{"id":2164,"date":"2025-06-30T16:39:45","date_gmt":"2025-06-30T13:39:45","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2164"},"modified":"2026-04-17T10:16:22","modified_gmt":"2026-04-17T07:16:22","slug":"35-home-is-where-you-park-it","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2164","title":{"rendered":"35. “Home is where you park it”"},"content":{"rendered":"\n

Itaaliasse j\u00f5udsime kibekiiresti. Mina l\u00e4henesin olukorrale muidugi eelarvamustega v\u00f5i pigem nagu Tommy Cash “Espresso Macchiatole” – stereot\u00fc\u00fcpselt! Aga n\u00e4hes Waze’is noolt suunaga Prosecco, hakkasid m\u00f5tted juba m\u00f5nusalt mullitama ja \u00fcldine olemine l\u00e4ks ka juba \u00fcsna optimistlikuks.<\/p>\n\n\n\n

Seega oli suur minu \u00fcllatus ja r\u00f5\u00f5m, kui selgus, et itaallased on tegelikult v\u00e4ga toredad inimesed ja kogu elu ei k\u00e4igi ainult makaronide ja kohvi \u00fcmber. See k\u00e4is ka pitsa, limoncello,<\/em> v\u00e4rskete saiakeste ja Aperol Spritzi \u00fcmber! Ja mulle meeldib nende asjade \u00fcmber keerutada!<\/p>\n\n\n\n

Ma ei teagi n\u00fc\u00fcd enam eriti, miks ma eeldasin, et itaallased on \u00fclbev\u00f5itu ja turistide suhtes \u00e4kki isegi ebaviisakad, aga sellele v\u00e4itele ma seal veedetud l\u00fchikese aja jooksul kordagi kinnitust ei saanud.<\/p>\n\n\n\n

Meie reisi l\u00f5pp-punkt oligi s\u00f5na otseses m\u00f5ttes paradiisisaar (https:\/\/isoladelparadiso.com\/<\/a>) ja plaanisime seal olla p\u00e4ris mitu p\u00e4eva, et enne pikka tagasis\u00f5itu akud korralikult t\u00e4is laadida. Itaaliat n\u00e4gimegi selle reisi k\u00e4igus tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he, sest k\u00e4mping oli piirile k\u00fcllaltki l\u00e4hedal ja mingit ringis\u00f5itmisplaani meil polnud. Tahtsimegi lihtsalt pikutada ja puhata – ja seda me tegime!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Et ka paradiisisaarek\u00e4mpa omanikega (kelleks olid kaks 20ndates aastates venda) oli meil diil, saime endale parima platsi \u00fcldse. Ma poleks kunagi uskunud, et Arviga kunagi palmide all k\u00e4mpida saame, aga just see Isola del Paradiso k\u00e4mpingus juhtus. Telgi s\u00e4ttisime merevaate poole, mis oli meist t\u00f5esti vaid umbes 15 meetri kaugusel, suurep\u00e4rase kalap\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalusega. Ujuma minna sealt k\u00fcll ei saanud, sest kogu merep\u00f5hi oli \u00fcleni kaetud austritega. Saare \u00fches sopikeses oli ujumiskohaks p\u00f5hi austritest t\u00fchjaks tehtud – Kaur seal ka k\u00e4is, aga kuna nad n\u00e4gid seal Mirdiga kohe esimese asjana madu, siis mulle tundus bassein palju huvitavam ja ohutum. See oli ka suvi, mil Mirti tabas raskekujuline kalastushullus, mis t\u00e4hendas, et meie elud polnud enam kunagi samad, mis enne.<\/p>\n\n\n\n

Edaspidi olid nad k\u00f5vasti halvemad.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Mere \u00e4\u00e4res parkimine oli muidugi v\u00e4ga m\u00f5nna, kuni esimese \u00f5htuni, kui selgus, et ka seal tuleb pea igal \u00f5htul nii umbes pool tunnikest telki maa k\u00fcljes kinni hoida, et “pehme merebriis” teda minema ei kannaks. Samas olime Sloveenias saavutanud juba teatava professionaalsuse – teadsime Kauriga v\u00e4ga h\u00e4sti, mis nurka v\u00f5i seina \u00fcks v\u00f5i teine millal hoidma peab. Kui vaiksemad \u00f5htud olid, panime lapsed magama ja hiilisime k\u00e4mpingu baari. Vahepeal k\u00e4isime muidugi kontrollimas, kas lapsed on endiselt Arvis ja naasime siis kordam\u00f6\u00f6da pettunult teatega: “Jah, alles.”<\/p>\n\n\n\n

