{"id":2125,"date":"2025-05-24T17:15:09","date_gmt":"2025-05-24T14:15:09","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2125"},"modified":"2026-04-17T10:16:22","modified_gmt":"2026-04-17T07:16:22","slug":"33-peatukk-the-summer-of-taukar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2125","title":{"rendered":"33. peat\u00fckk. “The summer of Taukar”"},"content":{"rendered":"\n

2023. aasta suvi oli perekond Treimanni jaoks the summer of Taukar. <\/em>Olime k\u00f5igist teistest peredest sellega k\u00fcll paar suve maas, aga mis siis. Nii j\u00e4tkasime autos Taukarit huilates reisi. J\u00e4rgmine peatus – k\u00e4mping Menina (https:\/\/campingmenina.com\/en\/<\/a>). Olime endiselt Sloveenias.<\/p>\n\n\n\n

Kauril oli omanik Jurega j\u00e4lle diil v\u00e4lja r\u00e4\u00e4gitud, mis t\u00e4hendas, et plaanisime seal olla p\u00e4ris mitu p\u00e4eva, lisaks pidime Jure ja teistega intervjuusid l\u00e4bi viima, ja nagu hiljem selgus, siis see t\u00e4hendas, et Kaur oli p\u00e4ris tihti teadmata kadunud. \u00dchest k\u00fcljest oli k\u00e4mpa t\u00e4iega minu p\u00f5him\u00f5tetele vastav – perefirma! Jure oli juba \u00fclikooliajal sugulaste k\u00e4est raha kokku laenanud ja vanemate skeptilisusele vaatamata k\u00e4mpingu ostnud. See t\u00e4hendas, et ka tema naisel ja t\u00fctardel on elu l\u00f5puni k\u00f5ik suved sisustatud. Kuigi nagu me enda \u00fcllatuseks teada saime, k\u00e4ib k\u00e4mpinguomanikul samas vallas vilgas t\u00f6\u00f6 aasta l\u00e4bi – turundus ei maga talveund! Samas aga oli k\u00e4mping tohutult suur, nii et kerge oli unustada, et me perek\u00e4mpingus viibisime.<\/p>\n\n\n\n

Peaaegu kogu k\u00e4mpinguala kohal lookles seiklusrada, mis Rahele oli tol hetkel veel liiga keeruline, aga Mirt lunis k\u00fcll innukalt v\u00f5imalust seda j\u00e4rele proovida. \u00dcksi teda sinna muidugi lasta ei saanud, nii et istutasime ennast \u00fchel p\u00e4eval parajasti \u00fchte mitmest baarist j\u00e4\u00e4tist s\u00f6\u00f6ma ja \u00f5lut jooma, et ronimisplaanid l\u00f5puni teha, kui korraga kuulsime hirmsat karjatust. Poeetiliselt v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et see l\u00e4bistas \u00f5hku! Kohe ei saanudki aru, kas keegi kiljus r\u00f5\u00f5must v\u00f5i kurvastusest, aga \u00fcsna pea saabus kiirabi ja algas \u00fcle\u00fcldine sebimine. Selgus, et \u00fcks ronija polnud karabiine korralikult kinnitanud ja pudenes asfaldi kohal \u00fcsna k\u00f5rge puu otsast alla. P\u00e4ris ligi me vaatama muidugi ei l\u00e4inud, sest meil on ettekujutusv\u00f5ime \u00fcsna h\u00e4sti v\u00e4lja arenenud ja silmad f\u00fc\u00fcsilist kinnitust ei vajanud. Samas ei pidanud enam ka Mirdiga ronima minema. Isu l\u00e4ks \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

See oli muidugi \u00fcks v\u00e4hestest sealsetest meelelahutusv\u00f5imalustest. Lisaks oli k\u00e4mpingus j\u00e4rv, kus sai m\u00f5nuga sulistada ja isegi ahviraudteega vee kohal s\u00f5ita ning ennast siis sobival hetkel lahti lasta ja vette kukkuda. Mirt, kes on s\u00fcnnist saati olnud lausa ebanormaalselt tugev (vt ka “Pipi Pikksukk”, A. Lindgren), rippus uljalt ahviraudtee k\u00fcljes, aga otsustas ennast vette siiski mitte kukutada. Seega pidi \u00fcks suurem poiss ta kaldale tagasi sikutama. J\u00e4rjekorras ootavate laste n\u00e4gudelt oli n\u00e4ha, et nad eeldasid, et pisike blond t\u00fcdruk \u00fchel hetkel rippumisest siiski ka \u00e4ra v\u00e4sib, sest kogu protsess v\u00f5ttis mitu minutit aega. Suur oli aga nende \u00fcllatus, kui Mirt uljalt edasi rippus ja tagasi maale j\u00f5udes lihtsalt minema jalutas. Hiljem sai ta endast siiski v\u00f5itu (nagu alati) ja kasutas ahviraudteed sihtotstarbeliselt ehk et lasi \u00f5igel hetkel k\u00e4ed lahti.<\/p>\n\n\n\n

