{"id":2232,"date":"2025-08-14T11:30:36","date_gmt":"2025-08-14T08:30:36","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2232"},"modified":"2026-04-19T22:03:19","modified_gmt":"2026-04-19T19:03:19","slug":"1-osa-balkanitripi-sissejuhatus-kus-jouame-tegelikult-ainult-latti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2232","title":{"rendered":"1. osa. Balkanitripi sissejuhatus, kus j\u00f5uame tegelikult ainult L\u00e4tti"},"content":{"rendered":"\n

M\u00e4letatavasti j\u00e4i 2024. aasta suvel meie tavap\u00e4rane Arvi-tripp \u00e4ra ja k\u00e4isime hoopis lennukiga Maltal. V\u00f5ib-olla k\u00f5igi siinsete lugejate jaoks polegi need p\u00f5hjused teada, aga selleks, et 2025. aasta lugu ausalt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, pean ka neid tagamaid siin blogis natuke avama.<\/p>\n\n\n\n

2023. aasta s\u00fcgisel diagnoositi mul kolmanda staadiumi kolmiknegatiivne rinnav\u00e4hk. Tegin l\u00e4bi pika keemiaravi, siis opi, kiirituse ja tabletiravi. Kuna kiirituse periood, mis kestis jutti kokku pea kogu juulikuu, segas meie suvereisiplaane oluliselt (ka ei tohtinud ma \u00fcldse p\u00e4ikest saada ja k\u00f5ik muud jutud), tundus lihtsam lennureis teha ja haagisereisid tulevikku l\u00fckata. 2024. aasta j\u00f5uluks olid k\u00f5ik n\u00e4idud korras, kompuuter n\u00e4itas puhast keha ja l\u00e4ksin r\u00f5\u00f5msalt koju kevadist j\u00e4relkontrolli ootama (ja juukseid kasvatama).<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ra ma seda oodata ei j\u00f5udnudki, sest enne l\u00e4ksin \u00fchte rinnakul asuvat vistrikku kontrollima ja sain \u00fcsna ruttu teada, et mul on uus v\u00e4hk! Seekord \u00fcleni hormoonpositiivne ja neljandas staadiumis (siirded luus ja l\u00fcmfides). V\u00e4hemalt esialgu saan ainult hormoonravi ja suve alguses tehti ka neli \u00f5nnetut kiiritust \u2013 rohkem praegu teha lihtsalt ei tohigi, sest viimasest satsist on alles aasta m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n\n\n\n

