{"id":2242,"date":"2025-08-24T15:32:06","date_gmt":"2025-08-24T12:32:06","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2242"},"modified":"2026-04-19T22:02:35","modified_gmt":"2026-04-19T19:02:35","slug":"2-osa-kus-rahe-on-parem-pitchija-kui-mu-uliopilased-ja-saame-katsuda-tsehhide-vanu-sokke","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2242","title":{"rendered":"2. osa. Kus Rahe on parem pitchija kui mu \u00fcli\u00f5pilased ja saame katsuda t\u0161ehhide vanu sokke"},"content":{"rendered":"\n

Selle aasta plaan oli j\u00f5uda v\u00f5imalikult ruttu v\u00f5imalikult kaugele. Kui startisime 11. juulil, siis tagasi pidime kindlasti olema k\u00f5ige hiljem 17. augustil, et Kaur saaks esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6le minna (mul j\u00e4i veel paar puhverp\u00e4eva p\u00e4rast seda, sest riigit\u00f6\u00f6 ja puhkus forever<\/em>). Samas on ikka j\u00e4le kohe j\u00e4rgmisel p\u00e4eval sellisel tasemel argiellu naasta – puhtalt pesu pesemiseks l\u00e4ks mul koju j\u00f5udes p\u00f5him\u00f5tteliselt kaks p\u00e4eva. Et aega justkui reisimiseks oli, aga mitte ka \u00fclearu.<\/p>\n\n\n\n

Leedust vurasime kiiruga l\u00e4bi, kui mitte arvestada \u00fcsna pikka l\u00f5unapausi \u00fches tee\u00e4\u00e4rses hotellis. Ma ei suudagi seda kohta kodus enam \u00fcles leida, aga koha tunneb \u00e4ra selle j\u00e4rgi, et neil on hoovis v\u00e4ike Eiffeli torn. Samas mitte liiga pisike – sinna saab t\u00e4iesti edukalt otsa ronida. See oli esimene kord, kui sai kinnitust see, kui kallis ikka Eestis elada on. Saime l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi 28 euro eest – supp, salat ja kaks praadi, lisaks KLAASPUDELIS mullivesi – mitu pudelit! M\u00e4nguv\u00e4ljak ja lavendlip\u00f5ld pealekauba! P\u00f5him\u00f5tteliselt 28 euro eest saab Eestis v\u00e4ljas k\u00e4ia jumala \u00fcksi – juhul, kui magustoitu ei v\u00f5ta ja eelroa ka \u00fcle lased. Et igatahes oli kohe kr\u00f6\u00f6suse tunne peal, ja alles teine p\u00e4ev!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Lapsed leppisid hommikul kokku, et seitse tundi ei t\u00fclitse – ja ei t\u00fclitsenudki! Kohe, kui see aeg t\u00e4is sai, l\u00e4ks muidugi lahti. Aga seitse tundi on ikkagi v\u00e4ga pikk aeg! \u00d5htuks j\u00f5udsime \u00fchte Poola j\u00e4rve\u00e4\u00e4rsesse k\u00e4mpasse, kus oli v\u00e4ga ilus ja Poolale mitteomaselt m\u00f5nus rahulik. Du\u0161i all kahjuks k\u00e4ia ei saanud, sest see t\u00f6\u00f6tas ainult zlottidega, aga neid meil muidugi polnud. Ujusime siis niisama j\u00e4rves ja sellest esialgu piisaski.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Eriti tore oli see, et hommikul sai kohe otse Arvist v\u00e4lja astuda ja ujuma minna. Lisaks pakkus koht kanuu- ja vesirattalaenutust, ja isegi hommikus\u00f6\u00f6ki! Neljale maksis bufee-stiilis hommikus\u00f6\u00f6k k\u00fcll 30 eurot (mis mulle siis tundus pigem kallis, aga olles n\u00fc\u00fcd juba k\u00fcmme p\u00e4eva kodus olnud, siis saan aru, et ei, see oli siiski v\u00e4ga odav), aga samas oli h\u00e4sti huvitava valikuga. Leidus igasuguseid lihast tehtud j\u00e4ledusi (tarretist ja p\u00fcreed) ka, aga samas pakuti pannkooke ja muud head. Kohvi p\u00f5him\u00f5tteliselt polnudki! Pidid ise selle endale tassi tegema nagu mingi \u00fcli\u00f5pilane! Mina pole eriti kunagi sellist kohvi teinud