26. peat\u00fckk. \u201cKes oskab, see teeb. Kes ise ei oska, see \u00f5petab\u00a0teisi.\u201d"},"content":{"rendered":"\n

Igal aastal, kui Kaur hakkab reisi plaanima, on alati \u00fcks asi v\u00f5i koht, mida ta tahab k\u00fclastada ja millest tekib talle, ma julgeksin isegi \u00f6elda, et kinnism\u00f5te. Horvaatias olid need rahvuspargid, Rumeenias Doonau delta jne. 2022. aasta suvereisi puhul oli see koht Morskie Oko j\u00e4rv Poolas (https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Morskie_Oko<\/a>). K\u00fcll oli ta uurinud v\u00e4lja, et sinna ei saa autoga. K\u00fcll oli vaja arutada, mis pidi \u00fcmber j\u00e4rve k\u00f5ige parem k\u00e4ia oleks. Siis k\u00e4is pidevalt mingi jutt hobustest, kellega sinna minna saab ja k\u00fcll siis lapsed v\u00f5ivad sellest ikka elevil olla. Ka k\u00e4is l\u00e4bi mingi teema selle kohta, et sinna tuleb minna hommikul v\u00e4ga vara, sest muidu on seal liiga palju rahvast. Jne jne jne. Igatahes.<\/p>\n\n\n\n

Ma ei oska seda v\u00e4ga h\u00e4sti seletada, aga kui mul on tunne, et mind utsitatakse (sel juhul siis mingi v\u00e4ga kauni j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde minema, kuhu ma obv<\/em> olin n\u00f5us juba minema, milleks sellest novembrist m\u00e4rtsini kogu aeg aeg r\u00e4\u00e4kida!?), siis ma ei taha enam osaleda. See t\u00e4hendab, et pikas plaanis l\u00f5petasin igasuguse kuulamise kohe, kui kuulsin s\u00f5na \u201cj\u00e4rv\u201d v\u00f5i \u201cPoola\u201d v\u00f5i \u201chobused\u201d. \u00dches\u00f5naga unustasin k\u00f5ik asjad, mida ma oma \u00fcli\u00f5pilastele suhtlemise teemadel r\u00e4\u00e4gin, eriti kuulamise ja aktiivse kuulamise v\u00f5tete kohta.<\/p>\n\n\n\n