Ehk et l\u00e4htepunkt on enne seda reisi siis selline, et mul on kahe aasta jooksul diagnoositud kaks v\u00e4hki. \u00dchte parajasti ravitakse (kuigi mu arst \u00fctleb selle kohta \u00fcldse, et \u201esinu ravi on keeruline, sest \u00fche inimese sees on kaks haigust, aga TEOREETILISELT sa v\u00f5id terveks saada, jah\u201c), mis t\u00e4hendab, et kuigi doktor lubas mul lahkesti p\u00e4ris mitmeks n\u00e4dalaks \u00e4ra s\u00f5ita, siis tablette pidin muidugi iga p\u00e4ev edasi neelama. Ka pean ma korra kuus s\u00fcstima k\u00f5htu sellist ravimit, mis paneb mu keha menopausi, et hormoonravi k\u00f5ige parem teha oleks. Seda s\u00fcsti tehakse tavaliselt PERHis, aga pole keelatud ka kodus ise teha. (Kui n\u00e4iteks keemiaravi ajal pidin vahepeal neutrofiile k\u00f5htu s\u00fcstima, siis seda ma ise teha ei suutnud. P\u00e4ris naljakas, olin nii kindel, et suudan ikka k\u00fcll! Aga \u00f5nneks s\u00fcstis siis kogu aeg Kaur, v.a \u00fcks kord, kui Kaur s\u00f5itis \u00e4ra ja pidin ennast s\u00f5prade juurde \u00f5htus\u00f6\u00f6gile kutsuma, et \u201eka hea s\u00fcstlak\u00e4ega\u201c s\u00f5ber Margus seda ise teha saaks – vajalik t\u00e4psustus siin siis vist oleks see, et Margus pole endine (ega praegune) heronarkar, vaid lihtsalt on sattunud kuidagi palju teisi inimesi (ka mitte heronarkareid!) s\u00fcstima.) Neutrofiilide jaoks olid sellised m\u00f5nusad peenikese n\u00f5elaga s\u00fcstlad, aga Zoladex tuleb konkreetselt mingi j\u00e4meda asja seest v\u00e4lja \u2013 kuna k\u00f5htu tuleb p\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00fcstida implantaat. Kaur k\u00e4is enne reisi PERHis kaasas, kus \u00f5ed lubasid tal nende valvsa pilgu all s\u00fcstimist ise katsetada ja ma ei taha kellelegi midagi halvasti \u00f6elda, aga Kauri s\u00fcstidest j\u00e4\u00e4vad palju v\u00e4iksemad sinikad!<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldiselt ma ikkagi \u00fcritan olla sama tsill nagu varem, v\u00f5ib-olla selle vahega, et see “minuga need asjad k\u00fcll ei juhtu!” m\u00f5tteviis on n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielikult kadunud, pigem tundub, et appi-appi, mis k\u00f5ik v\u00f5ib veel juhtuda! Eriti perega autoreisil, kus on t\u00f5esti ju v\u00e4ga palju muutujaid (auto, haagis, telk, lapsed, dokumendid, tervised jne jne jne).<\/p>\n\n\n\n

Nagu selgus, juhtuski v\u00e4ga palju asju ja kogu aeg.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rvalm\u00f5jud k\u00f5igi nende rohtude juures on v\u00e4hemalt minu jaoks praegu pigem lebod \u2013 menopausist tingitud kuumahood paar korda p\u00e4evas, m\u00f5nel p\u00e4eval v\u00e4ga kuivad silmad. Vahel harva v\u00e4sin \u00e4ra ka, aga siis peab enne ikkagi korralikult pingutama. Magan nagu beebi (nagu see beebi, kellega vanemad uhkustavad, sest beebi p\u00e4riselt magab), peale v\u00e4ga v\u00fcrtsikate asjade ja sealiha s\u00f6\u00f6n suht k\u00f5ike ja veel m\u00f5ned kuud tagasi tegin vabalt ka j\u00f5u- ja jooksutrenni \u2013 see on ajutiselt pausil, vaatame s\u00fcgisel edasi.<\/p>\n\n\n\n

Aga aitab n\u00fc\u00fcd igavast v\u00e4hijutust. L\u00e4hme asja juurde!<\/p>\n\n\n\n

Kaur oli Balkani-juttu ajanud juba m\u00f5nda aega. K\u00fcll aga piisavalt k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, et Balkani-naljad mulle juba Insta ja FB fiidi oleksid v\u00e4lja ujunud. Ehk et minu ja Zuckerbergi eelh\u00e4\u00e4lestus k\u00e4is juba t\u00e4ies hoos. Eks neid Balkanimaid on muidugi mitmeid \u2013 osa on meil juba k\u00e4idud, osadesse minek on praegu keeruline ja k\u00f5ike korraga lihtsalt ei j\u00f5ua. Meie valik sel korral oli Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Albaania. Aega oli plaanitud natuke \u00fcle kuu aja \u2013 et Mirt j\u00f5uaks laulupeol \u00e4ra l\u00f5\u00f5ritada ja mina ennast \u00e4ra kiiritada.<\/p>\n\n\n\n

Otsustasin sel korral ka iga p\u00e4eva kohta m\u00e4rkmeid teha, et p\u00e4rast oleks lihtsam blogida \u2013 ja tegin ka! Vahepeal tuli ette k\u00fcll ka selliseid p\u00e4evi, kus ma ei tahtnud \u00fcldse mitte midagi kirja panna. Tundus parem teha n\u00e4gu, et seda p\u00e4eva ja m\u00f5nda asja polegi toimunud. K\u00fcllap need asjad oleksid ka ilma kirja panemata meelde j\u00e4\u00e4nud, sest kriise oli sel reisil t\u00f5esti v\u00e4ga palju. Aga k\u00f5igest j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da!<\/p>\n\n\n\n

