{"id":1924,"date":"2024-11-03T23:21:07","date_gmt":"2024-11-03T20:21:07","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1924"},"modified":"2026-04-17T10:16:22","modified_gmt":"2026-04-17T07:16:22","slug":"31-peatukk-poolast-pool","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1924","title":{"rendered":"31. peat\u00fckk. Poolast pool"},"content":{"rendered":"\n

Viimasest postitusest on m\u00f6\u00f6dunud 200 aastat. On v\u00e4ga irooniline, kuidas ma olen seal h\u00f5isanud, et ma \u00fcsna pea (vaatamata raamatu ilmumisele) postitustega kohe j\u00e4tkan, sest \u201et\u00f5esti \u2013 mul ongi nii hea m\u00e4lu!\u201c Oh, please!<\/em> Siis ma muidugi ei teadnud, et satun vahepeal \u00fcsna pikaks ajaks olukorda, kus ma pean olude sunnil neelama, s\u00fcstima ja laskma s\u00fcstida endale nii palju erinevaid l\u00f5busaid ja v\u00e4hem l\u00f5busaid ravumeid (nagu mu arstile meeldib alati nunnult Pipi h\u00e4\u00e4lega \u00f6elda), mis mu ravimise k\u00f5rvale kustutavad ka p\u00e4ris palju m\u00e4lu \u00e4ra. Inimene on t\u00f5esti nagu arvuti! Tuleb \u201eviirus\u201c ja kustutabki m\u00e4lu \u00e4ra, johhaidii.<\/p>\n\n\n\n

Biip-buup-b\u00f6\u00f6p, proovin siiski oma v\u00e4heneva m\u00e4lu kiuste j\u00e4tkata. V\u00f5i tsiteerides paari p\u00e4eva tagust Rahet, kes \u00fchel \u00f5htul kaks nime omavahel sassi ajas ja paaniliselt ohkis: \u201eKas mu elevandim\u00e4lu hakkab kustuma?!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Emaplaadi oma kindlasti. Et igatahes, kui mul midagi meelde ei tule, l\u00e4hen k\u00fcsin elevandipojalt \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Liigume n\u00fc\u00fcd ajas tagasi, mitte 2024. aasta suvve, vaid hoopis 2023. aasta suvesse, kus me parajasti olime teel Itaaliasse, aga tegelikult alles t\u00f5mbasime otsi kokku Leedus. Ees ootas vana hea Poola. Ja vana hea k\u00e4mping L\u00f3s (https:\/\/campinglos.pl\/<\/a>). L\u00e4ksime sinna t\u00f5esti ainult \u00fcheks \u00f6\u00f6ks, aga ei kunagi enne ega p\u00e4rast seda pole ma reisi jooksul tekitanud olukorda, kus meil saab toit otsa. No mitte p\u00e4ris otsa, aga piisavalt koostisosi, millest mingi hea toit kokku keerata, ei olnud. Kuna oleme seal enne juba k\u00e4inud ja mul oli h\u00e4sti meeles nende restorani rikkalik men\u00fc\u00fc, ei tundunud m\u00f5istlik s\u00f5iduaega poe peale enam kulutama hakata. K\u00fcll aga haarasin \u00f5nneks viimasest bensukast kaks sarvesaia kaasa. Kohale j\u00f5udes selgus, et k\u00f6\u00f6k oli juba kinni ja s\u00f6\u00f6giks pakuti ainult \u00f5lut. Kui ma oleks olnud toona veel 25, siis see oleks v\u00f5inud olla unelmate \u00f5htu, aga et meil polnud tegelikult ka hommikus\u00f6\u00f6ki, oli asi unistustest kaugel. Jagasime sarvesaiad \u00f5htus\u00f6\u00f6giks vennalikult \u00e4ra, panime lapsed magama ja kuulasime, kuidas meie l\u00e4hedal l\u00f5kkeplatsil \u00fcks rahulik seltskond kitarri m\u00e4ngis ja laulis. Hommik tuli muidugi liiga vara. Lisaks m\u00e4ngis siin rolli see, et Poola on meist tunnikese taga. Ehk et hommikul tuli kohviku avamist \u00fcks lisatund kannatada. Ma v\u00f5in olla k\u00fcll kohutavalt tore ja leplik inimene, aga seda harilikult alati ainult siis, kui mul k\u00f5ht t\u00e4is on.<\/p>\n\n\n\n

