{"id":2148,"date":"2025-05-30T14:18:43","date_gmt":"2025-05-30T11:18:43","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2148"},"modified":"2026-04-17T10:16:22","modified_gmt":"2026-04-17T07:16:22","slug":"34-piran-peaaegu-itaalia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2148","title":{"rendered":"34. Piran – peaaegu Itaalia"},"content":{"rendered":"\n

2023. aasta kevadel paar p\u00e4eva enne suvepuhkuse algust oli minul ja paaril kolleegil Zoomi-k\u00f5ne uue partnerk\u00f5rgkooliga Sloveeniast. Koost\u00f6\u00f6ni me veel j\u00f5udnud polegi, aga kui nende esindaja toona kuulis, et asun paari n\u00e4dala p\u00e4rast tema kodukoha poole teele, \u00fctles ta (v\u00f5ib-olla viisakusest, v\u00f5ib-olla siiralt, mina igatahes haarasin v\u00f5imalusest kohe kinni ja saatsin talle n\u00e4dala p\u00e4rast \u00fclipika meili), et v\u00f5in talle julgelt kirjutada ja n\u00f5u\/infot k\u00fcsida, kui mingi asjaga h\u00e4tta j\u00e4\u00e4n. Nii juhtuski, et kui arutasime, millisest linnast seekord linnap\u00e4evalinn saab, j\u00e4i kohalikuga konsultatsiooni tulemusena lauale Piran.<\/p>\n\n\n\n

Linnal\u00e4hedase k\u00e4mpingu leidmine ei ole midagi lihtsat – ei veebist valimine ega selle p\u00e4riselt \u00fclesleidmine. Esialgu j\u00f5udsime kaardi j\u00e4rgi valesse kohta, kus otse mere kaldal seisid ainult v\u00e4ga uhked matkaautod, igasugused j\u00e4relhaagised olid keelatud ja \u00fchtegi tualettruumi v\u00f5i muud eluks vajalikku teenust ei paistnud kusagilt. Eemalt oli aia tagant n\u00e4ha k\u00fcll \u00fcks koht, mis tundus rohkem meile m\u00f5eldud k\u00e4mpa moodi, aga sinna saamine tundus t\u00e4iesti v\u00f5imatu – igal pool oli aed ees, teisel pool juba meri. L\u00e4ksin l\u00f5puks ise jala ja p\u00fc\u00fcdsin v\u00e4lja selgitada, kus sisses\u00f5it asub, et Kaur ei peaks j\u00e4lle Arviga \u00fclearu laamendama.<\/p>\n\n\n\n

Kui linnap\u00e4evadeks \u00fcldse \u00f6\u00f6bimiskohta valima hakkasime, siis olid hinnad \u00fcpris erinevad – valikus oli ka sajaeuroseid k\u00e4mpinguid, kus peale asukoha muud luksust eriti ette n\u00e4idata ei olnudki. Et aga linnas tahtsime nagunii natuke kulutada, siis oli ka loogiline k\u00f5ige kallimat kohta mitte v\u00f5tta. L\u00f5plik valik langes k\u00e4mping Lucijale (https:\/\/www.portoroz.si\/en\/plan-your-stay\/accommodation\/387-camp-lucija<\/a>) lootuses, et kuna meie harilik Lucija-k\u00e4mping T\u0161ehhi piiri l\u00e4hedal oli meid minevikus alati nii hellalt kohelnud, siis \u00e4kki on nimekaimusest mingitki kasu… Selles suhtes on need linnak\u00e4mpad ka hullud kohad, kuhu minna, et me ju loeme alati veebist enne l\u00f5plikku valikut arvustusi ka. Ja sa n\u00e4ed neid t\u00e4rne (alati kolm v\u00f5i alla selle) ja loed neid arvustusi, ja ikka loodad, et \u00e4kki ei ole siis need pesuruumid nii hullud, kui nad seal \u00fctlevad. Et \u00e4kki on selle arvustuse kirjutanud lihtsalt mingi mega saksa esteet, kelle latt on lihtsalt uskumatult k\u00f5rgel. Ja sa loodad ja loodad. Aber nichts.