Reisiks ettevalmistumine oli sel suvel eriti pingeline, sest p\u00e4ev enne \u00e4ras\u00f5itu k\u00e4isin veel magistri\u00f5ppe katsetel (sain sisse, kusjuures!) ja eks sellega ka ikkagi kaasnes omajagu aja- ja ressursikulu. Ka oli vaja osta tavap\u00e4raseid asju nagu ujumisjalan\u00f5usid jms. Sel korral lisandus veel suurem \u201eapteek\u201c kui tavaliselt. Ostsin Viimsi Magaziinist lausa suure triibulise termokoti, sest see paganama k\u00f5hus\u00fcst tuli teha \u00e4ra Mirdi s\u00fcnnip\u00e4eval, kuhu oli veel \u00fcle kahe n\u00e4dala aega. Seni tuli seda kuidagi toatemperatuuril s\u00e4ilitada. Kuidas s\u00e4ilitada midagi toatemperatuuril, kui oled konditsioneerita 35kraadises kuumuses, ma veel ei teadnud. Aga olin valmis \u00f5ppima. Kuna termokott oli t\u00f5esti p\u00e4ris mahukas, v\u00f5tsin kaasa p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik rohud, mida v\u00f5iks \u00fcldse vaja minna \u2013 nohurohud, palavikusiirupid, seljavaluplaastrid, allergiarohud, laste antibiootikumid jms (Mirt alustas reisi \u00fcldse k\u00f5rvap\u00f5letikuohuga, nii et tal olid veel eraldi rohud selleks, et p\u00f5letikku iga hinna eest v\u00e4ltida – \u00f5nnestus!). Ka panime kotti v\u00e4ikese termomeetri, et saaks vahepeal vaadata, kui kaugel toatemperatuur p\u00e4ris elust ka on. \u00c4ras\u00f5idup\u00e4eval tegin kodus puhtalt pakkimise-tassimisega 5000 sammu!<\/p>\n\n\n\n

Seekord pakkisin riideid palju v\u00e4hem kaasa, aga reaalsuses kasutasime neist ikkagi k\u00f5ik mingi liialdatult 75 protsenti. Ometi lasin lastel enda asjad ise valida, et ei juhtuks sekka j\u00e4lle selliseid asju, mida nad tegelikult kanda ei kavatse. Ja ikkagi selgus kohapeal, et mingid asjad on suured ja teised kohutavalt ebamugavad. Ka need asjad, mis me paar p\u00e4eva enne reisi ostsime ei leidnudki \u00fcldse kasutust! Kuidas seda j\u00e4rgmisel korral paremini lahendada, ma lihtsalt ei tea. Sokke ei kulunud samas peaaegu \u00fcldse, aga olin ikkagi endale ja lastele neid viis paari kaasa toppinud. \u00c4kki j\u00e4rgmisel suvel on mul kardinaalsemateks otsusteks julgust.<\/p>\n\n\n\n

Toitu v\u00f5tsime p\u00e4ris palju kaasa \u2013 mulle \u00fcldse meeldi \u201ev\u00e4lismaa\u201c pudruhelbed, nii et n\u00e4iteks neid v\u00f5tsime seekord nii palju kaasa, et saime l\u00f5puni oma varudega hakkama. Samas oli see ka reis, kus v\u00e4ga palju hommikus\u00f6\u00f6ke j\u00e4i p\u00f5nevamate valikuv\u00f5imaluste t\u00f5ttu ise tegemata. \u00dcks asi, mida ka mujalt v\u00f5imatu leida, on Eesti hapukoor. Kui Rimist tellimust tegin, valisin need Tere punased hapukoored, sest eriti pealtlaetava reisik\u00fclmiku puhul on neid k\u00f5ige lihtsam kasutada ja j\u00e4lle kinni korkida, nii et terve k\u00fclmkapp ei ole p\u00e4rast hapukoorevedelikuga kaetud. Aga need olid Rimist otsas! Et p\u00e4ris hapukooreta kodust \u00e4ra minna ei saanud, samas oli lastel p\u00e4ris raske terve hommikupooliku kodus oodata, et Kaur juba t\u00f6\u00f6lt tuleks ja minema saaks, saatsin nad kodupoodi hapukoort ostma. Teadsin, et neid punaseid seal pole, aga \u00fctlesin, et tooge siis seda, mida on.<\/p>\n\n\n\n