See on muidugi nali – ma r\u00e4igelt p\u00f5desin neid sinna j\u00e4ttes, aga t\u00f5esti – silm oli p\u00f5him\u00f5tteliselt siiski platsil pidevalt peal ja \u00f5hkkond tundus mega turvaline. (Sama m\u00f5tlesid kunagi kindlasti ka Madeline McCanni vanemad, aga nagu Hovery Covery 90ndatel SinkuVinkut kaverdas, siis “eks ole hullematki teinekord tehtud”.)<\/p>\n\n\n\n

Kui n\u00e4dalavahetuse p\u00e4evad k\u00e4tte j\u00f5udma hakkasid, tuli ka rahvast juurde. Meie olime arusaamal, et merele l\u00e4hemale parkida enam ei tohtinud, aga ometi saabus \u00fcks 60ndatele l\u00e4henev Saksa paar, kes parkis meile t\u00e4pselt telgi ukse ette. Ehk et merevaate asemel laiutas seal n\u00fc\u00fcd \u00fcks hiiglaslik RV. Kaur k\u00e4is nendega \u00fcsna s\u00f5bralikult r\u00e4\u00e4kimas ja pakkus, et \u00e4kki s\u00f5idate natuke edasi – meil nimelt l\u00e4ks tuba v\u00e4ga pimedaks, aga nemad vastasid sama s\u00f5bralikult, et p\u00e4ris s\u00f5idame. Mille peale mina panin passiivagressiivselt nende akna alla pesun\u00f6\u00f6ri ja riputasin sinna Kauri T-s\u00e4rgi kirjaga “Home is where you park it”. Kaur aga l\u00e4ks omanikele \u00fctlema, et uued naabrid s\u00e4ttisid ennast keelualale, mille peale nad palusid sakslastel teise kohta kolida.<\/p>\n\n\n\n

Casa \u00e8 dove la parcheggi<\/em>! (ingl k home is where you park it<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

Mirdile meeldis t\u00f5esti j\u00e4rjepanu ja ilmast hoolimata mere \u00e4\u00e4res \u00f5ngitseda. Kala ta ei saanud. K\u00fcll aga n\u00e4gid nad seal vees ujumas hiiglaslikku madu, mis tekitas minus ikkagi v\u00e4ga palju \u00e4revust ja m\u00f5tteid kohe koju tagasi s\u00f5itmisest. \u00d5nneks j\u00e4id need kaks kohtumist madudega meie pere jaoks siiski ainsateks ja minu jaoks tavalise kollionujutu tasemele – las ta siis elab seal kapis, kui ma ei pea teda p\u00e4evavalges n\u00e4gema!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Mirdi kalap\u00fc\u00fcgiarmastust m\u00e4rkas aga ka \u00fcks teine tore naabrimees, kes samuti sageli ussi leotas ja j\u00e4ttis \u00e4ra s\u00f5ites Mirdile kogu oma s\u00f6\u00f6da – karbike jalgadega vihmaussidega (muud moodi ma neid kirjeldada ei oska). Kuna mina kardan vihmausse pea sama palju kui p\u00e4ris madusid ja Kaur tahab, et lapsed elus midagi ka \u00f5piksid, pidi Mirt oma pisikese ja just seitsmeseks saanud s\u00fcdame rindu v\u00f5tma ja neid jalgadega vihmausse ise konksu otsa ajama. \u00dchel hetkel hakkas ta aga hirmsasti kisama, sest v\u00e4idetavalt oli s\u00f6\u00f6t teda s\u00f5rmest valusasti hammustanud. “\u00c4ra aja jama,” \u00fctlesime meie. “Tal pole ju isegi hambaid! Kus pool \u00fcldse ta pea on, mis?!” (P\u00e4rast guugeldasime sama isendit ja seal oli tehtud \u00fcks suurendatud pilt, kus oli n\u00e4ha, et seal pool, kus ta pea oli, olid ka teravad hambad – ja neid oli seal mitte v\u00e4he!) Laps \u00f5ppis kindlasti midagi, aga vanemad ka!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