ega armastanud, juba esimesel kursusel oli mul \u00fchikas ikkagi presskannu p\u00f5him\u00f5ttel t\u00f6\u00f6tav tass olemas. Seega olen ka \u017eargooni kohapealt natuke “tavakasutajast” maas ja selgus, et sellise kohvi kohta ei \u00f6eldagi “rotikas”, vaid ikka hoopis “p\u00e4tikas”! Et nagu panin lihtsalt tassi puru ja kallasin tulise vee peale – p\u00e4tikohv! (Mitte rotikohv!) Selles m\u00f5ttes tekitas muidugi ka k\u00fcsimusi, et miks rott peaks kohvi tegema – kellele ja kuidas? Samas olen umbes 200 korda “Ratatouille’it” pidanud vaatama, kus rott tegi m\u00e4rksa \u00e4gedamaidki vigureid kui tassi kohvi… nii et!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Poolas me \u00fcle kahe \u00f6\u00f6 kindlasti olla ei tahtnud, aga nii k\u00f5vad mehed ikka veel ei ole, et seda ka \u00fche p\u00e4evaga v\u00f5tta, nii et j\u00e4rgmiseks \u00f5htuks j\u00f5udsime juba uue j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, kus sai j\u00e4llegi ujuda ja Mirdi \u00f5nneks natuke ka kala p\u00fc\u00fcda. K\u00f5igi \u00f5nneks sai isegi du\u0161i all k\u00e4ia! Ma \u00fchest k\u00fcljest saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et need m\u00fcntidel t\u00f6\u00f6tavad automaadid on v\u00e4ga m\u00f5istlikud, s\u00e4\u00e4stlikud jms, aga teisest k\u00fcljest on see k\u00e4mpinguk\u00fclastajale ikka t\u00e4ielik piin – eriti, kui oled justkui Euroopas, aga EUROtsoonist v\u00e4ljas. Kui plaanin riigis kaks p\u00e4eva veeta, ei hakka ju aastal 2025 endale enam kohalikku valuutat vahetama. Lisaks pole kusagil kunagi kirjas, kui palju sa siis mingi raha eest seal du\u0161i all ka olla saad. P\u00f5him\u00f5tteliselt pane m\u00fcndid sisse ja siis vaata, mitu sekundit ta sulle annab. Seej\u00e4rel torma mingisse kabiini, kust vesi on jooksma hakanud, pese kohutaval kiirusel juukseid ja loe kogu aeg m\u00f5ttes numbreid, et kas palsamit siis ka j\u00f5uab v\u00f5i j\u00f5uab p\u00e4he panna, aga v\u00e4lja loputada mitte. Du\u0161\u0161 ei peaks olema stress.<\/p>\n\n\n\n

Teisel p\u00e4eval istusime autosse kell 11 ja v\u00e4ljusime sealt selleks p\u00e4evaks l\u00f5plikult kell 20.00. Kolmandal p\u00e4eval saime viie tunniga hakkama. Selles m\u00f5ttes ikka Poola on nii m\u00f5nna, et s\u00f5idad lihtsalt lamedal maal otse! Vanasti tundus see mulle igav, aga n\u00fc\u00fcd, kus ma olen sattunud igasugustesse kurvilistesse ja m\u00e4gistesse kohtadesse, siis Poola trass on ju nagu parim asi \u00fcldse! Mida ma siin varem \u00fcldse olen vingunud? Et aga lastel s\u00f5idumotti \u00fcleval hoida, plaanisime j\u00e4rgmiseks pikema peatuse vanas tuttavas Modra Farma k\u00e4mpas Slovakkias (https:\/\/www.modrafarma.com\/en\/welkom-english\/<\/a>). Nii tore on minna tagasi tuttavasse kohta! Saime isegi peeaegu t\u00e4pselt sama parkimiskoha, mis kolm aastat tagasi. Lastele meeldib seal eriti seet\u00f5ttu, et seal on v\u00e4ga palju loomi, bassein, suur m\u00e4ngutuba ja palju turvalist ruumi vabalt liikumiseks. Meile meeldib seal, sest seal on v\u00e4ga rahulik ja lapsed ajavad kogu aeg ise asju ja saab natuke aega omi m\u00f5tteid ka m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Sinna j\u00e4ime kohe mitmeks p\u00e4evaks. Juba esimeseks \u00f5htuks sigines meie telki (meil on ju Arvi-poolne k\u00fclg telgist lahti ja sealt saab h\u00e4sti \u00fcks v\u00e4ike