Nad on poes k\u00e4inud k\u00fcll ja veel, aga mitte kunagi hapukoort ostmas. Ja seda ei teinud nad ka sel korral. Koju j\u00f5udes ulatas Mirt mulle v\u00f5idur\u00f5\u00f5msalt kaks liitrist kilepakki Alma piima! Tuletame meelde, et inimene l\u00e4heb s\u00fcgisel kolmandasse klassi ja on m\u00f5lemad klassid l\u00f5petanud kiituskirjaga heade \u00f5pitulemuste eest.<\/p>\n\n\n\n

Kool \u00f5petab lapse lugema, aga mitte paki pealt!<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga oli veel aega surnuks l\u00fc\u00fca vaja, nii et saatsin nad uuele katsele ja seekord naasid nad t\u00f5esti kahe paki hapukoorega \u2013 punaseid polnudki kahjuks saada, aga v\u00e4hemalt seekord oli sinistes kilepakkides p\u00e4riselt ka hapukoor sees. Neid kusjuures kasutasin paar esimest reisip\u00e4eva k\u00fclmakehana oma termokotis ja tegelikult me neid peaaegu \u00fcldse ei s\u00f6\u00f6nudki, haha.<\/p>\n\n\n\n

Kuna Kauril oli ikkagi enne puhkust viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev ja liiga varakult startida ei saanud, otsustasime esimesel p\u00e4eval s\u00f5ita vanasse tuttavasse Jurasdzeni k\u00e4mpasse (https:\/\/jurasdzeni.lv\/). L\u00e4tti s\u00f5it on ju v\u00e4ga lebo, kui ainult poleks seda kuramuse silda, mis on minu m\u00e4lu j\u00e4rgi juba viimased viis aastat remondis ja tekitab alati kohutavaid ummikuid. Kuidas see v\u00f5imalik on, et nad seda juba korda ei saa, j\u00e4\u00e4b mulle arusaamatuks. Ja siis l\u00e4tlased \u00fctlevad, et eestlased on aeglased!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Enne tegime veel viimase peatuse P\u00e4rnu Kaubamajakas, et osta kaasa paar pisikest pudelit Vana Tallinnat, mida siis vajadusel ja v\u00f5imalusel reisi jooksul headele inimestele jagada. Varematel aastatel on nii tihti olnud mingi olukord, kus keegi heast s\u00fcdamest aitab ja siis meil pole talle mitte midagi anda. Kaur l\u00e4ks mingeid muid asju otsima, mina lastega Rimisse, kus nagu alati, kasutasin \u00e4ppi ja iseteeninduskassat. Ostsin kolm j\u00e4\u00e4tist, neli lapikut Vana Tallinnat ja \u00fche kilekoti. Maksmise ajal seisis mulle mitte-eestlaslikult l\u00e4hedale \u00fcks Rimi fliisiga vanamees. Tema eesm\u00e4rk j\u00e4i mulle arusaamatuks, kuni lahkudes ta mulle endiselt j\u00e4rele tuli, siis ette seisis ja j\u00e4\u00e4tisevarguses s\u00fc\u00fcdistas. Ma ei tea, mis seal P\u00e4rnus toimub, aga n\u00e4itasin talle siis oma \u00e4pi pealt t\u0161eki ette – lugesime koos \u00fcle pudelid, j\u00e4\u00e4tised ja kilekotid, mille k\u00e4igus sain talle t\u00f5estada, et see pole mu tavaline raju reede, kus ostan veerand kilekotti alkot, ja siis varastan \u00fche j\u00e4\u00e4tise kauba peale! Mina olin vihane, et ta mind varguses s\u00fc\u00fcdistas. Tema tundus vihane, et ma polnudki midagi varastanud.<\/p>\n\n\n\n

