{"id":2210,"date":"2025-07-15T13:02:51","date_gmt":"2025-07-15T10:02:51","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2210"},"modified":"2026-04-17T10:16:22","modified_gmt":"2026-04-17T07:16:22","slug":"36-home-is-where-you-park-it-strikes-again","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2210","title":{"rendered":"36. “Home is where you park it” strikes again"},"content":{"rendered":"\n

Itaaliast veeresime Austria poole m\u00e4ngleva kerglusega. Tagasitee oli alanud. Peamine siht oli esialgu Jurmala veepark, aga enne tuli veel paar peatust teha.<\/p>\n\n\n\n

Austriat olime varem kasutanud puhtalt transiidimaana, seega olin p\u00e4ris p\u00f5nevil v\u00f5imaluse \u00fcle seal magada. K\u00e4mping (mille nime me ei m\u00e4leta) asus lahedas j\u00e4rvega orus. Kuigi j\u00e4rele m\u00f5eldes – kas Austrias on \u00fcldse midagi, mis ei asu m\u00e4el v\u00f5i orus ja pole kohutavalt maaliline? See pole nagu see, et “aga ma n\u00e4gin helisevas muusikas, et seal on nii ja nii”. Usu mind, armas s\u00f5ber – seal ongi t\u00e4pselt nii ja nii! Asustus oli k\u00e4mpas \u00fcsna tihe, vanuseliselt pigem meist 20 aastat ees (aga piirkonnale omaselt suurep\u00e4rases vormis), nii et \u00fcks (endine) noorsand kappas kohe appi Arvit paika l\u00fckkama. P\u00e4rast k\u00e4isime veel ujumas ja maitsesime baaris kooki ja kohalikku napsu – naps oli \u00f5udne, aga kook v\u00e4ga hea! T\u00e4pselt enne \u00fcsna hoogsat vihma saime magama ja hommikuks liiga suuri \u00fcleujutusi polnud. Meie parkisime m\u00e4e keskel, nii et sealt oli veel veel (imeline eesti keel!), kuhu voolata k\u00fcll ja veel! (Sorri, ma selle osa kirjutasin magistrikatsete vahepeal ukse taga oma korda oodates, ja siis keskkond eriti ajendas kalambuuri).<\/p>\n\n\n\n

Ilm oli mega, nii et j\u00e4tkasime hommikul \u00fcsna vara liikumist T\u0161ehhi suunal, kus plaanisime veeta m\u00f5nusa poolp\u00e4eva vanas tuttavas Sloveenia piirile l\u00e4hedal asuvas k\u00e4mpas, kus tulles esimese suure vihma kaela saime. Plaanis oli ujumine, T\u0161ehhi \u00f5lled, v\u00e4ike p\u00e4ike ja muud toredad tegevused, et veel enne l\u00f5pusirget aeg kenasti maha v\u00f5tta. Oo, kui imelised plaanid meil olid.<\/p>\n\n\n\n

Kohe p\u00e4rast Austria piiri tegime peatuse bensiinijaamas, et paak kenasti t\u00e4is tankida ja pissil k\u00e4ia. Kui Kaur autost v\u00e4lja astus, selgus \u00f5udne t\u00f5de. Arvi oli t\u00e4iesti viltu vajunud ja rippus auto k\u00fcljes veel ainult tahtej\u00f5uga. “N\u00fc\u00fcd see siis tuleb,” m\u00f5tlesin isegi teatava \u00f5hinaga. Kogu reis oli m\u00f6\u00f6dunud \u00fcllatavalt muretult – polnud suuri tervisejamasid, EMOs polnud saanud \u00fcldse k\u00e4ia, antibiootikumid k\u00f5ik alles! \u00dcritasime auto ja Arvi bensukast kuidagi k\u00f5rval asuvasse parklasse saada, et siis olukord p\u00e4riselt \u00fcle vaadata. Kaur viskas Arvi alla pikali ja tuvastas, et tiisli k\u00fcljest olid kadunud k\u00f5ik poldid, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt Arvit paigal hoidsid, ja alt on see \u00fcldse katki murdunud – seej\u00e4rel helistas ta Resposse ja k\u00fcsis n\u00f5u. Mina p\u00fc\u00fcdsin samal ajal v\u00e4lja m\u00f5elda, kui palju v\u00f5iks maksta n\u00e4iteks Arvi autoabiga T\u0161ehhist kojuviimine ja hotellides \u00f6\u00f6bimine. Kuhu poldid siis kadusid? Tundus t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rane, et keegi oleks v\u00f5inud need pahatahtlikult kusagil n\u00e4iteks pimeduse varjus maha keerata. Kas vihastasime m\u00f5ne rekkajuhi v\u00e4lja? Kas t\u00f5esti Itaalia paradiisisaare Saksa pension\u00e4rid v\u00f5iksid selliseks asjaks v\u00f5imelised olla? Muidugi!<\/p>\n\n\n\n