Medivas v\u00f5is rentida ka v\u00e4ikse pedaaliauto ja sellega k\u00e4mpingus ringi vurada. Ka oli sealt viie minuti kaugusel m\u00f5nus saiapood, kust hommikukohvi k\u00f5rvale ennast m\u00f5nusalt kostitada sai. Saia sai! \u00dchel \u00f5htul korraldati k\u00e4mpingus kohalike veinide degusteerimise eesm\u00e4rgil k\u00f5igile soovijatele \u00f5htus\u00f6\u00f6k. \u00d5htu k\u00e4igus sain muidugi aru, et kuigi t\u00f5esti sai ka s\u00fc\u00fca ja juua, siis kogu s\u00fcndmuse suurem eesm\u00e4rk oli Jure esinemissoovi t\u00e4ita. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi ajaks oli plaanitud ka pitsa\u00f5htu lastele, mis teoorias tundus lausa suurep\u00e4rase m\u00f5ttena, praktikas l\u00e4ks aga j\u00e4lle nii, nagu parajasti l\u00e4ks.<\/p>\n\n\n\n

Just enne \u00f5htus\u00f6\u00f6gile minekut algas esimene korralik torm. Selge oli see, et sellise maruga telki ega Arvit \u00fcksi j\u00e4tta lihtsalt ei saa – telk v\u00f5tab tuule alla ja lendab minema!, nii et j\u00f5udsime lauda paar minutit hiljem, laste pitsa\u00f5htule ei j\u00f5udnud \u00fcldse sissejuhatust teha – j\u00e4tsime nad lihtsalt sinna ja tulime tulema. Meie lauast oli k\u00fcll nende varjualune kenasti n\u00e4ha, aga imelik oli ikkagi. Pealegi ei meeldi mulle \u00fcldse kiirustada! Ega hilineda!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tunni ajaga tekkinud j\u00f5gi\/j\u00e4rv\/tiik.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Meie lauas istus juba \u00fcks kummaline paar – k\u00f5hn hallip\u00e4ine vanamees ja noor blond naine. Alguses vahetasime lihtsalt viisakusi ja omavahel ei r\u00e4\u00e4kinud. Mida vein edasi, seda rohkem hakkas ka jutt jooksma. Selgus, et h\u00e4rra on saksa professor, kusjuures ka rakendusk\u00f5rgharidusasutusest, peamiselt tegeles autode \u00f5petamisega. Tema noore kaaslase kohta me eriti midagi teada ei saanudki, sest ta ei r\u00e4\u00e4kinud s\u00f5nagi inglise keelt. K\u00fcll aga naeratas ta v\u00e4ga palju. Ja kui mu m\u00e4lu mind ei peta, v\u00f5tsin vahepeal temaga siiski ka saksakeelse jutuotsa \u00fcles. 13 aastat keele\u00f5pet tundub ju p\u00e4rast kolmandat pokaali nagu saksa filli baka!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

See on ainus pilt, mis ma \u00f5htus\u00f6\u00f6gil tegin. Vasakul k\u00e4mpingu omanik juhatamas dramaatiliste kujunditega sisse j\u00e4rgmist k\u00e4iku “Google mapsi” abiga. See oli tegelt p\u00e4ris hea nali – maakaart oli tuttav 5. klassi geograafiatunni seinalt – 3D-m\u00f5\u00f5tmetega maastik.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Lapsed samal ajal vihkasid oma m\u00e4ngude \u00f5htut pitsa ja teiste lastega. Neil olid tegelikult seal k\u00fcll lausa j\u00e4relevaatajad – noored sloveenid, kes tegid nendega videodiskot ja m\u00e4nge, aga et k\u00f5ik k\u00e4is sloveenia keeles ja kumbki neist pole eriline pitsahull, k\u00e4isid nad ikkagi kordam\u00f6\u00f6da meie laua juures ampsu v\u00f5tmas ja elu \u00fcle kurtmas. Meil oli Jurega diil tehtud ja ebaviisakas oli ka varem \u00e4ra minna. Seal tekib minu jaoks \u00fchest k\u00fcljest alati vastuolu – suva ju mingid kokkulepped, kui laps ei taha olukorras olla, eks. Kui aga neil tegelikult midagi otseselt h\u00e4da ei ole, siis kas peaks neid igast v\u00e4hegi ebamugavast olukorrast kohe eemaldama? Ilmselt siiski mitte, eks?<\/p>\n\n\n\n