Viga.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4tsime Slovak Paradise\u2019iga h\u00fcvasti ja l\u00e4ksime tagasi Poola. Nagu ikka Poolas, siis p\u00e4riselt lahedaid k\u00e4mpasid jalaga segada pole, kui ei taha just 50 eurot \u00f6\u00f6 eest maksta. \u00dcsna Slovakkia piiri l\u00e4hedale j\u00e4i selline koht http:\/\/www.frydman.pl\/index.php<\/a>. Et ta polnud liiga kaugel Morskie Okost ega ka Zakopane linnast, kuhu tahtsime p\u00e4evatripi teha, j\u00e4ime paariks \u00f6\u00f6ks sinna pidama. K\u00e4mping ise oli Poolale omaselt kentsakas. Inimesed kuulasid keset p\u00e4eva lahtiste ustega autodest t\u00fcmmi. Pesemisv\u00f5imalus oli olemas, aga meie parkimiskohast kohutavalt kaugel, nii et lastega du\u0161i all k\u00e4imine oli \u00f5htul t\u00f5eline ettev\u00f5tmine. N\u00f5usid pesta tuli ka suhteliselt kaugel ja k\u00fclma veega, aga v\u00e4hemalt (k\u00fcll veits r\u00f5vedad) vetsud olid l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Korjamata olid ka k\u00f5ik metsvaarikad, mida k\u00e4mpingus oli tohutult palju. Mirt veetis k\u00f5va pooltunni neid korjates (eksis selle k\u00e4igus ka umbes kolmeks minutiks \u00e4ra ja meenutab seda senini sagedamini, kui ma tahaksin tunnistada \u2013 kuidas tekitada lapsele traumat kogu eluks? Ikka kahe minuti kaupa!) ja kuna meie Eestist kaasa v\u00f5etud moosivarud olid juba n\u00e4dalaid otsas ning toetusime kohalike kettide masstoodangule, oli tore, et saime vahelduseks hommikul m\u00f5nusat toormoosi pudru peale panna.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsime kohale umbes l\u00f5una paiku ja otsustasime Morskie Oko kohe samal \u00f5htupoolikul ette v\u00f5tta. Osalt sellep\u00e4rast, et selleks (v\u00e4hemalt Kauri s\u00f5nul lausa h\u00e4davahalik) varahommikune \u00e4rkamine tundus mulle t\u00e4iesti v\u00f5imatuna, sest lapsed magasid tol ajal ikkagi pea kaheksani v\u00e4lja. Teisalt tahtsin ka v\u00e4ga, et see j\u00e4rvejutt juba \u00fckskord mu elust \u00e4ra l\u00f5ppeks ja selle kaelast \u00e4ra saaks.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast umbes 45 minutit k\u00e4\u00e4nulisi teid j\u00f5udsime suurde parklasse. Ja t\u00f5esti \u2013 hobused olid t\u00e4iesti olemas! Ja j\u00e4rjekorda polnudki! Ilm oli soe ja m\u00f5nus, samas hakkas p\u00e4ike juba m\u00e4gede taha minema, aga ma ei m\u00e4rganud endiselt midagi, mille p\u00e4rast liiga palju muretseda. Kutsarile sai maksta ainult sularahas ja Kaur oli v\u00e4ga vihane, et ma mehele lihtsalt summat k\u00fcsimata peaaegu kogu meie sula \u00e4ra andsin. Kui ta s\u00f5idu ajal teiste reisijate (meie vankris miskip\u00e4rast k\u00f5ik araabia verd mehed) k\u00e4est nende piletihinna kohta k\u00fcsis ja teada sai, et ka nende pilet sama palju maksis, sain \u00f5nneks s\u00fc\u00fcdistustest vabaks. Ei olnud naistele m\u00f5eldud\u00a0hoax<\/em>. Pilet neljale maksiski r\u00f6\u00f6gatud ~45 eurot.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Sellised need vankrid v\u00e4lja n\u00e4gid. Tee oli lai ja jalutajaid v\u00e4ga palju. Tee ise oli umbes 9 km pikk ja hobused liikusid \u00fcsna vaevaliselt, nii et kuigi alguses oli lastel p\u00e4ris p\u00f5nev, siis tegelikult muutus see umbes tunnine s\u00f5it nende jaoks ruttu kaunis igavaks. Samas oli p\u00f5nev vahepeal n\u00e4ha, kuidas hobuseid juhtiv rahvar\u00f5ivis mees oma jalgade vahelt v\u00e4ikese plast\u00e4mbri v\u00f5ttis, hobusele tagumiku alla pani ja hobune kohe sinna sisse kakas. V\u00e4liselt ei olnud \u00fchtegi m\u00e4rki n\u00e4ha, et n\u00fc\u00fcd oleks aeg \u00e4mber loomale alla panna. Olukord meenutas mulle v\u00e4ga Mirdi ja Rahe beebiaega, mil olin k\u00f5va beebipotitaja ja suutsin \u00fcldiselt v\u00e4ga edukalt \u00f5igeid m\u00e4rke lugeda ning teadsin peaaegu alati, millal kellelgi kakamiseks minna v\u00f5ib. Mida muud see hobunegi on, kui \u00fcks 400kilone kapjadega beebi! K\u00fcll aga hakkas mulle muret valmistama see, et p\u00e4ike vajus juba t\u00e4ielikult m\u00e4etippude taha, ja mida k\u00f5rgemale me t\u00f5usime, seda madalamaks temperatuur l\u00e4ks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd ma j\u00f5uangi selleni, miks ma sain aru, et teinekord ikkagi peaks Kauri juttu kuulama. Mina olin l\u00fchikestes p\u00fckstes, t-s\u00e4rgis ja oma k\u00f5ige \u00f5hema jakiga. Rahe oli suvekleidis ja \u00f5hukese kampsiga, Mirt oli oma k\u00f5ige suvisema p\u00fckst\u00fcki ja \u00f5hema dressikaga. T\u00f5eline ime, et keegi paljaste varvastega polnud! Kaur oli muidugi selga pannud oma k\u00f5ige soojema fliisi, p\u00e4he m\u00fctsi\u2026 <\/p>\n\n\n\n

Sest tema teadis.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib-olla m\u00f5ne jaoks on see t\u00e4iesti tavap\u00e4rane arusaamatus, aga mitte minu jaoks. Mina olen see, kes on alati valmistunud. Mina olen see, kes l\u00e4heb lastega s\u00fcnnip\u00e4evapidudele, neile igaks juhuks teine komplekt uhkeid kleite kaasas \u2013 \u00e4kki midagi juhtub! Igaks petteks on mul suvepidudel alati kaasas ka pikad dressid, suve\u00f5htuks jopekesed ja m\u00fctsidki, samal ajal, kui k\u00f5ik nende s\u00f5brad maikav\u00e4el ja paljajalu ringi kepsutavad. Ma t\u00f5esti ei tea, mida ma t\u00e4pselt m\u00f5tlesin v\u00f5i ei m\u00f5elnud, aga seljakotis oli mul tol korral lihtsalt veepudel ja natuke rosinaid.<\/p>\n\n\n\n