loomake \u00fcle h\u00fcpata) v\u00e4ike hallikasvalge kassipoeg. K\u00e4tte ta ennast ei andnud ja pai justkui eriti ei tahtnud, aga \u00e4ra ka ei l\u00e4inud. S\u00fc\u00fca me talle midagi ei andnud, kuigi kisa ta sellel suunal tegi \u00fcsna arvestatavat. Eeldasin, et ta on \u00fcks k\u00e4mpingu kassidest ja kuna ta tundus laias laastus \u00fcsna viisakas, siis lubasime tal armuliselt meiega aega veeta, kuni me Kauriga \u00f5htul telgis sarju vaatasime. Hommikul oli ta aga j\u00e4lle tagasi ja \u00fcsna t\u00fc\u00fctu! Munapraadimine v\u00f5ib olla erakordselt ebamugav tegevus, kui keegi kogu aeg su varbaid \u00fcritab otsast n\u00e4rida. Meie J\u00e4nes on juba nii vana kass, et olin t\u00e4iesti unustanud, millised lapsolevused need kassipojakesed tegelikult olla v\u00f5ivad. Et k\u00f5ik kassid polegi karvased ja kurjad vanamutid!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Nagu Modra Farmale kombeks, said lapsed hommikul j\u00e4lle toreda juhendaja k\u00e4e all k\u00f5iki farmis elavaid loomi toita. P\u00e4rast said soovijad j\u00e4lle ka kitsi l\u00fcpsta, mis minu meelest on eriti tore v\u00f5imalus, millest ma ise alati k\u00f5rvale hoian, sest ew<\/em>, udar. Mirdile meeldib v\u00e4ga ka kitsepiima juua ja nad seal kohapeal kusjuures tegid ja m\u00fc\u00fcsid kitsepiimast tehtud t\u00e4iega head slushie<\/em>t (pilt allpool). Kui me viimati nende k\u00e4mpas olime, elas seal koos kitsede ja lammastega ka \u00fcks rippk\u00f5htsiga, kelle asemele oli n\u00fc\u00fcd tekkinud \u00fcks hoopis teine siga. Kui uurisime, kuhu siis see vana seake on j\u00e4\u00e4nud (sest ma tean, et nende jaoks on k\u00f5ik koduloomad lemmikloomad ja neid mitte mingil juhul \u00e4ra ei s\u00f6\u00f6da), selgus et nende 900-kilone hobune oli talle talvel kogemata heinte sees peale astunud ja ta selgroo murdnud!<\/p>\n\n\n\n

Kurb, aga muljetavaldav.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Rahe muidugi kodustas kassipoja kiiresti \u00e4ra. Selgus, et ei, teda saab v\u00e4ga edukalt kogu aeg s\u00fclle v\u00f5tta ja nii ta siis tassis teda \u00fchest kohast teise, pikutas temaga kohvikus l\u00f5unaunesid ja \u00fcldse. Selgus, et see pole \u00fcldsegi k\u00e4mpingu kass ega mitte kellegi kass! K\u00e4mpingu juht Margot \u00fctles, et neil on juba viis kassi ja nad t\u00f5esti rohkem kasse ei tahaks – et suve ta v\u00f5ib seal veeta, aga s\u00fcgiseks peab mingi uue koha leidma. Lisaks on ta neid leidkasse v\u00f5tnud varemgi ja kuna k\u00fclastajad olid eelmisele leidlapsele rohkelt s\u00fc\u00fca andnud, mis t\u00e4hendas, et loomakesega tuli pikalt arsti vahet k\u00e4ia, et ta k\u00f5hu \u00fcldse l\u00f5puks korda saaks, ei l\u00e4inud ka tema s\u00fcda loomakese suhtes hellaks. K\u00fcll aga asusid nad rutuga “meie kassile” uut kodu otsima. Rahe muidugi oli veendunud, et me peaksime ta endale v\u00f5tma. Ja ma pean tunnistama, et tema pitch<\/em> oli t\u00e4iesti reeglitele vastav. Oli sissejuhatus, oli suunatud sihtgrupile, oli eelarve, oli kokkuv\u00f5te. Nagu ma oma tudengitele pitch<\/em>e tehes ikka \u00fctlen: “Pange mind valu tundma”. Ja kuidas ma Rahe valu tundsin, hohohooo! Aga siiski mitte piisavalt, et hakata Balkanimaadele kassipojaga s\u00f5itma. Rahe isu kassi v\u00f5tta rauges pisut (aga mitte piisavalt), kui \u00fche l\u00f5unauinaku ajal loomake ta kleidi t\u00e4is kakas. (Kusjuures nagu kellav\u00e4rk t\u00e4na hommikul, kui ma seda siin kirjutasin, siis J\u00e4nes s\u00f5i k\u00f5hu t\u00e4is, l\u00e4ks Rahele s\u00fclle ja oksendas ta \u00fcleni t\u00e4is, haha).