<\/em><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hemalt saime endale k\u00e4mpingus v\u00e4ga hea koha! K\u00fcll p\u00f5him\u00f5tteliselt asfaldil, aga kuidagi saime telgi siiski enam-v\u00e4hem maa k\u00fclge kinnitatud. Meri oli t\u00f5esti vaid paari meetri kaugusel, s\u00f6\u00f6gikohti ka kohe v\u00f5tta – pole hullu midagi! Eks kui ma praegu neid asju siia kirjutan, siis ma ikka m\u00f5tlen tagantj\u00e4rele, et mida oleks v\u00f5inud teisiti teha v\u00f5i kuidas ma saabuva suve reisil tahaks kuidagi teistmoodi v\u00f5i parem olla. See on n\u00fc\u00fcd see teema, kus arenguruumi on, samas ma pole \u00fcldse kindel, kas ma olen valmis kuidagigi muutuma, haha. Ilmad olid t\u00f5esti mega palavad ja ujumiskoht kogu aeg t\u00e4iesti nina ees. K\u00e4mping oli k\u00fcll p\u00f5him\u00f5tteliselt lahesopis, aga seal oli sellegipoolest parajalt tuuline ja lastega olemise m\u00f5ttes mitte kuigi turvaline. Betoonpiirdelt l\u00e4ks otse vette trepp – sealt edasi oli vesi kohe \u00fcle pea ja lained \u00fcsna hoogsad. Ehk et lastega vees k\u00e4imine oli paras tegemine. \u00dcksi ei saanud neid \u00fcldse lasta. \u00d5htul, kui \u00fcks lapsi magama pani, v\u00f5is teine ujumas k\u00e4ia. M\u00f5te on ju mega ilus ja romantiline – kuuvalguses otse jahedasse merre. Mina muidugi romantik ei ole – seega k\u00e4isin ennast \u00fchel \u00f5htul seal k\u00fcll kastmas, p\u00f5hiliselt seet\u00f5ttu, et millal siis veel selline v\u00f5imalus avaneks? Tegelikkuses olin hirmu k\u00e4tte \u00e4ra suremas. Vesi ei olnud l\u00e4bipaistev nagu p\u00e4eval, vaid tume ja hirmus, pidin ennast ikka hirmsasti kokku v\u00f5tma, et \u00fcldse kuidagi trepist paar meetrit edasi minna. \u00d5udne! Et see on v\u00f5ib-olla \u00fcks asi, mis ma tahaks sel suvel paremini teha. Mitte olla wuss<\/em>. (Wuss <\/em>on v\u00e4ga vana v\u00e4ljend, mis t\u00e4hendab n\u00f5rgukest ja pehmot, kes on oma hirmude ohver ja eriti millegagi hakkama ei saa. Mu ema arvas pikalt, et \u00f5ige s\u00f5na on fuss<\/em>, \u00f6eldes asju nagu “no tema oli ju paras fuss<\/em>!”).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5ige selle juures ei saa me \u00e4ra unustada, et tegelikult oli parajasti Mirdi s\u00fcnnip\u00e4ev! \u00d5htus\u00f6\u00f6giks valisime k\u00e4mpingu restorani, mis \u00f5htuh\u00e4maruses muutus kokteilibaariks-klubiks, aga sellest polnud midagi, sest meil oligi aeg magama heita. Kaur tegi t\u00fcdrukutega (meie omadega) paar kiiremat tantsu ja minu meelest oli t\u00e4iesti kordal\u00e4inud s\u00fcnna! Foto on tehtud meie lauast. S\u00f6\u00f6k ei olnud halb, aga vaade oli parem!<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata k\u00e4mping Lucija kesistele olmetingimustele (du\u0161id ja tualetid olid remonti n\u00e4inud viimati eelmisel sajandil – ma ohkasin t\u00e4iesti kergendunult, kui esimest korda neid hirmsaid vetsupotte n\u00e4gin, sest olin umbes 50% veendunud, et seal on pottide asemel \u00fcldse augud maas), oli Piran linnap\u00e4evaks ikkagi t\u00e4iesti \u00f5ige valik! Olemuselt ja v\u00e4limuselt meenutas Piran parimas m\u00f5ttes Horvaatia Split’i. K\u00e4mpingust l\u00fchikese jalutusk\u00e4igu kaugusel oli bussijaam, kust saime infot selle kohta, millal ja kuidas bussid Pirani vahet liiguvad – lisaks ka piletid kohe \u00e4ra osta, nii et ei pidanud bussis midagi pusserdama hakkama. P\u00e4eval olime l\u00e4hikonnas juba ka autoga m\u00f5ned tiirud teinud, nii et teatav \u00fclevaade piirkonnast hakkas tekkima. \u00d5htul aga ei tahtnud me enam autoga sukerdama (seda s\u00f5na \u00d5Sis ei ole, aga v\u00f5ite ise ka kasutada, kui tahate) hakata – k\u00e4mpingu asukoht bussijaama l\u00e4hedal oli muidugi \u00fcldse \u00fcks \u00f6\u00f6bimiskoha valikukriteeriume.