{"id":1537,"date":"2024-05-16T12:00:50","date_gmt":"2024-05-16T09:00:50","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1537"},"modified":"2024-05-20T13:52:19","modified_gmt":"2024-05-20T10:52:19","slug":"27-peatukk-millal-poola-mulle-ukskord-halastab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1537","title":{"rendered":"27. peat\u00fckk. Millal Poola mulle \u00fckskord\u00a0halastab?"},"content":{"rendered":"\n

Selles keskp\u00e4rases Poola k\u00e4mpas olime kahel p\u00f5hjusel. \u00dcks neist oli Morskie Oko ja teine seal l\u00e4hedal asuv Zakopane linn (https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Zakopane<\/a>). J\u00e4rvematk oli niiv\u00f5rd-kuiv\u00f5rd tehtud, aga linna polnud keegi enam ammu saanud. Ka oli meil Mirdi s\u00fcnnakingipoesk\u00e4ik ikka veel tegemata ja tundus, et saame k\u00f5ik asjad \u00fches kohas aetud. Saime ka.<\/p>\n\n\n\n

Zakopane oli maaliline ja turiste t\u00e4is. Vahelduseks oli tore j\u00e4lle puhtad riided selga panna, j\u00e4\u00e4tist s\u00fc\u00fca ja natuke prassida. M\u00e4nguasjapoes oli nii odav, et kui Mirt oma j\u00e4rjekordse hobusekomplekti k\u00e4tte sai, polnud meil isegi kahju ka Rahele kinki osta. Nagu ikka, siis \u00fckski heategu ei j\u00e4\u00e4 karistuseta ja j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel kahetsesime seda otsust v\u00e4ga, sest Rahe ostuks osutus patareidega koerake, kes haugub, saba liputab ja ennast edasi-tagasi \u00f5\u00f5tsutab. Pikal autos\u00f5idul on m\u00e4ngukoera kisa muidugi viimane heli, mida tagaistmelt nautida tahaks, sest kaks karjujat v\u00f5tsime juba Eestist ise endaga kaasa, aga looma toetuseks peab \u00fctlema, et ta t\u00f6\u00f6tab (kahjuks) endiselt v\u00e4ga h\u00e4sti ja pakub Rahele ikka veel aeg-ajalt suurt r\u00f5\u00f5mu. V\u00e4hemalt ei pea p\u00e4ris koera v\u00f5tma!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Zakopane k\u00f5rghetk oli minu jaoks raudselt \u00f5htus\u00f6\u00f6k v\u00e4ga kohalikus \u201crestoranis\u201d (see tegelikult on ilmselgelt m\u00f5eldud p\u00f5hiliselt talvise aja suusaturistile ja on selleks t\u00e4iesti ideaalne), kus ma isegi ei m\u00e4leta enam, mida endale tellisin, aga lapsed said l\u00f5puks j\u00e4lle p\u00e4ris pelmeene. Proovisin huvi p\u00e4rast \u00fchte Rahe oma ka ja hakkasin esimest korda elus s\u00f6\u00f6gi p\u00e4rast peaaegu nutma. Nende lihat\u00e4idis maitses t\u00e4pselt samamoodi, kui P\u00e4rnu mamma tehtud lihapirukad! Neid pole mitte keegi suutnud kunagi j\u00e4rele teha. Ilus!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See foto aga on tehtud meie kentsaka k\u00e4mpingu j\u00f5es\u00e4ngis, mis oli k\u00fcll ilus, aga v\u00e4ga k\u00fclm ja k\u00e4restikuline. Et lapsed seal \u00fcldse h\u00e4ngida saaks, ehitasid vanemad neile v\u00e4ikesi basseine, kus vool neid \u00e4ra viia ei saanud. Samas oli j\u00e4lle tore t\u00f5deda, et poolakad ikka oskavad elada \u2013 proua ja h\u00e4rra siin fotol (jalgupidi vees istumas) lahendavad parajasti pudelit vahuveini. Kell 11 hommikul! Keset j\u00f5ge! Ka ilus!<\/p>\n\n\n\n