<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Ka paar aastat varem olime Modra Farma \u00fcmbruskonnas \u00fche matka teinud. Tookord joonistas Margot meile vaba k\u00e4ega valgele paberile “kaardi”, mille j\u00e4rgi liikusime. N\u00fc\u00fcd leidsime justkui mingi \u00e4pi, mis meid juhendas, aga reaalsuses oli ikkagi nii, et eksisime mitmel korral \u00e4ra ja sageli juhtus, et osa seltskonnast istus p\u00f5llu \u00e4\u00e4res ja puhkas jalga, kuni keegi (tavaliselt Kaur) \u00e4piga ringi k\u00e4is ja \u00fcritas aru saada, millisest teeotsast tegelikult sisse keerata. Ole sa neetud, RMK!, et oled meid oma rajam\u00e4rgistustega \u00e4ra rikkunud. \u00dcldse see \u00e4pi j\u00e4rgi liikumine v\u00f5tab igasuguse r\u00f5\u00f5mu \u00e4ra – selleks me ju matkamegi, et mitte telefonis olla! N\u00e4iteks vahepeal viis rada l\u00e4bi karjamaade, kus p\u00e4ris suur lehmakari parajasti s\u00f5i. Ma ei m\u00e4leta, millal v\u00f5i mis olukorras ma seda lastele \u00fckskord \u00fctlesin, aga m\u00e4letasin nagu mingit statistikat, mis \u00fctles, et aastas tapavad lehmad rohkem inimesi kui haid. Olen ka ise seda t\u00e4iega uskuma hakanud ja reisi jooksul sattusime v\u00e4ga palju lehmadega kokku ja iga kord oli r\u00e4ige k\u00f5hedus hinges ja “L\u00f5ugade” teemalaul hakkas peas m\u00e4ngima. Kuigi tegelikult olid p\u00e4ris l\u00f5ugadega oht k\u00f5ik suured lahtised koerad, kelle p\u00e4rast me pidime p\u00e4ris sageli muret tundma. Eriti, kui tee viis p\u00f5him\u00f5tteliselt kellegi maa pealt l\u00e4bi, pole justkui ka vale, kui koer oma territooriumit kaitseb… Koeri meie lapsed muidugi (kahjuks peaaegu \u00fcldse) ei karda, nii et kui \u00fcks vasikasuurune isend \u00fche tee otsast haukudes meie poole vantsima hakkas, oli Rahe nagu: “Ojjjjjjjj, ema vaata – NII NUNNU!” Selleks puhuks oli Kauril kaasas v\u00e4ga suur pipragaas, mida me \u00f5nneks k\u00fcll kordagi kasutama ei pidanud, aga lihtsalt huvitav, kas see muidu vajadusel ka lehmade peal t\u00f6\u00f6taks…<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Modra Farma oli ikkagi t\u00e4iega puhkus – sai raamatuid lugeda ja basseinis m\u00f5nuleda. Kohati tekkis t\u00e4itsa tavalise inimese tunne! Ilmad liiga kuumad polnud, aga n\u00fc\u00fcd, kus olime oma k\u00fclmkappi sebinud ikkagi ka m\u00f5ned plekkpurgis joogid, algas mu iga hommik sellega, et v\u00f5tsin ravimikotist rohud sisse ja t\u00f5in siis k\u00fclmikust v\u00e4rske k\u00fclma \u00f5lle, et termokotti jahutuseks panna. Modra Farma suguses v\u00e4ikses kohas oli see \u00fcsna suva, aga suuremates k\u00e4mpades n\u00e4eb see ikka \u00fcsna piinlik v\u00e4lja, kui k\u00f5ige esimese asjana astud hommikul telgist v\u00e4lja k\u00fclmiku juurde ja l\u00e4hed siis \u00f5llega “tuppa tagasi”. Kui parajasti naabrid on n\u00e4iteks t\u00e4helepanelikud hollandlased, v\u00f5ivad nad lausa murelikult pead vangutada. “Eestlased joovadki nii palju, kui statistika \u00fctleb!” Aga see selleks.<\/p>\n\n\n\n