Igatahes.<\/p>\n\n\n\n

Jurasdzeni oli nunnu nagu alati \u2013 isegi see m\u00fcntidega du\u0161is\u00fcsteem, mis mulle varem on alati natuke n\u00e4rvidele k\u00e4inud, ei seganud sel korral \u00fcldse! Lapsed riputasid ennast kohe karusselli k\u00fclge ja said juba poole tunniga t\u00e4iesti mudaseks. Mingi asi, mis kodus oleks jumala savi, reisi ajal aga tundub mulle iga hooletusest mustaks tehtud riideese t\u00e4ieliku n\u00f5medusena \u2013 kes ja kus neid peseb, kus kuivatab!? \u00d5htul, kui k\u00e4isin respas du\u0161i jaoks sente vahetamas, m\u00fcristas p\u00e4ris korralikult. Leti taga olnud mees \u00fctles, et loodab, et tormiga elekter (j\u00e4lle!) \u00e4ra ei l\u00e4he, sest siis ei t\u00f6\u00f6ta du\u0161id ka. Kui see peaks juhtuma, tulgu ma \u00fctlema \u2013 nad annavad raha tagasi. Torm k\u00fcll tuli, aga elekter j\u00e4i alles. Samas sadas sellist rahet, et olime vahepeal Arvi katusel olevate p\u00e4ikesepaneelide ja telgi varikatuse p\u00e4rast \u00fcsna mures. Asjata!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Meil oli asjaolude kokkulangemiste t\u00f5ttu olnud p\u00e4ris pikk Arvi-paus, kui mitte arvestada traditsioonilist paarip\u00e4evast jaanipidu sugulaste juures, kus oli t\u00fckk tegemist, et Mirdile selgitada, et jah, seal ei saa nii palju sirutada kui koduses kahemeetrises voodis, aga tegelikult numbrite j\u00e4rgi ta sinna siiski veel (kuigi napilt) mahub (nii umbes 2-3 cm on veel varu). Minu teooria j\u00e4rgi oli varikatus j\u00f5udeelust lihtsalt solvunud! Nii et, kui me teda L\u00e4ti rannas kokku \u00fcritasime panna, keeldus parem toru koost\u00f6\u00f6st. Keere oli maas ja ta lihtsalt ei lasknudki ennast lukku panna. Et aga telk tuleb p\u00f5him\u00f5tteliselt riputada varikatuse k\u00fclge, oleme ilma selleta kohe p\u00fcstih\u00e4das \u2013 elutuba puudu!<\/p>\n\n\n\n

Leppisime enne reisi Kauriga kokku, et kohe, kui mingiks jamaks l\u00e4heb, siis kohe r\u00e4\u00e4gime, mitte tema ei j\u00e4\u00e4 j\u00e4lle vihaselt vait ega asu \u00fcksi probleemi lahendama. R\u00f5\u00f5m oli t\u00f5deda, et jama oli k\u00fcll jama otsa, aga suhtlus toimis sel suvel eriti h\u00e4sti! Varikatuse puudumine on meie jaoks v\u00e4ga konkreetne jama, aga oleme muidugi ka keerulisemaid asju \u00fcle elanud, nii et Kaur sukerdas ja sukerdas selle toruga, kuni ta l\u00f5puks ilma mingi p\u00f5hjuseta j\u00e4lle koost\u00f6\u00f6d tegema hakkas ja lukustus. Sellest sai meie jaoks juba k\u00e4mpasse j\u00f5udmise nali, et ei tea, kuidas toru t\u00e4na k\u00e4itub. Mida rohkem t\u00e4helepanu (loe: kasutust) ta sai, seda paremini ta ka t\u00f6\u00f6tas. Seega j\u00e4\u00e4n oma teooriale kindlaks.<\/p>\n\n\n\n