Kauril on sellest k\u00f5igest kokku pandud video ja ma selle kohta midagi lisada ei tahagi. See on muidu siin: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=UYR0LRU5yIE<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Edasi liikusime Kozienickie linna serva k\u00e4mpingusse (https:\/\/www.eurocampings.co.uk\/poland\/masovian\/kozienice\/kozienickie-centrum-rekreacji-sportu-122281\/<\/a>). Piltide j\u00e4rgi \u00fcsna potentsiaalikas koht, aga saabudes ladistas vihma ja esimesel p\u00e4eval midagi eriti toredat seal teha ei saanudki, kuigi seal tegelikult oli lahe rand, seikluspark ja m\u00e4nguv\u00e4ljakud. \u00d5nneks said t\u00fcdrukud j\u00e4rgmisel p\u00e4eval suurt osa neist asjadest proovida ja Rahe ka oma elu esimese seikluspargikogemuse k\u00e4tte. K\u00f5lkus ta seal, mis ta k\u00f5lkus, aga k\u00f5ige madalama taseme raja sai ta igatahes l\u00e4bitud, samal ajal, kui Mirt mangus muudkui v\u00f5imalust \u201cmustale rajale\u201d minna, mis puulatvades k\u00f5rgus. Meie oleks lubanud, aga pargi t\u00f6\u00f6tajad \u00f5nneks mitte. Siin on j\u00e4lle peidus \u00fcks vanemlusenipp \u2013 v\u00f5tke heaks!<\/p>\n\n\n\n