Viimasel Modra Farma \u00f5htul tulid meile naabrid. Kaks T\u0161ehhi numbriga autot, puhtalt v\u00e4limuse p\u00f5hjal pakuks, et tegemist oli kahe \u00f5ega, kellest \u00fchel oli kaasas ka pere. Kuidagi v\u00f5\u00f5ristav oli vaadata, kuidas nad kohe saabudes korkisid Pilsner Urquellid (endiselt mu lemmik\u00f5lu!) lahti ja panid suitsudki ette. Ma t\u00f5esti tean oma tutvusringkonnas nimetada praegu vist nelja inimest (ja ma loen siia ka k\u00f5ik oma t\u00f6\u00f6kaaslased, Kauri s\u00f5brad ja enda sugulased), kes veel p\u00e4riselt suitsu teevad. Et neil olid kaasas ka lapsed ja \u00fcks hiiglaslik t\u00e4ispuhutav telk, mida nad tundusid p\u00fcstitavat esimest korda elus, kukkus kuidagi nii v\u00e4lja, et hakkasime m\u00e4ngima nende koeraga. Kaasas oli neil k\u00fcll kaks koera, aga teine neist tundus pigem toidule kui m\u00e4ngule orienteeritud, seega igavam. Meie uuel s\u00f5bral oli kaasas pereisa vana sokk, millest oli meisterdatud \u00fcks h\u00e4sti lendav-tiritav m\u00e4nguasi, mida me talle r\u00f5\u00f5muga loopisime. Veits r\u00f5ve oli kellegi vana sokki katsuda, eriti kui see \u00fcleni ilaseks sai, aga see koer oli t\u00f5esti mingi maailma parimas vormis p\u00fc\u00fcdja, nii et r\u00f5\u00f5mu pakkus see m\u00f5lemale poolele ikkagi. L\u00f5puks l\u00e4ks see sokk m\u00e4nguhoos t\u00e4iesti ribadeks, selle v\u00e4limise vettinud soki seest tuli v\u00e4lja veel kaks vana sokki ja l\u00f5puks pidin k\u00f5ik need n\u00e4rakad koera v\u00e4ga segaduses omanikule tagasi viima, samas teda nagu ka t\u00e4nades, et v\u00f5isime tema koeraga m\u00e4ngida. Igatahes mega awkward interaction<\/em> – ma lihtsalt ei oska seda kuidagi eesti keeles \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n

Aga \u00f5htud olid m\u00f5nusad. V\u00f5tsime kaasa “Vennad L\u00f5vis\u00fcdamed” ja “Ronja” ja kuna need m\u00f5lemad lapsi kohutavalt huvitasid, polnudki neid v\u00e4ga raske \u00f5htul voodisse saada. Mulle meeldib ette lugeda ja millest sel reisil (l\u00f5puks siiski 40 olles) aru sain, oli see, kui v\u00e4ga hakkab sellisel reisil tundma puudust lihtsalt pikutamisest! Seega oli nagu hea v\u00f5imalus igal \u00f5htul korra pooleks tunniks lebosse lasta.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Edasi hakkasid meid kimbutama igasugused jamad. N\u00e4iteks sellest, miks me ei saanud Modra Farmast j\u00e4rgmisel hommikul kohe edasi Ungarisse s\u00f5ita, r\u00e4\u00e4gin juba j\u00e4rgmisel korral, hehe.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle aasta plaan oli j\u00f5uda v\u00f5imalikult ruttu v\u00f5imalikult kaugele. Kui startisime 11. juulil, siis tagasi pidime kindlasti olema k\u00f5ige hiljem 17. augustil, et Kaur saaks esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6le minna (mul j\u00e4i veel paar puhverp\u00e4eva p\u00e4rast seda, sest riigit\u00f6\u00f6 ja puhkus forever). Samas on ikka j\u00e4le kohe j\u00e4rgmisel p\u00e4eval sellisel tasemel argiellu naasta – puhtalt pesu pesemiseks<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[22,20,30],"tags":[],"class_list":["post-2242","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-leedu","category-poola","category-slovakkia"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2242"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2242\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2263,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2242\/revisions\/2263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}