Igatahes pidasime k\u00f5ik magustoidu l\u00f5puni vastu ja kuigi Arvi oli tegelikult restoranile v\u00e4ga l\u00e4hedal, \u00f5nnestus mul \u00f5htupimeduses Rahe natukeseks ajaks siiski \u00e4ra kaotada. Tol ajal polnud Mirdil isegi veel nutikella, nii et igasugune track<\/em>imine oli v\u00f5imatu. V\u00f5isid lihtsalt (nagu vanasti) murelikult h\u00fc\u00fcda. Nagu hiljem selgus, olid ta tegelikult juba otsapidi Arvis, nii et minu paanilised otsingud toimusid t\u00e4iesti vales kohas. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

P\u00e4rast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki sai iga osaleja kirjaliku tunnistuse t\u00f5estamaks, et on “veinikoolituse” l\u00e4binud. Mulle meeldib see foto v\u00e4ga, sest jube h\u00e4sti joonistuvad v\u00e4lja esimese ja teise lapse klassikalised t\u00fc\u00fcp-erinevused – teine laps on \u00fcleni t\u00fcdinud ja ei \u00fcritagi seda kuidagi varjata; esimene laps on ka t\u00fcdinud, aga nagu tihti, teeb halva m\u00e4ngu juures head n\u00e4gu!<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

P\u00e4ev enne \u00e4ras\u00f5itu tuli j\u00e4lle hirmus torm. Tunni ajaga sadas maha tohutu hulk vihma, igale poole tekkisid s\u00fcgavad ja v\u00e4ga suured lombid, puud ja oksad murdusid ja lendasid m\u00f6\u00f6da k\u00e4mpingut ringi. Meil vedas v\u00e4ga, et auto v\u00f5i Arvi \u00fchegi suurema oksaga pihta ei saanud. Tormi vaibudes oma \u00fcmbruskonnas ringi vaadates oli siin-seal h\u00e4sti n\u00e4ha napikaid, mis oleksid v\u00f5inud hoopis kehvemini l\u00f5ppeda. Vaatamata sellele, et sloveenid olid ilmselgelt sajandi tormiperioodist k\u00f5vasti h\u00e4iritud (ja p\u00f5hjusega), siis kaks v\u00e4ikest Eesti t\u00fcdrukut leidsid selles muidugi ainult l\u00f5busaid aspekte. Esiteks kupatasime nad tormi ajaks alati Arvisse multikaid vaatama, panime telgil k\u00f5ik lukud kinni ja jagasime siis Kauriga omavahel \u00e4ra, kes millist seina toetab ja millise nurga pealt telgi katuselt vett alla kummutab. P\u00e4rast suuremaid sadusid kandsid nad \u00e4mbritega vee minigolfirajale kokku ja m\u00e4ngisid seal mitu tundi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