9 km p\u00e4rast olime nii k\u00f5rgel, kui hobused tulla said ja pidime viimase kilomeetri j\u00e4tkama jala. Morskie Oko asub 1000 m k\u00f5rgusel merepinnast, \u00f5hutemperatuur oli meie \u201cmaandumise\u201d hetkel napp 16 kraadi Celsiust. Harjunud olime pigem pluss kolmek\u00fcmnega. Pooljoostes liikusime edasi j\u00e4rve poole, rahvast tuli rohkem vastu, kui meiega samas suunas l\u00e4ks. Lapsed olid v\u00e4sinud, n\u00e4ljased ja neil oli k\u00fclm. Hullem veel \u2013 minul oli k\u00f5ht t\u00fchi ja k\u00fclm samal ajal! P\u00f5rgulik kombo mulle, veel hullem neile, kes minuga aega peavad veetma.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rv j\u00e4\u00e4b siin parajasti paremale. Selles majas oli m\u00f5nus s\u00f6\u00f6gikoht, keldris baar ja tualetid, \u00fcleval vist ka \u00f6\u00f6bimiskohti ja lisaks v\u00e4ike n\u00e4nnilett. Selge oli see, et j\u00e4rvematkast koos lastega v\u00f5isime vaid unistada. Kaur arusaadavalt polnud n\u00f5us oma sellesuvisest unistusest loobuma, mina ka muidugi julgustasin teda minema, sest vastasel juhul oleksin pidanud veel \u00fche aasta sellest j\u00e4rvest kuulma. Mina tahtsin lihtsalt sooja ja s\u00fc\u00fca. L\u00e4ksime lastega majja ja avastasime esimese asjana keldrist vetsude juurest sularahaautomaadi. Et kell oli juba seitse l\u00e4bi ja viimased hobused m\u00e4est alla startisid \u00fcheksa paiku, oli selge, et meie lahkumise ajal on juba lihtsalt liiga k\u00fclm ja hilja, et lootagi lastega 9 km allam\u00e4ge k\u00f5ndimisele. Et automaat oli olemas, hakkasin restoranis muretult prassima ja meie allesj\u00e4\u00e4nud zlotte laiaks l\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n\n\n\n

Tellisin lastele erinevad supid, endale rummiga tee ja k\u00f5igile hiiglasliku t\u00fcki kooki. M\u00f5nus oli see, et rummitee oli men\u00fc\u00fcs t\u00e4iesti eraldi olemas ja k\u00f5ige tellimine oli n\u00e4puga n\u00e4idates v\u00e4ga lihtne, sest peale poola keele seal keegi eriti midagi muud ei tundunud r\u00e4\u00e4kivat. Supid olid suured ja sellised, kus lusikas ikkagi sirge seljaga p\u00fcsti seisis. T\u00fcdrukud s\u00f5id suppi, vahetasid vahepeal kausse ja s\u00f5id edasi. Ja mulle j\u00e4i ikka veel t\u00e4iesti arvestatav ports s\u00f6\u00f6ki alles. Rummitee andis sooja, ja mis seal salata, rahustas ka hinge. Kahe v\u00e4sinud lapsega v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mine on k\u00f5ike muud kui m\u00f5nus ajaviide, aga \u00f5nneks saabus Kaur t\u00e4pselt siis, kui olime l\u00f5petanud ja enam paigal istuda ei suutnud. Seda, kuidas tal j\u00e4rveringi l\u00e4bijooksmine \u00f5nnestus, saate ise vaadata siit\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/@ARVIthereyet<\/a>, kui ta selle video valmis saab.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See on mu kogu suvereisi lemmikpilt. See kehaasend, eriti Mirdil \u2013 justkui \u201cah, olen paremat j\u00e4rve ka n\u00e4inud\u201d suhtumine. \u201cSa pead ikka tuunima ka natuke pilte enne, kui \u00fcles paned. \u00dcldse pole ju aru saada, et Morskie Oko on sinine!\u201d \u00f5iendas Kaur. Jah, v\u00f5ib-olla kohapeal tundus ta t\u00f5esti natuke sinisem kui siin pildil. Aga ma olen selles blogiasjanduses ikkagi l\u00e4bi ja l\u00f5hki naturalist \u2013 kui ma juba juttu paremaks ei valeta, siis pilte ammugi mitte! Sellegipoolest. Kui Poola satute ja aega on maa ja ilm, minge muidugi ise kohale. V\u00f5tke v\u00f5ileivad kaasa, tehke m\u00f5lemad otsad m\u00f5nusasti jala. Kindlasti tehke matk \u00fcmber j\u00e4rve, lisaks leiate sealt veel mitmeid m\u00f5nusaid radu ja rajakesi. Hea ilma korral veedate kindlasti \u00fche t\u00e4iesti suurep\u00e4rase p\u00e4eva!<\/p>\n\n\n\n

