![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_20230717_112621-1024x500.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\nNii v\u00e4ga, kui mulle ka meeldib avastada uusi kohti, siis tegelikult meeldib mulle siiski \u00fcle k\u00f5ige tuttav olukord ja teadlikkus sellest, mis ees ootab. Ma teadsin t\u00e4pselt, missugune vannituba seal on. Et p\u00f5rand on k\u00fclm ja sooja vett tuleb natuke oodata. Et hobused l\u00e4hevad p\u00e4ikeset\u00f5usul koplisse ja tulevad loojangul talli tagasi. Et napilt enne seda v\u00f5ib kopli \u00e4\u00e4res n\u00e4ha kitsesid, kes rahumeeli sealsamas rohtu nosivad. Et Lucijal on alati iga asja kohta oma (huvitav) arvamus. Et ma olen t\u00e4iesti v\u00f5imeline aktsepteerima igasuguseid kristalli-, astroloogia- ja muid jutte, kuigi ma sellesse ise mitte p\u00f5rmugi ei usu. Et Simon r\u00e4\u00e4gib harva ja v\u00e4he, aga kui r\u00e4\u00e4gib, siis on igal tema s\u00f5nal suur m\u00f5te sees.<\/p>\n\n\n\n
Otsustasime kohe, et v\u00f5tame aja maha ja oleme Lucija juures pikemalt, lausa mitu p\u00e4eva. Ilmad olid kohutavalt kuumad, see t\u00e4hendas, et \u00fchel tulisel p\u00e4rastl\u00f5unal saime koos Lucijaga hobuseid jahutada. Selleks pidi nad \u00fchekaupa pesemisalasse talutama, kus tuli \u00fchtlasi arvestada iga suksu ise\u00e4rasustega – n\u00e4iteks kelle puhul, kust otsast pesemist alustama peaks. Mirt ootas seda v\u00e4ga, aga kui asjaks l\u00e4ks, siis ta l\u00f5i ikkagi nii suure looma k\u00f5rval mingi nuustikuga vehkides p\u00f5nnama ega tahtnud enam osaleda. Samal \u00f5htul peaaegu et \u00f6\u00f6pimeduses oli ta k\u00fcll n\u00f5us koplis m\u00f5ne isendiga sadulata ratsutama, mis pesemise k\u00f5rval tundus mulle k\u00fcll oluliselt hirmsam, aga eks inimesed ongi erinevad. Selles m\u00f5ttes sai ta kindlasti suurema elamuse sellest \u00f5htuses koplis juba madalamale laskuva udu sees lihtsalt vaikselt astuva hobuse seljas lamades, kui teda voolikust pritsides oleks saanud, nii et j\u00e4llegi – katki pole midagi!<\/p>\n\n\n\n
Ise katsetasin k\u00fcll hobuste k\u00fc\u00fcrimise r\u00f5\u00f5muga \u00e4ra. Vahepeal unustasin \u00e4ra oodata, et voolikust tulev vesi soojaks l\u00e4heks ja soristasin neid ikka p\u00e4ris jaheda veega \u00fcle, ise aru saamata, miks loomal selline elevus tekkis. Kuna mul on elu jooksul olnud ainult kass, keda ka parima tahtmise juures pesta ei saaks (isegi, kui vaja oleks), ei oska selliste asjade peale isegi tulla. (Ta k\u00fcll \u00fckskord ammu kukkus kodus \u00fcleni vanni, kui mina seal parajasti sees olin, aga see oli \u00fches teises elus ja p\u00e4rast seda ma enam vanni ajaks kunagi vannitoa ust lahti ei j\u00e4tnud ka). Aga tahan sellega \u00f6elda seda, et kuidagi kohe ei m\u00f5tle selle peale, et n\u00e4iteks hobune tunneb ju ka k\u00fclma ja kuuma, kuigi tal on karvad peal! Selgus, et siiski ka teda paneb k\u00fclm vesi igal juhul kiljuma.<\/p>\n\n\n\n
“Miks nii pikk n\u00e4gu?”<\/p>\n\n\n\n