K\u00e4tte hakkas j\u00f5udma reisi k\u00f5ige pingelisem periood – s\u00fcnnip\u00e4evad! Nagu ikka, k\u00f5igepealt Kauri oma. Suuri plaane meil ei olnud, aga samas tahaks ikka kuidagi olla mingis eriti lahedas kohas ja teha midagi eriliselt toredat. Seekord l\u00e4ks pigem vastupidi ja veetsime \u00f6\u00f6 peamiselt rafting<\/em>ule m\u00f5eldud k\u00e4mpas, kus midagi eriti teha ei olnudki, aga raha pidid v\u00e4lja k\u00e4ima lausa 75 eurot (https:\/\/www.maya.si\/en\/<\/a>). Ka leidus seal \u00fcks pisike saksa t\u00fcdruk, kellega ma ka veinita julgelt saksa keelt r\u00e4\u00e4kisin – laps ei m\u00f5ista ju hukka, kui der <\/em>\u00f5igel hetkel den<\/em>iks ei l\u00e4he. K\u00f5rval loogelnud j\u00f5es sai ennast k\u00fcll kasta, sest vool oli selline, et jalgu p\u00f5hjast \u00fcles t\u00f5sta pigem ei julgenud. Tore oli aga see, et k\u00e4mpingu k\u00fcljes oli suur restoran, kus saime v\u00e4hemalt Kaurile s\u00fcnnip\u00e4evav\u00e4\u00e4rilise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi korraldada ja eraldi tasu eest isegi hommikus\u00f6\u00f6gi tellida. Mul ei ole mitte midagi hommikus\u00f6\u00f6gi tegemise vastu, ka mitte reisi ajal, aga m\u00f5nikord on ikkagi eriliselt m\u00f5nus sellest p\u00e4\u00e4seda. Ja see oli j\u00e4lle \u00fcks nendest hommikutest.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Pildil juubilar f\u00e4nnidega. Jumala \u00f5nn, et need vuntsid meie elust lahkusid.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evani oli n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4nud kaks p\u00e4eva ja pinge kasvas. Aga enne seda oli tarvis \u00e4ra teha matk Tolmini kurus (https:\/\/www.soca-valley.com\/en\/attraction\/tolmin-gorges\/information\/<\/a>). Kaur ootas seda hirmsasti, mina mitte \u00fclearu – oli juba n\u00e4htud ka neid m\u00e4gij\u00f5gesid ja kaljusid. Kaks suve tagasi olid lapsed ikka veel nii v\u00e4ikesed, et teadmata, mis rada meid t\u00e4pselt ees ootab, teadsin mina juba ette, et vaadete nautimise asemel veedan suurema osa ajast selle \u00fcle muretsedes, kas k\u00f5ik ikka \u00f5igel hetkel jalgade ette vaatavad, kusagilt alla ei kuku ja raja piirded viimati just samal hommikul \u00fcle kontrolliti. Kohale j\u00f5udes selgus aga, et v\u00f5in julgelt Rahe eest ise tema jalgade ette vaadata, sest suurt muud seal vaadata ei olegi! Nimelt olid eelnevate p\u00e4evade suured tormid muidu t\u00e4iesti l\u00e4bipaistvad ja kaunilt helesinised m\u00e4gij\u00f5ed \u00fcleni muda t\u00e4is ajanud. Vesi oli lihtsalt hall. Kaur ei suutnud seda uskuda, veel v\u00e4hem sellega leppida. Eks ikka on kahju, kui bestikas on kurb, aga ega seal midagi teha ka ei olnud. \u00d5nneks loobus ta hiljem oma plaanist sinna ilusamal p\u00e4eval \u00fcksi tagasi minna. Aga minu meelest oli muda ka p\u00e4ris ilus vaadata. Hall on ju nii esteetiline v\u00e4rv.<\/p>\n\n\n\n

Et mina astusin Tolmini kurdu j\u00e4lle k\u00e4ed taskus ja igasugust eelt\u00f6\u00f6d tegemata (kehv omadus, millest p\u00fc\u00fcan sel suvel v\u00e4hemalt osaliselt vabaneda), avastasin oma suureks r\u00f5\u00f5muks, et Tolmini kurus asub ka Dante koobas! Selle peale unustasin kohe muidugi mudaveed ja Kauri kurbuse. “Jumalik kom\u00f6\u00f6dia” tekitas minus juba keskkooli ajal palju p\u00f5nevust ja palju pole muutunud praegugi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Et siis mitte ta ei elanud seal koopas, aga v\u00e4idetavalt sai inspiratsiooni “Jumaliku kom\u00f6\u00f6dia” kirjutamiseks. P\u00e4ris sisse sinna minna ei saanud, ainult v\u00f5re tagant natuke piiluda. Jumal k\u00fcll – asi seegi!<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