Ilm oli p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki edasi liikudes veidi n\u00e4ruv\u00f5itu (midagi ikka m\u00e4letan t\u00e4iesti h\u00e4sti, tuleb v\u00e4lja!), plaanisime peatust papagoimajas, mida Poolas on vaat et iga nurga peal. Meie olukord linnumaailmas oli aga p\u00e4rast Hakkaja Hakipojaga (vaata eelmist postitust) kohtumist drastiliselt muutunud! Mirt ei tahtnud midagi kuulda lindudest. K\u00f5ige v\u00e4hem oli tal isu minna linde t\u00e4is ruumi, kus keegi v\u00f5is talle iga hetk \u00f5lale maanduda. Samas. Alati, kui tal mingi asja suhtes hirm tekib, hakkab ta kohemaid otsima lahendusi kartusest vabanemiseks. Nii et parkisime auto \u00e4ra ja seadsime sammud Carmeni-nimelisse papagoiparadiisi (https:\/\/papugarniacarmenkatowice.com\/<\/a>). Ostsime neli piletit ja neli topsi seemneid. Juba esimeses pimedas vahekoridoris k\u00fckitas lae all kolm halli viirpapagoid, nii et Mirt pani korraks pea ukse vahelt sisse ja tagurdas siis kohe ka sama targalt v\u00e4lja tagasi. Kaur l\u00e4ks Rahega sisse ja meie Mirdiga j\u00e4ime ukse taha elu \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema.<\/p>\n\n\n\n

VAHEKOMMENTAAR: \u00dcldiselt pean kohe \u00e4ra \u00fctlema, et need, kes “Meie Arvi” raamatut lugema on sattunud, siis ilmselt tuleb j\u00e4rgmistes postitustes ette kohti, mille kohta oled raamatust juba midagi teada saanud. K\u00fcll aga, nagu ka raamatut kirjutades, ei teinud ma \u00fcheski kohas blogist kopi-peisti, ei ole siia ka \u00fchtegi raamatul\u00f5iku kopeeritud.<\/p>\n\n\n\n

Meil on h\u00e4sti tihti nii, et \u00fcldiselt ma ikkagi tunnen, et mina olen selle perekonna A ja O. Ehk et meil on selline stereot\u00fc\u00fcpne peremudel, kus lapsed tulevad kodus iga asjaga esimesena ema juurde. Olgu siis vaja n\u00f6\u00f6ri v\u00f5i augurauda v\u00f5i paberit v\u00f5i nutta v\u00f5i kaevata v\u00f5i s\u00f5lmi teha (te ei kujuta ette, kui palju ma olen pidanud mingeid t\u00e4iesti lamp asju viimastel aastatel kokku ja lahti s\u00f5lmima. Miks sellest \u00fcldse ei r\u00e4\u00e4gita?!?!) vms. Kui on vaja juukseid kammida, siis nad \u00fcldiselt l\u00e4hevad miskip\u00e4rast esimesena alati k\u00fcll Kauri juurde, aga see selleks.<\/p>\n\n\n\n

Ma enda meelest olen ikkagi p\u00e4ris hea ema, suudan nendega h\u00e4sti suhestuda, ei m\u00e4leta k\u00fcll liiga h\u00e4sti l\u00e4himinevikku, aga v\u00e4ga h\u00e4sti oma lapsep\u00f5lve ja seda tunnet, mis on siis, kui oled alles v\u00e4ike ja iga (suurte jaoks suvaline) asi tundub sulle kohe nagu maailmal\u00f5pp. Siiski ei oska ma neile vahel \u00fcldse n\u00f5u anda. Kodus on ka teinekord nii, et ma mingi k\u00f5igest hingest \u00fcritan pool tundi lapsele head n\u00f5u anda, siis aga tuleb Kaur ja \u00fctleb midagi sellist nagu “kas l\u00e4hme pikutame natuke?” ja 20 minuti p\u00e4rast tuleb alla t\u00e4iesti rahulik laps, kes on teinud t\u00e4pselt selle otsuse, mida ma talle ennist just v\u00e4lja pakkusin, aga kuidagi on tal j\u00e4\u00e4nud mulje, et see oli hoopis isa, v\u00f5i veel hullem, tema enda m\u00f5te! Protsess pole oluline, tulemus on p\u00f5hiline (“Disko pole oluline” viisil), I guess<\/em>. Samamoodi seal papugarnia<\/em> ukse taga tekkis kentsakas olukord, kus ma ei tahtnud justkui last sundida talle ebameeldivasse keskkonda minema. Samas teadsin, et Mirt tegelikult just seda ootas, et ma teda kavalate v\u00f5tetega ikkagi kuidagi sinna linnutuppa \u00e4ra lohistaksin. Heietasime seal natuke aega kahekesi, kuni ta palus mul isa kutsuda.<\/p>\n\n\n\n