Seekord siiski mitte.<\/p>\n\n\n\n

Etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et hiljem selgus, et juba viimase hoolduse ajal Eestis oli hoolduse tegija teinud inimliku vea ja unustanud osa polte tagasi panna. (V\u00f5tsid vastutuse ja k\u00f5ik jutud, nii et ma ei hakka neid siia kuidagi h\u00e4biposti kindlasti k\u00fcll panema). Kui arvestada, et tallasime just poltideta Arviga Austria kiirteel, peab olema \u00fcsna r\u00f5\u00f5mus, et niigi l\u00e4ks. L\u00f5puks tasus \u00e4ra ka Kauri l\u00f5putu pildistamiskiiks, sest leidsime kiirelt \u00fche varasema pildi, kus olid isegi k\u00f5ik poldid ilusti pildile j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n\n\n\n

Probleem aga oli endiselt lahendamata. Kaur oli nagu ikka sellises olukorras – \u00e4rritunud, aga vait. Mina olin nagu sellises olukorras ikka – ebanormaalselt rahulik, aga vait. Lapsed olid sellises olukorras nagu ikka – ignorantsed ja r\u00f5\u00f5msad! K\u00fcll aga tahtsid nad j\u00e4lle vetsu minna. Viisin nad sinna r\u00f5\u00f5muga, sest oligi parajasti mingit segajat vaja. Bensiinijaama ees seisis Eesti numbrim\u00e4rgiga matkaauto – tagauksel kleeps kirjaga “Home is where you park it”, Kauril seljas t\u00e4pselt sama tekstiga t-s\u00e4rk (t\u00e4helepanelik lugeja m\u00e4letab, kuidas ma eelmises osas selle isegi \u00e4ra pesin). Autost astus parajasti v\u00e4lja \u00fcks suur mees. “Tere!” h\u00fc\u00fcdsin mina. Mees ei teinud kuulmagi. “Kuradi t\u00fc\u00fcpiline eestlane!” m\u00f5tlesin mina. H\u00e4da oli aga suur, nii et h\u00fc\u00fcdsin n\u00fc\u00fcd juba mitte-eestlaslikult v\u00e4ga k\u00f5vasti: “TERE!” T\u00fc\u00fcp keeras selle peale ringi ja \u00fctles inglise keeles, et ta eesti keelt ei oska, aga tal on bussis \u00fcks iirlanna ja \u00fcks 8aastane t\u00fcdruk, kes tahaks v\u00e4ga eesti keelt r\u00e4\u00e4kida. K\u00fcsisin talt siis inglise keeles, kas tal tungrauda on. Mees \u00fctles, et on k\u00fcll, ja mitte ainult. Kinnitas, et k\u00e4ib ainult korraks sees \u00e4ra ja tuleb meile appi. Ja tuligi!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Selgus, et tegemist oli v\u00e4ga rahvusvahelise perekonnaga Tallinnast. Meie t\u00fcdrukud lippasid kohe r\u00f5\u00f5muga nende matkaautosse, kus sai k\u00fclma limonaadi ja \u00fchiselt ehteid valmistada. Mina lobisesin k\u00f5ige fantastilisema iiri aktsendiga pereemaga, kes oli ka juhtumisi \u00f5petaja, ja juba pikalt Eestis elanud. Respo soovitas tiisel kuidagi \u00e4ra fikseerida ja siis leida keegi, kes selle kinni keevitaks. Meie abimees, nagu selgus, t\u00f6\u00f6tas laevadel ja oli p\u00f5him\u00f5tteliselt mehaanik. Ehk et tal oli kaasas muljetavaldav t\u00f6\u00f6riistakast, millest ta paar asja meile lausa n\u00f5us laenama oli. H\u00e4rrad t\u00f5mbasid poldiavad koormarihmadega kohakuti ja v\u00f5tsid tiisli esiotsast tugiratta juurest ajutiselt kaks polti asenduseks – Arvi v\u00f5is edasi s\u00f5ita. Meie uued s\u00f5brad kulutasid oma reisiajast r\u00f5\u00f5muga meie peale nii umbes kaks tundi. Vahetasime pereemaga Facebooki-kontakte, kus selgus kohe, et meil on loomulikult ka paar \u00fchist s\u00f5pra – sest Eesti. \u00dcks minu tuttavatest oli lausa nende naaber, nii et sain hiljem Eestisse j\u00f5udes talt kohe ka k\u00fcsida, et kas koos t\u00f6\u00f6riistade tagastamisega v\u00f5iksin neile t\u00e4nut\u00e4heks osta valget v\u00f5i punast veini.<\/p>\n\n\n\n