P\u00e4eva teiseks pooleks keeras ilm t\u00e4iesti \u00e4ra. Pole midagi hullemat kui lausvihmas k\u00e4mpingut otsida. K\u00e4mpingusse s\u00f5itmine \u00fcldjuhul ei n\u00e4e v\u00e4lja nii, et s\u00f5idad sisse ja paned oma asjad lihtsalt \u00fcles, teed veini lahti ja hakkad raamatut lugema. K\u00f5igepealt tuleb minna ja k\u00fcsida, kas neil \u00fcldse kohti on. Siis antakse sulle paar platsinumbrit v\u00f5i n\u00e4idatakse hea ilma korral ise midagi k\u00e4tte. Vahel saab valida, teinekord mitte. Siis j\u00e4rgneb arutelu selle \u00fcle, kas Arvi on telk v\u00f5i haagis, kas meil elektrit on vaja v\u00f5i mitte, kas du\u0161i alla saab \u017eetoonidega v\u00f5i niisama, kas lapsed maksavad eraldi v\u00f5i on tasuta. Igatahes olime parajasti Bohinji \u00e4\u00e4res, mis, nagu k\u00f5ik asjad Sloveenias, on nagu mega fucking <\/em>maaliline. V\u00e4lja arvatud lausvihmas.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5itsime v\u00e4ga mitme k\u00e4mpingu vahet, kuni l\u00f5puks \u00fches kohas \u00f5nn naeratas: https:\/\/tdbohinj.si\/en\/danica-campsite\/<\/a>. Fotol on pikalt autos kinni olnud inimesed, kes said varsti kummikud tossude vastu vahetada, sest p\u00e4ike tuli \u00fcle pika aja v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

K\u00e4mpingu \u00e4\u00e4res oli v\u00e4ga ilus, aga v\u00e4ga k\u00fclm m\u00e4gij\u00f5gi, kus oli hea ennast vahepeal kastmas k\u00e4ia. Pesu sai ka pesta ja lisaks oli vihmasteks hetkedeks v\u00f5imalik v\u00f5imlasse m\u00e4ngima minna! Jah, t\u00f5esti. Seal sai m\u00e4ngida saalijalkat, sulkat (kui reketeid jagus), pinksi, kossu, you name it<\/em>. Selles suhtes oli hea kindel seljatagune, et ei pidanud ilma p\u00e4rast \u00fclearu kartma. Aga ikkagi imelik oli.<\/p>\n\n\n\n

Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evap\u00e4eval plaanisime edasi liikuda, et alustada reisi “linnaetappi” ehk veeta paar p\u00e4eva Piranis. Linnaetapp on alati mu suur lemmik, sest siis saab restoranis k\u00e4ia ja puhtad riided selga panna. Selle peamine miinus on aga see, et linna\u00e4\u00e4rsed k\u00e4mpingud on lihtsalt halvimast halvimad! Enne \u00e4ras\u00f5itu tahtis Kaur veel k\u00e4hku k\u00e4mpingu l\u00e4hedal \u00fcksi \u00fche matka teha, et ikkagi neid puhtaid j\u00f5gesid ka kuidagi pildile saada. Mirt lubas isal minna, v\u00f5ttes p\u00fchaliku t\u00f5otuse h\u00e4sti ruttu tagasi tulla. Hea, et Kaur kuhugi verega alla ei kirjutanud, sest reaalsuses eksis ta rajal mitu korda lootusetult \u00e4ra, tegi p\u00e4rast umbes viiekilomeetrise lisaringi ja j\u00e4i lubatust ikka k\u00f5vasti hiljemaks. Selle kohta saab p\u00f5hjalikumalt teada siit: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=gGzegWEISa0&t=313s<\/a>. Loo moraal on tegelikult see, et Eestis on matkaradade t\u00e4histamisega lihtsalt liigagi h\u00e4sti, oleme sellega \u00e4ra harjunud!<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris raske on ikka nii pika aja taguseid s\u00fcndmusi piisavalt detailselt meenutada, aga kuna uus reis pressib juba peale, siis tuleb eelmine siiski jalust \u00e4ra saada. Plaanin seekord teha reisi ajal pidevalt jooksvaid m\u00e4rkmeid kas paberil v\u00f5i diktofoni, siis v\u00f5in j\u00e4lle neli aastat lebotada enne, kui midagi kirjutama hakkan!<\/p>\n\n\n\n

Edasi p\u00f5rutasime igatahes Taukarit huilates edasi Pirani.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2023. aasta suvi oli perekond Treimanni jaoks the summer of Taukar. Olime k\u00f5igist teistest peredest sellega k\u00fcll paar suve maas, aga mis siis. Nii j\u00e4tkasime autos Taukarit huilates reisi. J\u00e4rgmine peatus – k\u00e4mping Menina (https:\/\/campingmenina.com\/en\/). Olime endiselt Sloveenias. Kauril oli omanik Jurega j\u00e4lle diil v\u00e4lja r\u00e4\u00e4gitud, mis t\u00e4hendas, et plaanisime seal olla p\u00e4ris mitu p\u00e4eva,<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2125","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2125","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2125"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2125\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2144,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2125\/revisions\/2144"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2125"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2125"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2125"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}