{"id":2290,"date":"2025-10-12T17:44:21","date_gmt":"2025-10-12T14:44:21","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2290"},"modified":"2026-04-17T10:16:22","modified_gmt":"2026-04-17T07:16:22","slug":"3-osa-teel-sealihamaale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2290","title":{"rendered":"3. osa. Teel sealihamaale"},"content":{"rendered":"\n

Modra Farma viimasel hommikul pakkisime asjad kokku (unustasime kusjuures sinna maha ka oma parima pesun\u00f6\u00f6ri) ja mina l\u00e4ksin arvet maksma. See on alati selles m\u00f5ttes p\u00f5nev hetk, et Modra Farma arve on “like a box of chocolates, you never know what you’re gonna get<\/em>” p\u00f5hiliselt seet\u00f5ttu, et baari-kohvikuosas on raamatus\u00fcsteem ja sa tegelikult ei taju \u00fcldse, kui palju lapsed p\u00e4eva jooksul j\u00e4\u00e4tist s\u00f6\u00f6vad ja mida sa sinna t\u00e4psemalt muudkui kirja oled pannud. Auto juurde tagasi minnes kuulsin juba eemalt mingit imelikku heli – loomulikult tuli see meie platsi juurest, kus Kauri vandumist saatis mingi veider pl\u00f5ksumine, mis tuli Subaarikust.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksin majja tagasi – tol hommikul olid m\u00f5lemad omanikud kusagil asju ajamas ja kohal oli ainult nende t\u00f6\u00f6mees-sulane – megas\u00f5bralik hollandlane, kes oli kohe valmis meile appi tulema. Ta teadis juba autot n\u00e4gematagi, milles asi on, ja s\u00f5itis oma auto ja krokodillidega Kauri juurde. Minutite p\u00e4rast mootor j\u00e4lle t\u00f6\u00f6tas ja saime Arvi taha \u00fchendada. Eks autode akud ongi erinevad ja Subaruga reisimist me tegelikult alles \u00f5ppisime. Nii hoidsimegi muretult n\u00e4iteks tagaluuki pool p\u00e4eva p\u00e4rani, mis v\u00f5ib-olla Koleosega v\u00f5is isegi l\u00e4bi minna (sest ma ei m\u00e4leta, et me oleks kunagi \u00fchtegi oma Renault’idest jump start<\/em>ima pidanud), aga diiselmootor polegi ju sama, mis h\u00fcbriid, nii et mida sealt oodata ongi. Igatahes saime targemaks, ostsime j\u00e4rgmisest bensukast igaks juhuks isiklikud krokodillid ka ja s\u00f5it v\u00f5is j\u00e4tkuda.<\/p>\n\n\n\n

Kassi k\u00e4mpingust kaasa ei v\u00f5tnud, aga meid hakkas saatma \u00fcks uus kaaslane – “kolks”. Kusagil midagi kolksus, mitte kogu aeg ja vahel ka mitte august l\u00e4bi s\u00f5ites, aga midagi kusagil kogu aeg v\u00f5i vahepeal kolksus, ja oli n\u00e4ha, et Kaur ei m\u00f5elnud enam mitte millelegi muule, vaid ainult sellele, mis kolksub ja mis sellest k\u00f5igest edasi saab. Seega v\u00f5tsime suuna Ungarisse Ilse juurde (https:\/\/www.campercontact.com\/fr\/hongrie\/miklosi\/73038\/la-petite-etoile<\/a>), aga enne seda \u00fcritasime Slovakkia poole pealt leida veel m\u00f5ne autot\u00f6\u00f6koja, kes meid reedel \u00fcle vaadata saaks. Asusin oma lemmiktegevuste – autos guugeldamise ja v\u00f5\u00f5rastele helistamise kallale. Eriti nii on h\u00e4sti tore helistada, kui sa pead k\u00f5net alustama: “Hello, do you speak English<\/em>?” ja teise poole instinkt tundub sageli olevat kohe “no<\/em>” \u00f6elda. K\u00fcll aga r\u00e4\u00e4kis k\u00f5ikides helistatud kohtades keegi mingil tasemel inglise keelt, samas polnud neil muidugi pooleteise tunni p\u00e4rast meile vaba aega pakkuda. Kuni leidsime \u00fche koha mingis v\u00e4ikses linnakeses, kus oli nullingliskeelne t\u00f6\u00f6mees, aga v\u00e4gagi ingliskeelne naisterahvas, kes ise k\u00e4si k\u00fclge ei pannud, aga oli suurep\u00e4rane korralduslikes k\u00fcsimustes.<\/p>\n\n\n\n