Et ilm oli j\u00e4lle hea ja teadsime, et linna \u00e4\u00e4res asub ka \u00fcks huvitav matkakoht, v\u00f5tsime selle \u00fchel p\u00e4eval ette. Autoga s\u00f5itsime sinna minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da alla k\u00fcmne minuti, kuni j\u00f5udsime metsa\u00e4\u00e4rsesse parklasse, kust sirge asfalttee k\u00fcll j\u00e4tkus, aga t\u00f5kkepuust edasi autoga ei p\u00e4\u00e4senud. K\u00fcll aga v\u00f5isid sealt erilubadega s\u00f5ita turistibussid ja pargi t\u00f6\u00f6tajad oma s\u00f5idukitega. Aga meie olimegi ju jalutama tulnud! Natuke meenutas k\u00f5ik RMK-alasid, aga samal ajal \u00fcldse mitte. S\u00fcndinud metsarahvana ei j\u00e4tnud me muidugi Valdur Mikitat \u00fcmisedes jonni ja keeldusime asfaltteed m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndimast. Puude vahele keerates olid justkui ka mingid m\u00e4rgistused siin-seal n\u00e4ha, aga tegelikult m\u00fcttasime peamiselt m\u00f6\u00f6da parajat v\u00f5sa ringi. M\u00e4rgistused k\u00fcll olid, aga radu kasutanud polnud keegi enam ammu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Siin pildil olime ikka juba tunnikese teel olnud. V\u00f5iks arvata, et nad puhkavad, aga tegelikult k\u00e4is kibe k\u00e4tek\u00f5verduste tegemine, mis pildile v\u00e4ga h\u00e4sti ei j\u00e4\u00e4nud. Nende tehnika j\u00e4tab muidugi soovida. Meie siht oli selline koht:\u00a0https:\/\/inmasovianstyle.com\/kozienice-landscape-park-the-royal-springs-and-secrets-of-kozienice-forest\/?fbclid=IwAR0L777vP_NFeWKIR1Klr8QZc4kJDLIPhx_deEFUesZwHjfiCpBxGwlGlIM<\/a>. P\u00e4rast umbes tunniajast ekslemist j\u00f5udsimegi sinna kenasti kohale ja n\u00e4gime \u00e4ra k\u00f5ik sealsel tahvlil n\u00e4idatud p\u00f5nevamad taimed, putukad ja pisiloomad, keda seal leida v\u00f5ib.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Tagasiteel l\u00e4ksime kindla peale v\u00e4lja ja p\u00fcsisime igaks juhuks pulksirgel asfaltteel. J\u00e4igi selgusetuks, kas poolakate metsamatka ettekujutus ongi selline autoteel paterdamine, aga v\u00f5sa vahele ekslema ei tahtnud ka rohkem minna. T\u00fcdrukud pidasid miskip\u00e4rast suurep\u00e4raselt vastu, vingumise asemel k\u00e4is tants ja k\u00e4tek\u00f5verdused. P\u00e4evad pole vennad.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4tte j\u00f5udis aga meie viies pulma-aastap\u00e4ev, milleks lootsime jalutusk\u00e4igu kaugusel m\u00f5ne vahva s\u00f6\u00f6gikoha leida, kus \u00fchiselt ilusat \u00f5htut veeta. Hommikul k\u00e4isime veel ka k\u00e4mpingualal asuvas vesirattalaenutuses. See oli k\u00fcll \u00fcks hullemaid \u00fchistegevusi, mida me kunagi perega teinud oleme. Rahet pidi pidevalt j\u00f5uga kinni hoidma, et ta ennast vette ei aeleks. Lisaks k\u00e4is kogu aeg kisa selle \u00fcle, kes parajasti v\u00e4ndata saab v\u00f5i ei saa, tahab v\u00f5i ei taha. Kaur tahtis ainult pildistada ja filmida. M\u00e4letan, et mu kannatus oli alla Kroonlinna nulli. Samas Kaur oli pidevalt heas tujus, mis mind muidugi ainult veel vihasemaks ajas. N\u00fc\u00fcd sellele tagasi vaadates, tundub k\u00f5ik muidugi v\u00e4ga loogiline. Kurjad vaimud olid meid juba \u00fcle v\u00f5tnud ja olukord oli ammu meie kontrolli alt v\u00e4ljas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Oh, sweet idiots.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00e4ksime \u00f5htus\u00f6\u00f6gikohta otsima, ootas meid k\u00e4mpingu v\u00e4ravas j\u00e4\u00e4tiseauto, kus oli p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ike. Pehmet j\u00e4\u00e4tist, k\u00f5va j\u00e4\u00e4tist, mahlaj\u00e4\u00e4d, masinaj\u00e4\u00e4tist, masinaj\u00e4\u00e4d, vikerkaarev\u00e4rvilisi vahvleid ja k\u00f5ike muud. J\u00e4\u00e4tise- ja j\u00e4\u00e4masinad m\u00fcrisesid kuumal p\u00e4eval nii, et pidin m\u00fc\u00fcjale mitu korda t\u00e4iest j\u00f5ust n\u00e4kku karjuma, et ta minu tellimust \u00fcldse kuuleks. J\u00e4\u00e4tised k\u00e4es, jalutasime edasi, kui Mirt korraga \u00fctles, et ta enda oma l\u00f5puni s\u00fc\u00fca ei kavatsegi. Kui arvestada seda, et reisi algusest saati kimbutanud p\u00f5dura tervise p\u00e4rast ei oldud neid just iga p\u00e4ev j\u00e4\u00e4tistega \u00fcle valatud, oli see kergelt kummaline.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Edasi l\u00e4ks p\u00e4ev nii, et Mirt hakkas p\u00f5him\u00f5tteliselt kohe oksele, s\u00f6\u00f6gikohta me otsida ei j\u00f5udnudki ja Kaur l\u00e4ks temaga Arvisse pikutama. Meie Rahega l\u00e4ksime k\u00e4mpa aia taha s\u00f6\u00f6kla moodi s\u00f6\u00f6gikohta l\u00f5unale. Nii kaua, kui me toitu ootasime, p\u00fc\u00fcdis Rahe muidugi k\u00f5igi poolakatega pidevalt suhelda, mis minu jaoks oli paras katsumus. Mul tuli prouadega kohe keelebarj\u00e4\u00e4r ette, samas Rahe oli v\u00e4ga nunnu ja temaga r\u00e4\u00e4kida tahtsid muidugi k\u00f5ik m\u00f6\u00f6dujad. Millest, ei tea. Friikartulid k\u00f5hus, otsustasime Kauriga vahetust teha. L\u00e4ksin ise Mirdile seltsiks ja Kaur vahelduse m\u00f5ttes Rahega hoopis muuseumisse.<\/p>\n\n\n\n