Selle toru juurde ma tulen Montenegro-etapis veel dramaatiliselt tagasi. Sest see esimene \u201etagasil\u00f6\u00f6k\u201c kuidagi h\u00e4\u00e4lestas kogu selle reisi \u00e4ra ka. Alustuseks lihtsalt pisike soojendus!<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5it L\u00e4tti l\u00e4ks \u00fcsna valutult ka seet\u00f5ttu, et umbes n\u00e4dala enne reisi said t\u00fcdrukud endale l\u00f5puks telefonid. Mirt elas koolis esimesed kaks aastat \u00fcsna edukalt nutikellaga ja vaatamata sellele, et \u201ek\u00f5igil teistel on\u201c, j\u00e4ime endale kindlaks ega andnud talle telefoni k\u00e4tte. Siis aga l\u00e4ks nutikell katki ja elasime m\u00f5nda aega koduk\u00fcla piires raadiosaatjatega, mis oli ka p\u00e4ris tore \u2013 soovitan k\u00f5igile! (\u201eEma, kas sa tahad, et me n\u00fc\u00fcd koju tuleks? Over.\u201c \u2013 <\/em>\u201ePoole tunni p\u00e4rast saab s\u00fc\u00fca. Siis tulge.\u201c \u2013 \u201eOkei, aga \u00fctle siis, kui pool tundi t\u00e4is on. Over.<\/em>\u201c – “Kas sa ei v\u00f5iks ise lihtsalt kella vaadata?” – “Mul pole kella. Over<\/em>.”)<\/p>\n\n\n\n

Rahe alustab aga ka s\u00fcgisel kooliteed ja siis on nagunii midagi vaja, meil aga olid kodus sahtlis kaks t\u00f6\u00f6korras nutikat seismas, nii et tegime need korda ja uus (\u201esa ei luba mitte midagi!\u201c) etapp v\u00f5is alata. Tagantj\u00e4rele vaadates tegid need meil s\u00f5idu ajal palju asju kergemaks, aga ka raskemaks. Spotify on \u00fcks asi, mida ma kinni ei keera \u2013 mulle endale meeldis ka lapsena \u00f5udselt autoaknast v\u00e4lja vaadata ja mussi kuulata. Lisaboonus on siin see, et meie ei pea siis kuue tunni kaupa K-poppi ja \u201eSquid Game\u2019i\u201c soundtrack<\/em>i kuulama. Ja telefonid kuulusid t\u00f5esti ainult autos\u00f5idu juurde \u2013 ei tulnud neil isegi meelde neid k\u00e4mpingus v\u00f5i mujal k\u00fcsida. Mirt m\u00f5nikord tahtis midagi pildistada v\u00f5i guugeldada, aga mingit m\u00e4ngimisejuttu ei kerkinud isegi teemaks. Ja muidugi on nende jaoks kinni YouTube, TikTok ja k\u00f5ik muud jubedad rakendused.<\/p>\n\n\n\n

Sellega n\u00fc\u00fcd on ka teile eelh\u00e4\u00e4lestus tehtud. J\u00e4tkame.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00e4letatavasti j\u00e4i 2024. aasta suvel meie tavap\u00e4rane Arvi-tripp \u00e4ra ja k\u00e4isime hoopis lennukiga Maltal. V\u00f5ib-olla k\u00f5igi siinsete lugejate jaoks polegi need p\u00f5hjused teada, aga selleks, et 2025. aasta lugu ausalt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, pean ka neid tagamaid siin blogis natuke avama. 2023. aasta s\u00fcgisel diagnoositi mul kolmanda staadiumi kolmiknegatiivne rinnav\u00e4hk. Tegin l\u00e4bi pika keemiaravi, siis opi,<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-2232","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-lati"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2232"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2232\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2240,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2232\/revisions\/2240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}