Tegemist oli Subaru, samas ka Lada esindusega. Kellele ema, kellele t\u00fctar. P\u00e4ev oli j\u00e4lle kohutavalt kuum, aga panin rohtudele uue k\u00fclma \u00f5lle kotti ja t\u00f5stsin ravimikoti Arvisse – seal p\u00fcsib temperatuur \u00fcldiselt pareminigi stabiilne kui autos. Et k\u00e4es oli l\u00f5unaaeg, v\u00f5tsin t\u00fcdrukud k\u00e4ek\u00f5rvale v\u00f5i sappa (oleneb, kes on veel sellises vanuses, et v\u00f5iks avalikus kohas ema k\u00e4est piinlikkustundeta kinni hoida) ja l\u00e4ksime toitu otsima. Maps<\/em> \u00fctles, et nii umbes poole kilomeetri kaugusel peaks olema mingisugune, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et restoran! Kohale j\u00f5udes selgus siiski, et tegemist on spordibaariga ja s\u00fc\u00fca seal tegelikult ei saa. \u00d5ues aga oli t\u00f5esti v\u00e4ga palav, nii et t\u00fcdruk leti taga \u00fctles ilmselt pigem kaastundest, et mingi sn\u00e4kivaagna ta v\u00f5iks meile kokku keevitada k\u00fcll. Girl lunch<\/em> Slovakkia moodi!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Vaatamata sellele, et mure auto p\u00e4rast oli \u00fcsna suur, juustuisu see muidugi \u00e4ra ei v\u00f5tnud. Ei teagi, mis peaks elus juhtuma, et juustuisu \u00e4ra l\u00e4heks! Eelmise aasta Rimi aasta kokkuv\u00f5te (nagu Spotify teeb, aga laulude asemel on toit ja b\u00e4ndide asemel toidugrupid) kinnitas mulle ka, et k\u00f5ige rohkem ostsid sa 2024. aasta jooksul juustu. Siinkohal oleks oluline \u00e4ra m\u00e4rkida, et n\u00e4iteks Rimi banaane s\u00f5ime perega eelmisel aastal \u00e4ra 77 kilogrammi! Aga ometi ostsin rohkem juustu! Igatahes. Sn\u00e4kivaagnalt j\u00e4tsime s\u00f6\u00f6mata ainult sibula, sinepi ja rupskid, aga just siis ilmus \u00f5nneks Kaur v\u00e4lja ja sai oma lemmiktoidud ise pintslisse pista. Subaariku kolksu p\u00f5hjust tuvastada ei suudetud, aga tehnik kinnitas, et edasis\u00f5it mingisugust ohtu ei tohiks kujutada.<\/p>\n\n\n\n

Ilse juurde oli v\u00e4ga tore j\u00f5uda. V\u00e4ikeses Mikl\u00f3si k\u00fclas oli aeg seisma j\u00e4\u00e4nud, aga Ilse oli ehitanud n\u00e4iteks uue katusealuse, kus juba esimesel \u00f5htul saime tutvust teha j\u00e4lle \u00fche hollandi perega. Et Ilse on ise hollandlane, on tema juures alati ka kaasmaalasi n\u00e4ha. Pereisa oli graafiline disainer. Paika pidas j\u00e4lle vana t\u00f5de, millele olen elus ennegi kinnitust saanud. Kuidas saada aru, et keegi on graafiline disainer? Ta ise \u00fctleb seda sulle esimesel v\u00f5imalusel! (Samas olen aru saanud, et sama on ka inimestega, kes on S\u00fctevakas k\u00e4inud – sa saad aru, et ta on S\u00fctevakas k\u00e4inud, sest ta \u00fctleb seda sulle esimesel v\u00f5imalusel! – stop me if I’m wrong, stop me if I’m wrong.<\/em>) Lobisesime temaga pikalt, lapsed m\u00e4ngisid vaatamata keelebarj\u00e4\u00e4rile ja vanusevahele edukalt sulkat ja h\u00e4ngisid basseinis.<\/p>\n\n\n\n

Otsustasime Ilse juures \u00fcldse aja maha v\u00f5tta (nagu me Modra Farmas poleks seda just teinud…) ja otsisime v\u00f5imalusi mingiks lahedaks matkaks v\u00f5i muuks v\u00e4ljas\u00f5iduks. Kaur leidis poole tunni kauguselt j\u00e4rve nimega Deseda, mille \u00fcmber sai jalgratastega s\u00f5ita. Olin k\u00fcll m\u00f5\u00f5dukalt mures, sest \u00fchist rattamatka pole me varem proovinud. Isegi Muuga vahel perega s\u00f5itmas p\u00f5him\u00f5tteliselt eriti ei k\u00e4i, lapsed omaette k\u00fcll vuravad ringi, m\u00f5nikord olen viimasel ajal ka n\u00e4iteks Rahega k\u00fclapoodi s\u00f5itnud. Kui siin kellelegi k\u00fclla l\u00e4hme, siis tavaliselt \u00fcks \u00fche lapsega ja teine teisega. Ei pea minu n\u00e4rv muule lahendusele vastu. Paaril korral on lapsed ka kahekesi kodukandis ratastega liikunud, eelnevalt t\u00e4pselt kokku leppides, kui suurt pikivahet tuleb hoida, ja j\u00f5udnud kokkuleppele, et kahe ratta vahe peaks alati olema v\u00e4hemalt “2 Birki”. Kes ei tea, kui palju see on, siis \u00fcks Birk (minu korvpallurist t\u00e4dipoeg) on natuke \u00fcle kahe meetri pikk. Nii et kaks Birki on t\u00e4iega hea pikivahe!<\/p>\n\n\n\n