“Isa r\u00e4\u00e4gib paremini.”<\/p>\n\n\n\n

Ma ei tea siiamaani, mida nad seal t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4kisid, aga varsti nad lindude vahel kahekesi ringi toimetasid, s\u00f6\u00f6tsid neid ja paanikaks p\u00f5hjust enam polnudki! Rahe muidugi oli s\u00f5iduvees. \u00dckski papagoiline talle k\u00fcll peale ei istunud, mina \u00fche endale k\u00e4e peale natukeseks kuidagi meelitasin. Nagu mind millalgi \u00fcllatas see, et veiste sarved on t\u00e4iesti soojad, juhtus seekord sama papagoi jalgadega. Miks mulle tundus, et need peaksid j\u00e4\u00e4k\u00fclmad olema (nagu mu enda jalad alati on), ei oska arvata. Aga need olid soojad. T\u00f5esti v\u00e4ga soojad!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Edasi kihutasime juba Pilsner Urquellide maale T\u0161ehhi ja peatusime k\u00e4mpas, kus me ka tegelikult juba k\u00e4inud olime (https:\/\/www.kemp-zermanice.cz\/<\/a>). \u00d5htu oli eriliselt m\u00f5nus ja soe, k\u00e4isime ujumas, nautisime Tatrate vaadet ja kujutasime Kauriga ette, kuidas p\u00e4rast laste magamapanekut saame kahekesi \u00f5ues h\u00e4ngida ja sooja suve\u00f5htut nautida. Eeldused k\u00f5ige \u00f5nnestumiseks olid p\u00e4ris head, lapsed j\u00e4id isegi t\u00e4itsa normaalselt magama. Sellega \u00fcldse oli tol suvel juba \u00fcsna hea seis. Selliseid hirmsaid higistamisi magamapanekute k\u00f5rvale, nagu me varem olime kogenud, enam eriti ette ei tulnudki. Lugesime natuke “Oskarit ja asju”, arutasime paar teemat veel l\u00e4bi, ja uni tuli \u00fcsna kiirelt. K\u00fcll aga tuli seal T\u0161ehhi k\u00e4mpingus kohe p\u00e4rast und ka kohutav torm, nii et \u00f5ues istumise v\u00f5isime kohe \u00e4ra unustada. Tiksusime k\u00fcll m\u00f5nda aega telgis, aga v\u00e4ljas oli selline m\u00fcra, et isegi juttu ajada v\u00f5i sarja vaadata oli pea v\u00f5imatu, sest sellest \u00fclekarjumine tundus lihtsalt m\u00f5ttetu.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

See on kusjuures ainus foto, mis ma tolles k\u00e4mpas esimesel \u00f5htul (v\u00f5i tegelikult \u00fcldse) tegin. Hommikuks polnudki nagu midagi olnud. Ainus t\u00f5estus raskest \u00f6\u00f6st olid meie t\u00fchjad \u00f5llekannud Arvi katusel, kuhu oli lausa mitu sentimeetrit vett sisse sadanud. T\u0161ehhiga me sel aastal veel \u00fchel pool polnud, sest tegemata oli kohustuslik igareisine maa-alla-k\u00e4ik. Seega vahetasime k\u00fcll k\u00e4mpingut, et vahepeatusele l\u00e4hemale j\u00f5uda ja leidsime ennast suurest ja kommertslikust kohast https:\/\/www.olsovec.cz\/<\/a>. Pesumasina kasutus maksis seal \u00fche \u00f6uro (nagu mu vanaema ikka tavatses \u00f6elda). Lastele sai osta mingi batuudiala p\u00e4\u00e4sme, kus nad v\u00f5isid terve p\u00e4eva edasi-tagasi h\u00fcppamas k\u00e4ia. Mirt palus esimese asjana lasta endale punuda ka patsid, mis tundus mulle tol hetkel t\u00e4ielik ulme. Esiteks olime just mitu tundi autos istunud, miks ta peaks n\u00fc\u00fcd veel vabatahtlikult kaks tundi paigal istuma? Olin lisaks t\u00e4iesti kindel, et pool tundi p\u00e4rast patside valmimist laseb ta need endal kohe uuesti lahti harutada, aga ei. Laps istuski s\u00fcdamerahuga t\u0161ehhi prouade hoole all oma tunnid \u00e4ra ja p\u00e4rast kandis neid patse \u00f5nnelikult lausa n\u00e4dalaid. V\u00e4hemalt ei pidanud kordagi pead kammima! Kui tore on vahel eksida!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