\u00dcks parimaid asju k\u00e4mpa juures oli muidugi p\u00e4ris suur bassein, mille \u00e4\u00e4res ja sees veetsime iga p\u00e4ev mitu tundi. Seal tabasid stereot\u00fc\u00fcbid mind siiski j\u00e4lle, sest basseinis m\u00e4ngisid kohalikud lapsed p\u00e4riselt “Marco-polo” m\u00e4ngu, kus \u00fcks karjub “Marco!” ja teine karjub “Polo!” – ja siis peab \u00fcksteist \u00fcles leidma. Teine geograafilisest asukohast tingitud olukord tabas meid Kauri s\u00fcnnip\u00e4eval, kui tahtsime k\u00e4mpingust v\u00e4ikese jalutusk\u00e4igu kauguses autentses Itaalia restoranis \u00f5htuks lauda kinni panna. “At six? Noo, nooo!” \u00fctles mees leti tagant. L\u00f5puks j\u00e4ime tingimise tulemusena kella seitsme juures pidama. Ta pani selle k\u00fcll raske ohkega kirja, ent oli kell 19 valmis meid siiski s\u00f5bralikult tervitama. Kui 21 paiku lahkusime, oli restoran muidugi p\u00e4ris \u00f5htus\u00f6\u00f6gile tulijaid t\u00e4is. Meie eine oli itaallase jaoks parimal juhul brunch.<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kui ma Itaalias elaksin, veedaksin igal suvel v\u00e4hemalt n\u00e4dala sellel paradiisisaarel. 70ndatel hipide seas populaarne k\u00e4mping on noorte kuttide k\u00e4e all t\u00e4iesti uue hingamise saanud. Samas hoiavad nad v\u00e4ga koha autentsust au sees. Selle \u00f5nnestumisest annab m\u00e4rku n\u00e4iteks ka see, et igal suvel elavad k\u00e4mpingus j\u00e4lle ka need (vana)inimesed, kes seal 70ndatel peale tegemas k\u00e4isid. \u00c4kki teevad praegugi – ei k\u00fcsinud!<\/p>\n\n\n\n

Kui viimasel p\u00e4eval lahkuma hakkasime – asjad olid juba koos, Arvigi auto k\u00fclge aheldatud, ei saanud ega saanud me Mirti kalap\u00fc\u00fcgilainelt eemale. Kuna kala t\u00f5esti hirmsasti n\u00e4kkis ja kork oli isegi paar korda vee all k\u00e4inud, polnud ka Kaur n\u00f5us \u00e4ra tulema. \u00c4kki laps saab t\u00f5esti l\u00f5puks kala k\u00e4tte! Kuigi see oli kaks aastat tagasi, m\u00e4letan ma endiselt mega h\u00e4sti, kui n\u00e4rvis ma olin, et me lihtsalt minema ei hakanud! Aga ei – kalakese Mirt v\u00e4lja t\u00f5mbas! See kannatlikkus on ilmestanud h\u00e4sti ka Mirdi edasist kalanaisekarj\u00e4\u00e4ri – l\u00f5putu ootamine ja v\u00e4ga v\u00e4he saaki! Esimesel korral ei tahtnud ta kala isegi k\u00e4tte v\u00f5tta, seal lendas appi loomaarmastaja Rahe, kes kalaga ilusti \u00e4ra poseeris, enne kui ta j\u00e4lle merre tagasi lasksime.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Edasi liikusime Austriasse – ja \u00fcllataval kombel seiklused alles algasid!<\/p>\n\n\n\n

Videot\u00f5estus ikka siin: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=06D3f0OcdLI<\/a>!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Itaaliasse j\u00f5udsime kibekiiresti. Mina l\u00e4henesin olukorrale muidugi eelarvamustega v\u00f5i pigem nagu Tommy Cash “Espresso Macchiatole” – stereot\u00fc\u00fcpselt! Aga n\u00e4hes Waze’is noolt suunaga Prosecco, hakkasid m\u00f5tted juba m\u00f5nusalt mullitama ja \u00fcldine olemine l\u00e4ks ka juba \u00fcsna optimistlikuks. Seega oli suur minu \u00fcllatus ja r\u00f5\u00f5m, kui selgus, et itaallased on tegelikult v\u00e4ga toredad inimesed ja kogu elu<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2164","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2164"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2164\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2209,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2164\/revisions\/2209"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2164"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2164"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}