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Mirt oli lahti v\u00f5tnud oma Poolas punutud patsid, aga j\u00e4ttis v\u00f5ltsjuuksed v\u00e4hemalt esialgu siiski alles. Seega tahtis ta Pirani minnes neid igal juhul mingis vormis kaasa v\u00f5tta. Ma ei kujuta ette, kui r\u00f5ve tunne v\u00f5is olla, kui tehisjuuksed 30kraadises kuumas m\u00f6\u00f6da jalgu h\u00f5\u00f5ruvad, aga ilmselt \u00fcsna r\u00f5ve, sest umbes tunni p\u00e4rast ta palus patsi siiski eemaldada. Aga mitte \u00e4ra visata. Mis t\u00e4hendab, et mu kott oli lihtsalt \u00fcleni karvu t\u00e4is ja iga kord, kui sealt midagi v\u00f5tta tahtsin, pidin higise k\u00e4e panema sooja s\u00fcnteetilisse karvahunnikusse. (P\u00f6ial \u00fcles emotikon).<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Buss tuligi \u00f5igel ajal. Kuna teadsime, et s\u00f5it on siiski \u00fcsna pikk (nii poole tunni kanti), s\u00e4ttisime ennast m\u00f5nusalt istuma. Mulle v\u00e4ga meeldib bussiga s\u00f5ita – eriti linnaliinibussiga, sest seal ei l\u00e4he mul harilikult kunagi s\u00fcda pahaks! Bussis\u00f5it oli suures plaanis \u00fcsna s\u00fcndmustevaene, kui v\u00e4lja j\u00e4tta \u00fcks asi, mida mul pole bussiga s\u00f5ites k\u00fcll mitte kunagi juhtunud. Nimelt keeras bussijuht \u00fchel hetkel s\u00fcdamerahuga tanklasse – tankis, k\u00e4is jaamas maksmas ja s\u00f5idutas meid edasi! Ma tegelikult ei tea, kus v\u00f5i kuidas n\u00e4iteks Tallinna Linnatranspordi busse tangitakse, aga ilmselt mitte esimeses Circle K-s, mis liinile minnes ette j\u00e4\u00e4ma juhtub.<\/p>\n\n\n\n

Piran oli nunnu. K\u00e4isime kindluses, ronisime m\u00fc\u00fcri peal, nautisime vaadet. Rohkem visuaalset materjali saab nagu ikka, siit: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7_Nd6UZqQ1M&t=10s<\/a>. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi s\u00f5ime m\u00f5nusas Itaalia-h\u00f5ngulises restos v\u00e4iksel linnav\u00e4ljakul, kus Mirt tellis endale terve kala ja s\u00f5i k\u00f5igepealt \u00e4ra selle silma. Ma ei v\u00f5i, sellised asjad on minu jaoks alati nagu – issand, kui r\u00f5ve sa oled! versus <\/em>issand, kui lahe sa oled!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Need kalad olid tegelt Mirdil ja Kauril kahepeale. \u201eH\u00fcvasti, relvad <\/s> silmad!\u201c<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Rahe muidugi lasi Bolonja kastmel voolata (okei, l\u00e4ksin bolognese<\/em>’i \u00f5igekirja kontrollima \u00d5Si, seal on hoopis selline asi kirjas: https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/qs2006\/index.cgi?Q=bolognese&F=M<\/a>! N\u00fc\u00fcd ma olen k\u00fcll k\u00f5ike n\u00e4inud!) \u00dcldse oli Itaalia l\u00e4hedust igal pool tunda – ja see oli \u00fcks v\u00e4ga m\u00f5nus tunne. Juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval pidimegi sinnapoole teele asuma ja ausalt \u00f6eldes oli mul selle \u00fcle v\u00e4ga hea meel.