Kuna varsti oli j\u00e4lle selge, et Mirt sellest asjast ise v\u00e4lja ei tule, otsisin v\u00e4lja l\u00e4hima EMO. \u00d5nneks olime p\u00f5him\u00f5tteliselt linnas ja valik oli lausa suur! V\u00f5tsin auto, Mirdi, kausi ja olime paari minutiga \u00f5iges kohas. Google Translate\u2019i abil selgitasin vastuv\u00f5tus, et 6aastane laps on juba viis tundi oksendanud ja vajab abi. Vastuv\u00f5tut\u00e4di \u00fctles mulle Google Translate\u2019iga, et EMO ainus lastearst on h\u00f5ivatud ja peame ootama. Nii me seal siis istusime, Mirdil kauss s\u00fcles. Tema muudkui oksendas sinna sisse, vaatas, kuidas v\u00e4ga haigeid inimesi sisse-v\u00e4lja k\u00e4rutatakse, arstid jooksevad, patsientide pereliikmed p\u00f5randal istudes nutavad ja oksendas j\u00e4lle. \u201cAidake mind\u2026\u201d ohkas ta selle vahepeal dramaatiliselt ja tundsin, kuidas ka endal hakkas sees kuidagi keerama\u2026 \u201cSee on ilmselt solidaarsusrops,\u201d m\u00f5tlesin j\u00e4lle sellele, kuidas mul alati autos, kui lastel paha on, ka endal kohe halb hakkab. L\u00f5puks tuli ka lastearst, tore noor naine, kes purssis natuke isegi inglise keelt, aga kinnitas mulle j\u00e4lle GT abiga, et Mirt peab kindlasti \u00f6\u00f6seks haiglasse j\u00e4\u00e4ma. Aga oodaku me veel natuke.<\/p>\n\n\n\n

Edasi l\u00e4ks meie ootamine nii, et \u00fchel hetkel ei pidanud ma enam vastu ja v\u00e4ljutasin kogu Rahega s\u00f6\u00f6dud l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi Mirdi s\u00fcles olevasse kaussi. \u201cVabandust,\u201d pomisesin sinna vahele. \u201cPole midagi, ema,\u201d patsutas Mirt mind m\u00f5istvalt. Kuidas traumeerida last? See on kindlasti \u00fcks v\u00f5imalus!<\/p>\n\n\n\n

Minul aga kummitas j\u00e4lle Belle and Sebastian\u2019i repertuaarist \u201cIf You\u2019re Feeling Sinister\u201d loost rida \u201c\u2026things will go from bad to worse what could he do?\u2026\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

Nothing. She could do nothing.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Edasi saadeti meid Mirdiga teda haiglasse sisse kirjutama. Ma ei tea, kas te olete n\u00e4inud animeklassikat \u201cSpirited Away\u201d, aga kui olete, siis kujutage n\u00fc\u00fcd endale ette Yubabat (https:\/\/movie-villains.fandom.com\/wiki\/Yubaba<\/a>). Ainult, et ta on v\u00e4ga pikk ja poolakas. Ma ei saanudki aru, mis ta t\u00e4pselt oli v\u00f5i mis tema funktsioon oli, aga Mirdi ta igatahes l\u00e4bi vaatas, samal ajal minuga pidevalt h\u00e4sti kiiresti ja \u00e4rritunult poola keeles r\u00e4\u00e4kides. P\u00fc\u00fcdsin talle igati m\u00e4rku anda, et ma ei saa temast s\u00f5nagi aru, mille peale ta oma lauanaabrile p\u00f5lglikult veel palju poolakeelseid s\u00f5nu \u00fctles, millest \u00fcks k\u00f5las nagu \u201cfranz\u00f6sisch<\/em>\u201c. \u201cFrench?<\/em>\u201d h\u00fc\u00fcatasin mina. \u201cLet\u2019s try french!<\/em>\u201d l\u00e4ksin elevile. Meil oli ikkagi kunagi Hediga kodu\u00f5petaja, kes k\u00e4is meile korra n\u00e4dalas kodus prantsuse keelt \u00f5petamas. V\u00f5iksin talle alustuseks laulda \u201cFr\u00e9re Jacques\u2019i\u201d \u2013 that will surely win her over! <\/em>Selle peale vihastas ta veel rohkem. Poola keele \u00f5petajat ema mulle kahjuks palganud ei olnud. T\u00e4di proovis n\u00fc\u00fcd minuga sama, mida ikka proovitakse, kui teine sinu keelest aru ei saa. R\u00e4\u00e4kida kiiremini ja k\u00f5vemini. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et nende paari p\u00e4eva jooksul pakkusin k\u00f5igile kogu aeg saksakeelset vestlust. Isegi Facebook hakkas mulle saksakeelset sisu n\u00e4itama.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hemalt keegi alati kuulab.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks viidi meid Mirdiga haiglakorrusele, kus talle paigaldati ruttu kan\u00fc\u00fcl, pandi tilk jooksma ja paigutati meid imepisikesse palatisse, kus oli \u00fcks voodi ja taburet. Mirt j\u00e4i muidugi kohe magama. \u00d5nneks oli meil ka vannituba, sest ka minul ei piirdunud see pidu \u00fche oksendamisega. Selleks ajaks oli Kaur mulle juba ka kirjutanud t\u00e4iesti ootusp\u00e4rase lause: \u201cRahe oksendab\u201d. N\u00fc\u00fcd alles l\u00e4heb peoks!<\/p>\n\n\n\n