K\u00e4mping oli k\u00fcll ebameeldivalt suur, aga samas oli j\u00e4lle m\u00f5nus, et seal oli mitu s\u00f6\u00f6gikohta ja baari. M\u00e4nguv\u00e4ljakud, lium\u00e4ega j\u00e4rv, ja niisama k\u00f5vasti ruumi ringijooksmiseks. Lium\u00e4gi j\u00e4rve muidugi n\u00e4gi v\u00e4lja k\u00f5ike muud kui ohutu. Kujutage ette n\u00f5ukaaegset lium\u00e4ge. Nagu neid metallist, mis olid \u00fcldiselt paneelikate hoovides ja l\u00e4ksid suvel p\u00e4ikse k\u00e4es hirmus tuliseks. Nagu t\u00e4pselt selline. Aga viis korda k\u00f5rgem. Mirt isegi lasi sealt \u00fche korra minu kisa saatel alla. P\u00e4rast ta lasi Kauriga veel, aga seda ma enam pealt vaadata ei suutnud. Ehk et tore k\u00e4mping, kus sai patse, pesu pesta, s\u00fc\u00fca, juua ja s\u00fcdamerabandusi.<\/p>\n\n\n\n

Edasi ootasid meid Punkva koopad (https:\/\/punkevni.caves.cz\/<\/a>), mille kohta on m\u00f5nes m\u00f5ttes keeruline \u00fcldse midagi \u00f6elda. Eks need stalaktiidid ja stalakmiidid on ju igal pool \u00fchesugused. Oled \u00fchte n\u00e4inud, oled k\u00f5iki n\u00e4inud, v\u00f5iks isegi \u00f6elda. Selle k\u00e4igu p\u00f5hiatraktsioon oli see, et sai maa-alusel j\u00f5el paadiga s\u00f5ita. Nende suviste maa-aluste k\u00fclastustega on muidugi alati p\u00f5hiprobleem, et peab kogu aeg riideid kaasa tassima, mis on minu jaoks \u00e4\u00e4rmiselt t\u00fc\u00fctu. Kuna Kauril on alati kaasas mitu erinevat tehnikavidinat ja seljakott iga kord punnis t\u00e4is (v\u00e4hemalt maa all ei saa drooni lennutada!), siis minu koorem on riided. Ehk et muidu on parajasti +30-kraadine ilm, aga siis pead samal ajal olema valmis ka +7 kraadiks. Nii et ikkagi tekib olukord, kus sul on kas a) maa peal alguses liiga palav, sest oled juba osa asju selga toppinud, mida maa alla vaja l\u00e4heb v\u00f5i b) on maa alla ikkagi p\u00e4rast k\u00fclm, sest sa ei viitsinud piisavalt sooje asju kaasa tassida. Aga see on muidugi lihtsalt vingumine. Ja vinguda mulle teinekord ka v\u00e4ga meeldib. Isegi t\u00e4is k\u00f5huga.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Eks see pilt ei anna teile muidugi mitte mingit \u00fclevaadet sellest, milline vaade k\u00e4igu l\u00f5puks tegelikult avanes. Aga kuna see suitsiidijate lemmikkoht on, siis v\u00f5ite ette kujutada, et see on ikkagi v\u00e4ga k\u00f5rge, kuigi pildi pealt see v\u00f5ib-olla eriti h\u00e4sti v\u00e4lja ei paista. Ekskursioon ise oli t\u0161ehhi keeles, aga \u00f5nneks l\u00fchike. Minu p\u00f5hiline mure oli selles, et Kaur astus koopas kogu aeg rajalt k\u00f5rvale ja sai kohe ka t\u0161ehhi keeles \u00f5iendada. Minu jaoks on reeglid muidugi k\u00f5ige t\u00e4htsamad asjad ja sellist asja juba ei saa olla, et hakkad veel v\u00f5\u00f5ras riigis mingit isetegevust tegema! Nii et jagunesime j\u00f5e l\u00e4bimiseks heaga kahte tiimi ehk et eraldi paatidesse – mina Rahe ja Mirt Kauriga, et ma ei peaks v\u00e4hemalt n\u00e4gema, mis reegleid Kaur veel rikkuda kavatseb. Paadis oli juba k\u00f5vasti huvitavam ja seal enam eriti t\u0161ehhikeelset juttu \u00f5nneks ei aetudki. Pidi niisama passima, et pead \u00e4ra ei l\u00f6\u00f6ks ja Rahe vette ei kukuks. Aga see on m\u00f5nes m\u00f5ttes juba kuus aastat ka mu igap\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n

Oli suvi. Oli T\u0161ehhi. Oli soe. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimasest postitusest on m\u00f6\u00f6dunud 200 aastat. On v\u00e4ga irooniline, kuidas ma olen seal h\u00f5isanud, et ma \u00fcsna pea (vaatamata raamatu ilmumisele) postitustega kohe j\u00e4tkan, sest \u201et\u00f5esti \u2013 mul ongi nii hea m\u00e4lu!\u201c Oh, please! Siis ma muidugi ei teadnud, et satun vahepeal \u00fcsna pikaks ajaks olukorda, kus ma pean olude sunnil neelama, s\u00fcstima ja laskma<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1,20,64],"tags":[],"class_list":["post-1924","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus","category-poola","category-tsehhi"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1924"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1924\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1944,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1924\/revisions\/1944"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}