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Enne \u00f5htusele bussile minekut haarasime magustoidu kaasa. V\u00e4hemalt Kaur sai ennast sidrunisorbeti lainele h\u00e4\u00e4lestada (see on peaaegu ainus j\u00e4\u00e4tis, mida ta \u00fcldse tunnistab).<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Bussi v\u00e4ljumisaega me tegelikult ei teadnud. Mina olin muidugi t\u00e4iesti paanikas, et \u00e4kki j\u00e4\u00e4me viimasest bussist \u00fcldse maha, \u00e4kki ei saa taksot, \u00e4kki hakkavad lapsed vinguma! No igatahes selline t\u00fc\u00fcpiline emam\u00f5tlemine, mis nii m\u00f5negi toreda hetke teinekord \u00e4ra rikub. Nii me sinna bussipeatusesse siis koperdasime – mina t\u00f5takalt ees, Kaur s\u00fcdamerahuga kuskil tolgendades, iga asja filmides ja pildistades. Peatusesse j\u00f5udsime igatahes t\u00e4pselt samal ajal kui buss – lapsed said isegi istuma!<\/p>\n\n\n\n

Lool moraali justkui polegi – kui, siis v\u00f5ib-olla see, et \u00e4ra ole fuss<\/em>, tuleviku-Leen! J\u00f5ua t\u00e4pselt \u00f5igeks ajaks bussile – ela natuke!<\/p>\n\n\n\n

Hommikul pakkisime tsikkidega asjad, kui Kaur tegi veel \u00fche v\u00e4ikese soolotripi l\u00e4hedal asuvatele soolav\u00e4ljadele (https:\/\/www.portoroz.si\/en\/experience\/natural-sights-and-attractions\/4457-object-krajinski-park-secoveljske-soline<\/a>). Kui lapsi poleks jalus olnud, oleksin ka v\u00f5ib-olla kaasa l\u00e4inud, aga sellist \u00f5hinat, nagu tal nende soolav\u00e4ljadega alati on, ma jagada siiski ei oska.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5ige selle juures oli minu jaoks hoopis k\u00f5ige muljetavaldavam see, et kui ta nende soolav\u00e4ljade kohta kodus uurima hakkas, leidis ta YouTube’ist \u00fche mitme aasta taguse video, kus \u00fcks soolafarmi t\u00f6\u00f6taja oma t\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4gib. Videol oli ainult mingi paarsada vaatamist, aga Kauri jaoks oli kogu lugu v\u00e4ga inspireeriv. No miks ei peaks olema – nii vana traditsiooni hoitakse endiselt elus! Aga lahe oli see, et ta leidis selle YouTube’i-venna sealt v\u00e4ljade k\u00f5rvalt esimese asjana kohe \u00fcles ja l\u00e4ks temaga ka juttu tegema stiilis “vabandage, kas teie olete internetist?” Haha, vaene mees oli v\u00e4ga \u00fcllatunud, et mingi Eesti t\u00fc\u00fcp selle v\u00e4ikese video peale lausa KOHALE TULI, aga eks elu ongi selline – \u00fcllatusi t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Fotol Kaur ja mees internetist!<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2023. aasta kevadel paar p\u00e4eva enne suvepuhkuse algust oli minul ja paaril kolleegil Zoomi-k\u00f5ne uue partnerk\u00f5rgkooliga Sloveeniast. Koost\u00f6\u00f6ni me veel j\u00f5udnud polegi, aga kui nende esindaja toona kuulis, et asun paari n\u00e4dala p\u00e4rast tema kodukoha poole teele, \u00fctles ta (v\u00f5ib-olla viisakusest, v\u00f5ib-olla siiralt, mina igatahes haarasin v\u00f5imalusest kohe kinni ja saatsin talle n\u00e4dala p\u00e4rast \u00fclipika<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2148","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2148"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2148\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2169,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2148\/revisions\/2169"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}