Kauril oli Rahega edukas taktika. Et k\u00e4mping oli haiglast ainult paari kilomeetri kaugusel, v\u00f5ttis ta Rahe kukile ja tegi vajadusel peatusi. Siis k\u00f5ndisid nad j\u00e4lle edasi. Kaussi ta kaasa ei v\u00f5tnud. \u201cOksenda, kuhu tahad, aga mitte endale peale,\u201d andis ta lapsele isaliku n\u00f5uande ja s\u00f5nakuuleliku inimesena Rahe seda ka tegi. Ta oksendas haigla ukse ette ja siis ooteruumi p\u00f5randale. See tegevus kiirendas muidugi nende sissekirjutusprotsessi nii, et kui ma \u00fchel hetkel, n\u00e4ost valge, vannitoast v\u00e4ljusin, oli \u00f5de juba Mirti koos voodiga minema veeretamas. Saime suure palati, kus oli kaks voodit ja \u00fcks vanaaegne metallist beebivoodi Rahele, kes ka parajasti saabus. Kan\u00fc\u00fclipanek Rahele l\u00e4ks seekord k\u00fcll leebemalt kui eelmisel aastal Rumeenias, aga oli siiski parasjagu traumeeriv kogemus. Mulle eriti seet\u00f5ttu, et mul terve selle aja nii kohutavalt iiveldas, aga pidin teda siiski s\u00fcles hoidma ja rahustama.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

M\u00e4letan h\u00e4sti seda pildistamise hetke, kui t\u00fcdrukutel oli juba parem hakanud, aga kuna tegemist oli lastehaiglaga, siis minu jaoks ravi ette n\u00e4htud ei olnud. K\u00fcll aga oli mul lihtsalt hea meel, et l\u00f5puks lamada sain. Hea meel oli ka selle \u00fcle, et vannituba oli v\u00e4ga l\u00e4hedal, sest seal ma suurema osa \u00f6\u00f6st veeta sain. Kaur t\u00f5i meile \u00f5htul vett ja mulle paratsetamooli palaviku jaoks, soovisime \u00fcksteisele turvaliselt distantsilt head pulma-aastap\u00e4eva ja tema l\u00e4ks k\u00e4mpingusse tagasi. \u00d5htu veetis ta kohalikus\u00a0biker<\/em>ite pubis kohutavalt terava pitsaga, p\u00fc\u00fcdes niiviisi haigust \u00e4ra petta. \u00d5nnestus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Hommikul \u00f5hkas Mirt muidugi \u00f5nnelikult: \u201cMm, haiglatoit!\u201d Ma ei tee nalja, nad ongi sellised! Ma ei tea, miks! Ma teen jumala normaalselt s\u00fc\u00fca!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kes suutis, s\u00f5i natuke saia. Rahe kaanis endale l\u00f5unal supi k\u00f5rvale sisse ka terve kruusit\u00e4ie kisselli, mis poole tunni p\u00e4rast sama teed pidi v\u00e4lja tuli. Hingasin kergendatult. Ma ei tahtnud ise veel \u00fcldse haiglast \u00e4ra minna \u2013 ikka veel oli nii halb olla. Kui l\u00e4ksin alla kindlustuseasju ajama, olid eelmisel p\u00e4eval ringi jooksnud EMO-arstid leti \u00e4\u00e4res rivis ja \u00fcks tahtis mind kohe l\u00e4bivaatusele viia. P\u00e4ris ebamugav oli vaadata, kuidas inimesed sinust rahumeeli sinu nina ees taga r\u00e4\u00e4givad. Ma poola keelt ei m\u00f5ista, aga estonka <\/em>on mulle siiski arusaadav s\u00f5na. Tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et kui ta oleks mind l\u00e4bi vaadanud, oleksin ka \u00e4kki mingid p\u00e4ris rohud peale saanud.<\/p>\n\n\n\n