Valget!<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige kiuste k\u00e4rutasime siiski esialgu plaanitud T\u0161ehhi k\u00e4mpasse kohale. J\u00f5udsime muidugi hilis\u00f5htul, v\u00e4ljas oli juba pime. Mina kartsin terve \u00f6\u00f6, et Arvi kukub \u00f6\u00f6sel lihtsalt kokku, kuid Kaur kinnitas, et seda igal juhul ei juhtu.<\/p>\n\n\n\n

Kui ma oleksin kodus k\u00fcsinud, kas Arvi v\u00f5ib s\u00f5idu ajal alt pooleks murduda, siis ma kahtlustan, et ta oleks ka \u00f6elnud, et see raudselt juhtuda ei saa.<\/p>\n\n\n\n

No igatahes.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Arvi ei murdunud sel \u00f6\u00f6sel pooleks. Ega ka j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00d5htul k\u00e4mpasse koperdades avastasime, et sealt k\u00f5igest viie minuti kaugusel oli ka traktoriparandus. Kaur v\u00f5ttis hommikul Arvi kaasa ja j\u00e4ttis meid s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kodutuna maha, et uurima minna, kas neil \u00e4kki ka m\u00f5ni seiklushimuline keevitaja palgal on. Oli k\u00fcll! Ilmaga meil \u00f5nneks vedas, vihmaga ma isegi ei tea, kuidas seda p\u00e4eva lahendanud oleks. Umbes tunni p\u00e4rast oli ta tagasi, Arvi j\u00e4lle kokku keevitatud, ja s\u00f5it v\u00f5is j\u00e4tkuda.<\/p>\n\n\n\n

Enne Jurmala veeparki tuli aga magada veel \u00fcks \u00f6\u00f6. Sattusime samasse “dinosaurustega” k\u00e4mpingusse, kus olime varemgi k\u00e4inud. Ma ei m\u00e4letagi, kas sellest siin juttu on olnud v\u00f5i ei (ei viitsi praegu otsida ka), aga seal k\u00e4mpingus oli miniloomaaed paari loomaga. Kui seal kunagi varem k\u00e4isime, siis seal elava poni kabjad olid nii hooldamata, et n\u00e4gid p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4lja nagu Aladdini sussid. Kaur v\u00f5ttis tookord Poola loomakaitsega \u00fchendust ja andis info edasi. R\u00f5\u00f5m oli n\u00e4ha, et poni oli endiselt elus ja t\u00e4iesti tavaliste ponijalgadega!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Iga reisi ajal tahavad lapsed hirmsasti kuhugi l\u00f5bustusparki. Poola Energylandiat pole veel viitsinud proovida, sest nad tundusid pidevalt liiga pisikesed. N\u00f5me on kuhugi minna, kus \u00f6eldakse, et ei, sina seda, seda, seda ja k\u00f5iki neid asju teha ei saa, sest oled viiene, v\u00f5i sest oled meeter k\u00fcmme pikk. Seega motiveerisime neid viimaseks pikaks s\u00f5iduks hoopis veepargiga, mis oli ka nagu l\u00f5bustuspark, ainult v\u00e4ga halva ilmaga ehk et v\u00e4ga m\u00e4rg. Jurmala ise on t\u00f5esti supernunnu koht, alati, kui sinna satume, m\u00f5tlen, et siin v\u00f5iks tegelt kauem olla. Seal puhkavad inimesed vist vaatavad seda, nagu need inimesed, kes aastaringi P\u00e4rnus ei ela, vaatavad P\u00e4rnut. Mina olen P\u00e4rnus kasvanud, nii et ma vaatan suvist P\u00e4rnut \u00fcldiselt alati nagu ewwww<\/em>!<\/p>\n\n\n\n