\u00dchel \u00f5htul Lucija ja Simoniga lobisedes tuli jutuks, et Lucija heal s\u00f5bral on meist mitte v\u00e4ga kaugel j\u00f5e \u00e4\u00e4res elamine ja nad pakuvad seal ka katamaraanis\u00f5ite. M\u00f5eldud-tehtud. Sel hetkel tundus see \u00fcsna suvaline meelelahutus, aga et Lucija bassein j\u00e4lle ei t\u00f6\u00f6tanud (p\u00e4rast selgus \u00fcldse, et seal oli p\u00f5hjas auk sees ja p\u00e4ris palju vett voolas v\u00e4lja enne, kui Kaur selle v\u00e4hemalt ajutiselt \u00e4ra parandas), tundus v\u00f5imalik veega seotud v\u00e4ljas\u00f5it sellises kuumuses p\u00e4ris m\u00f5nusana. Ja hea oli, et l\u00e4ksime. See ettev\u00f5tmine oli kindlalt tolle suve \u00fcks highlight<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Ma ei tea, mida ma t\u00e4pselt ette kujutasin, aga vist mitte seda. Ma m\u00f5tlesin p\u00f5hiliselt, et katamaraan t\u00e4hendab midagi v\u00e4ga uhket – s\u00e4ravat ja valget. Et \u0161ampanja ja kaaviar voolavad ja kas me seda \u00fcldse endale lubada saame, mida seal veel lastega teha jne jne… Tegelikkuses oli k\u00f5ik v\u00e4ga lihtne ja maal\u00e4hedane, ja see oligi selle juures \u00fcldse k\u00f5ige toredam! Drava j\u00f5ele viis meid kohalik noormees Malkom. Katamaraan oli h\u00e4sti lihtne ja kodune, v\u00f5tsime oma v\u00f5ileivadki ise kaasa. Kuulasime mussi ja ajasime juttu. Ilus oli!<\/p>\n\n\n\n Umbes poole reisi peal viis Malkom meid “laguuni”. See oli p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00f5e v\u00e4ga laias osas \u00fcks natuke eraldatud sopp, kus oli h\u00e4sti ilus vesi. J\u00e4ime sinna ankrusse, saime supilaua, lastele vestid selga ja v\u00f5isime seal s\u00fcdamerahuga ringi sumada. Tekkis t\u00f5esti tunne, nagu oleksid p\u00e4ris laguunis – omaette, ilus, ja natuke hirmus. Peamine v\u00e4ljakutse oli paati tagasi ronimine, sest mingit redelit seal polnud ja loota sai vaid ainult oma \u00fclakehale, mis minu jaoks, kes ma olen vist terve elu jooksul suutnud iseseisvalt teha \u00fche l\u00f5uat\u00f5mbe, oli see muidugi paras v\u00e4ljakutse.<\/p>\n\n\n\n Malkom elaski j\u00f5el. Koos isaga oli neil seal kaks j\u00f5elaeva, kus nad elasid t\u00f5esti lausa aastaringi. P\u00e4rast lubas ta meil ka oma kodus ringi vaadata, koera paitada ja n\u00e4itas meile pilte oma viimasest kajakireisist, kui nad s\u00f5itsid s\u00f5braga m\u00f6\u00f6da j\u00f5gesid lausa Musta mereni v\u00e4lja. Oh, olla 20ndates ja p\u00f6\u00f6rane. M\u00f5nus!<\/p>\n\n\n\n Nagu paljudele teistele reisijatele, ei ole ka mina suur turistiatraktsioonide f\u00e4nn, kuigi vahel ei saa teisiti, kui tuleb ka need l\u00e4bi teha. Just sellep\u00e4rast mulle Malkomi juures nii v\u00e4ga meeldiski, et see polnud \u00fcldse turistilik, vaid h\u00e4sti ehe ja p\u00e4ris. Malkom oli nii vahetu ja heas m\u00f5ttes jutukas, samas oskas \u00f5igel hetkel ka t\u00e4itsa vait olla. Igatahes, kui sinna kanti sattuma peaksite, soovitan kahel k\u00e4el (https:\/\/www.facebook.com\/VESLOpaddle<\/a>).