Teise p\u00e4eva \u00f5htuks said t\u00fcdrukud juba haigla m\u00e4ngutuppa. On natuke hirmus, millise \u00f5hinaga nad sellest m\u00f5nikord ikka veel r\u00e4\u00e4givad. Kui arst j\u00e4rgmise p\u00e4eva l\u00f5una ajal meid v\u00e4lja kirjutama tuli, k\u00fcsis ta t\u00fcdrukutelt, kas nad \u00fcldse tahavad \u00e4ra minna v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad parema meelega haiglasse. \u201cHaiglasse!\u201d h\u00fc\u00fcdsid nad r\u00f5\u00f5msalt.<\/p>\n\n\n\n

On natuke tore ja natuke \u00f5udne, et vaatamata sellele, et Mirt on oma noore elu jooksul juba kaks korda \u201coksehaigusega\u201d haiglas olnud, Rahe 1,5 korda (Rumeenias ta oli haiglas ju ainult pool p\u00e4eva), ei ole need kogemused neis kuidagi haiglahirmu tekitanud. Rahe lihtsalt ei taha, et kan\u00fc\u00fcli pannakse. Mirt oli just hiljuti v\u00e4ga haige ja \u00fchel p\u00e4eval hakkas muidugi ka oksendama. P\u00e4rast esimest korda k\u00fcsis Rahe kohe: \u201cKas Mirt peab n\u00fc\u00fcd haiglasse minema?\u201d ja \u00fchel hetkel hakkas Mirt sinna ise n\u00f5udma. Ilmselt p\u00f5hiliselt haiglatoidu p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

Kirsiks tordil oli see, kui Kaur meile j\u00e4rele tuli. Ta oli k\u00e4mpingus k\u00f5ik asjad kokku pakkinud ja Arvigi kaasa v\u00f5tnud. Plaan oli suunduda Masuuria k\u00f5rgustikule. Tegemist oli p\u00fchap\u00e4evaga ja mida me ei teadnud, oli see, et linna mitmed t\u00e4navad olid rattav\u00f5istluste p\u00e4rast kinni pandud. Nii sattusimegi Arviga ootamatult kitsal t\u00e4naval vastassuunav\u00f6\u00f6ndisse, sulgesime t\u00e4nava ja meile vastu s\u00f5itis ei keegi muu kui vilkuritega kiirabiauto. Estonka<\/em>d out<\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selles keskp\u00e4rases Poola k\u00e4mpas olime kahel p\u00f5hjusel. \u00dcks neist oli Morskie Oko ja teine seal l\u00e4hedal asuv Zakopane linn.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1542,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[20,30],"tags":[59,58,56,60],"class_list":["post-1537","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-poola","category-slovakkia","tag-kozienickie","tag-morskie-oko","tag-slovak-paradise","tag-zakopane"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/vesiratas.jpg.webp","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1537"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1537\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1547,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1537\/revisions\/1547"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1537"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}