Jurmala veepark on mega suur. MEGA suur. Jagasime lapsed pooleks ja ma ei n\u00e4inud Kauri ja Mirti mitu tundi. M\u00f5tlesin juba, et nad on \u00e4kki \u00fcldse \u00e4ra l\u00e4inud, kuidagi \u00fchendust v\u00f5tta ju ka ei saanud. Siiski-siiski, kui m\u00f5ne aja p\u00e4rast kohtusime, vahetasime minu suureks kurvastuseks lapsed \u00e4ra, ja pidin ise hakkama Mirdiga suurtest torudest hiigelkummide sees alla laskma. Mirdi jaoks oli see kindlasti huvitav kogemus (tuumm\u00e4lestus, kui soovite). Tema ema, muidu \u00fcldiselt v\u00e4ga rahulik inimene, kes k\u00fcll vihahoos v\u00f5ib teinekord ka h\u00e4\u00e4lt t\u00f5sta, kiljus ja karjus, nagu oleks surm suu ees. Mirt isegi unustas kiljuda, vaatas mind lihtsalt sellise n\u00e4oga, et wts, ema, wts<\/em>?<\/p>\n\n\n\n

Eks seda m\u00f5tlesin muidugi ise ka.<\/p>\n\n\n\n

Rahe kahjuks oli torude jaoks viis senti liiga l\u00fchike, aga seal oli \u00fcks k\u00e4restikuline “j\u00f5gi”, kus ta v\u00f5is t\u00f5esti tundide kaupa ringi voolata. Katsetasime vahepeal minu tungival initsiatiivil ka saunas k\u00e4imist, aga kui oled ikka Eesti spaadega \u00e4ra hellitatud, siis need ei pakkunud kohe mitte midagi. Parem juba k\u00fclmetada!<\/p>\n\n\n\n

Reis oligi j\u00e4lle l\u00e4bi saanud. Siis me veel ei teadnud, et j\u00e4rgmisel aastal me Arvi-tripile minna ei saagi ja peame piirduma Malta ja lennureisiga koos inimestega, kes kirglikult lendamist vihkavad. “Tallinnas maandudes \u00fctles Rahe lihtsalt \u00fcle lennuki, et isegi okseviirus on parem kui lendamine!) Maltal oli meil k\u00fcll ka v\u00e4ga toredad kaks n\u00e4dalat, aga blogida ma sellest ikkagi ei viitsi. Kui huvitab, vaadake Kauri vlogist \u00fcle (https:\/\/youtu.be\/Cac0dv33PWc?si=lDoJ_iEABEJbbzpl<\/a> – esimene osa siin, aga kokku kolm osa).<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga kirjutan seda postitust juba autost, teel Balkanile. Riiani on j\u00e4\u00e4nud viis kilomeetrit, t\u00e4na s\u00f5ita veel kuus tundi ja 50 minutit.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Itaaliast veeresime Austria poole m\u00e4ngleva kerglusega. Tagasitee oli alanud. Peamine siht oli esialgu Jurmala veepark, aga enne tuli veel paar peatust teha. Austriat olime varem kasutanud puhtalt transiidimaana, seega olin p\u00e4ris p\u00f5nevil v\u00f5imaluse \u00fcle seal magada. K\u00e4mping (mille nime me ei m\u00e4leta) asus lahedas j\u00e4rvega orus. Kuigi j\u00e4rele m\u00f5eldes – kas Austrias on \u00fcldse midagi,<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2210","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2210","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2210"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2210\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2228,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2210\/revisions\/2228"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2210"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2210"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}