Kui Kaur matka l\u00f5petas, oligi p\u00f5him\u00f5tteliselt aeg hakata hobuste parklasse tagasi liikuma, et ei tekiks olukorda, kus me \u00e4kki peale ei mahu, peame jala alla minema ja Poola j\u00e4lle enda jaoks eluks ajaks \u00e4ra rikume. Selleks aga oli meil vaja sulli. Lubasin reipal sammul seda tuua, aga kui vetsude ukse juurde j\u00f5udsin, oli see suletud. Mitte nagu ajutiselt kinni, vaid taba-ees-k\u00f5ik-pidu-l\u00e4bi suletud. Sattusin kergesse paanikasse. \u00d5nneks selgus \u00fcsna pea, et automaadi juurde saab ka teise ukse kaudu. Nii et saabusin siiski teiste juurde v\u00f5idukalt, zlotid taskus ja vaim valmis l\u00fchkaritega n\u00fc\u00fcd juba umbes 14kraadise k\u00fclma k\u00e4tte minema. Hobuvankrisse istudes v\u00f5tsin lihtsalt hobuste teki ja panin meile jalgadele. Ei k\u00fcsinud kutsarilt ega hobuselt luba. Ihhahaa, kriis oli k\u00e4es.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4est alla l\u00e4ks s\u00f5it \u00f5nneks pisut kiiremini, parklasse j\u00f5udsime siiski juba t\u00e4itsa pimedas. Panime Mirdi k\u00fcll ette istuma, aga Kaur tallas pimedatel m\u00e4giteedel \u00fcsna ennastunustavalt gaasi, mist\u00f5ttu pidime v\u00e4ga ebamugavates kohtades \u201coksepeatusi\u201d tegema. Mirt midagi v\u00e4lja ei lasknud, hingas niisama vahepeal v\u00e4rsket \u00f5hku, aga kiiremaks see meie s\u00f5itu igal juhul ei teinud. K\u00e4mpingusse j\u00f5udes oli Arvi \u00fcmbrus t\u00e4iesti kottpime. Kaur l\u00e4ks telki, et natuke asju valmis s\u00e4ttida ja Mirt teatas, et ei \u2013 n\u00fc\u00fcd ta siiski kavatseb p\u00e4riselt ka oksendada. Kargasime esimese p\u00f5\u00f5sa alla, hoidsin tal \u00fche k\u00e4ega juukseid, kui Rahe pistis kisama, et temal on n\u00fc\u00fcd vaja igatahes kohe pissil k\u00e4ia. Et \u00f6\u00f6 juba paistis, ei tahtnud naabreid segama ja Kauri h\u00fc\u00fcdma hakata, Mirti \u00fcksi pimedasse p\u00f5\u00f5sasse j\u00e4tta ka ei saanud. Nii ma seal siis olin, p\u00fc\u00fcdsin \u00fche k\u00e4ega Mirti silitada, teisega Rahet pissitada ja m\u00f5tlesin oma \u00fcldiste eluvalikute peale ning sellele, et t\u00f5esti \u2013 see j\u00e4rv oli n\u00fc\u00fcd k\u00fcll \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4v k\u00e4ik. Kaur ei eksinudki!<\/p>\n\n\n\n

Poola polnud meiega veel l\u00f5petanud. O nie<\/em> (poola keeles \u201coh ei\u201d).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igal aastal, kui Kaur hakkab reisi plaanima, on alati \u00fcks asi v\u00f5i koht, mida ta tahab k\u00fclastada ja millest tekib talle, ma julgeksin isegi \u00f6elda, et kinnism\u00f5te.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1533,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[58],"class_list":["post-1530","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-poola","tag-morskie-oko"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/vankris-1.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1530"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1530\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1536,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1530\/revisions\/1536"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1530"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1530"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}