<\/p>\n\n\n Lucija juurest edasi s\u00f5ites selgus korraga, et \u00fchendus Arvi ja auto vahel on totaalselt pekki l\u00e4inud ja suunatuled ei t\u00f6\u00f6ta enam \u00fcldse. J\u00e4rgmine k\u00e4mpa oli natuke rohkem kui tunni kaugusel, p\u00fc\u00fcdsin k\u00f5igest hingest s\u00f5idu ajal mingit t\u00f6\u00f6koda leida, kes meid kohe ette v\u00f5taks, samal ajal ise vaikselt oma ateistlikke palveid lugedes, et maanteel suunatuledeta rida vahetades \u00fckski rekka meist valesti aru ei saaks ja tagant sisse ei tuleks. Tegime h\u00e4dapeatuse \u00fches tee\u00e4\u00e4rses autoesinduses ja v\u00e4ikesele kohale omaselt oli sellel autom\u00fc\u00fcjal just t\u00e4pselt \u00f5igete oskuste ja vahenditega tuttav koos t\u00f6\u00f6kojaga sealt 10 minuti kaugusel. Nii et \u00fcsna pea kargas neli t\u00fc\u00fcpi auto kallale ja 20 minutit hiljem s\u00f5itsime j\u00e4lle edasi – koos t\u00f6\u00f6tavate suunatuledega. Kus h\u00e4da k\u00f5ige suurem, seal abi k\u00f5ige l\u00e4hem. (Rahe arvas terve viimase suve, et see on hoopis “Kus h\u00e4da k\u00f5ige suurem, seal abi k\u00f5ige v\u00e4hem” ja nagu selgus, siis ka seda, et “P\u00f5rsast kotis ei osteta” on hoopis “P\u00f5rsas kotis ei roosteta!”) Nali naljaks, Arviga l\u00e4ksid tol suvel asjad aga aina keerulisemaks, see oli k\u00f5igest soojendus!<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmine k\u00e4mping oli p\u00f5him\u00f5tteliselt koduk\u00e4mping. J\u00f5udsime varakult kohale, rahvast oli v\u00e4he, bassein oli jahe ja elu oli lill. K\u00e4mping oli kellegi suur sisehoov, kus oli v\u00e4ike baar, v\u00e4lidu\u0161id, tualetid ja t\u00f5esti – p\u00e4ris hea suurusega bassein. Lapsed ligunesid seal m\u00f5nuga mitu tundi jutti. Rahel ulatusid varbaotsad p\u00f5hja ja sellest esialgu piisas – sai hakkama k\u00fcll, kuigi ujuda ta siis veel ei osanudki. Mida p\u00e4ev edasi, seda rohkem hakkas aga rahvast saabuma. L\u00f5puks tekkis tunne nagu oleks m\u00f5nes Balkanimaa rannas – astumisruumi polegi! N\u00e4iteks parkis meie k\u00f5rvale \u00fcks v\u00e4ga suur karavan. J\u00e4lle \u00fcks selline, kuhu sisse mahuks \u00e4ra Arvi, ja v\u00f5ib-olla isegi Koleos. Meie aga tahtsime \u00f5htuks l\u00e4hedal asuvasse linna minna ja nagu ikka, plaanisime selleks ajaks ka k\u00f5ik uksed kinni ja lukku panna. Naabrid aga olid meile nii l\u00e4hedale parkinud, et lahti olnud tagaluuki enam kinni panema ei mahtunudki! Nad pidid ennast k\u00f5igepealt meetrikese edasi liigutama ja siis saime ka meie oma retkele minna. \u00d5nneks plaanisimegi sinna ainult \u00fcheks \u00f6\u00f6ks j\u00e4\u00e4da, nii et kannatasime selle \u00fche \u00f6\u00f6 seal hiiglaslikus \u00fchismagamistoas \u00e4ra. Teisest k\u00fcljest on sellistele inimestevahtijatele, nagu me Kauriga oleme, v\u00e4ga huvitav teiste k\u00e4mpaelu nii l\u00e4hedalt vaadata. P\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00e4gi oma telgi ukse eest t\u00e4pselt \u00e4ra, mida keegi \u00f5htuks s\u00f6\u00f6b v\u00f5i joob!<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_20230716_145716-670x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_20230717_185011-567x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/arvithereyet.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_20230717_201527-781x1024.jpg\"){kind=spacer}
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n