Deseda j\u00e4rve rada oli t\u00f5esti v\u00e4ga tore. Ka rattalaenutusemees oli \u00fclimalt kannatlik, sest Mirt v\u00f5ttis alguses lasteratta nagu ikka, sest ta on KA laps. Kui aga s\u00f5itma hakkasime, kurtis ta, et see on talle lootusetult v\u00e4ike. Peale vaadates ei tundunud probleemi olevat, aga kes on kunagi Mirdiga vaielda \u00fcritanud, teab, et mingis olukorras on lihtsam lihtsalt j\u00e4rele anda, eriti juhul, kui oled just neljaks tunniks rattad rentinud ja tead, et tema v\u00f5ib selle aja ilusti t\u00e4is vaielda. Seega sai ka tema naisteratta, millega ta suurep\u00e4raselt s\u00f5ita oskas ja minu suureks r\u00f5\u00f5muks rivis viimaseks n\u00f5us j\u00e4\u00e4ma oli.<\/p>\n\n\n\n

Kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis minu lapsep\u00f5lves oli k\u00fcll jumala v\u00e4he lapsi, kellel nende pikkusele sobiv ratas oli. Ikka s\u00f5itis keegi kellegi v\u00e4ikse vanaga v\u00f5i siis oli kusagilt juba 9aastaselt mingi t\u00e4issuuruses ratta saanud ja siis pulgaratta puhul s\u00f5itis nii, et keha oli pulga alt august l\u00e4bi, v\u00f5i kellel olid v\u00e4hegi pikemad jalad, see lasi sadula k\u00f5ige madalamale ja v\u00e4ntas kikivarvul, nii et kogu keha vajus selle v\u00e4nda poole, mis parasjagu allavajutamist vajas. Ja see oli k\u00f5ik t\u00e4iesti tavaline ja normaalne.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

J\u00e4rvering ise oli nii umbes 12 km pikk. Selle l\u00e4bimiseks oli ette n\u00e4htud neli tundi, meie saime hakkama kahega. Ma ei tea, kas n\u00e4iteks Rahe on \u00fcldse kunagi nii pikalt j\u00e4rjest rattaga s\u00f5itnud, aga tegime vahepeal s\u00f6\u00f6gi- ja joogipause, keegi k\u00e4na ei pannud ega nurisenud kordagi! S\u00f5itmisest tegin ainult videoid, nii et seda saate Kauri vlogist paremini n\u00e4ha (https:\/\/www.youtube.com\/watch?si=ZFFozYlGBdPgOAA8&v=O7JK-gYpKkE&feature=youtu.be<\/a>). Rada kulges peamiselt asfaldil, m\u00f5nes kohas ka metsa vahel, aga ka seal ei olnud seda kuidagi keeruline v\u00f5i ohtlik l\u00e4bida. Meie valisime selles suhtes (k\u00fcll t\u00e4iesti kogemata) m\u00f5nusama suuna, et teistpidi s\u00f5ites oleks teel olnud v\u00e4ga palju t\u00f5use. M\u00e4est \u00fcles s\u00f5itmiseks tulime rattalt maha ainult \u00fche t\u00f5usu ajaks kohe enne l\u00f5ppu.<\/p>\n\n\n\n

Mul l\u00e4ks ikka p\u00e4ris pikalt aega, et aru saada, mida tee\u00e4\u00e4rsetel liiklusm\u00e4rkidel suur h\u00fc\u00fcum\u00e4rk ja s\u00f5na “VIGY\u00c1ZAT<\/em>!” t\u00e4hendab. “Oo, vigiasat sullegi!” m\u00f5tlesin mina ja m\u00f5tisklesin v\u00e4ntamise k\u00f5rvale j\u00e4lle selle \u00fcle, kuidas eesti ja ungari keeled on omavahel nii l\u00e4hedases suguluses ja kuidas see ikkagi \u00fcldse eriti v\u00e4lja ei paista. (Vigyazat<\/em> t\u00e4hendab ungari keeles “ettevaatust” ja t\u00e4histas olukorda, kus oli parajasti tulemas j\u00e4rsk ja kiire laskumine.) Kui ma oleks neid ette teadnud ja sellest s\u00f5nast kohe alguses aru saanud, oleks ma sinna palju suurema murega l\u00e4inud. N\u00fc\u00fcd oli kuidagi go with the <\/em>v\u00e4ndad olukord ja tuli omavahel lihtsalt piisavalt Birke hoida, et suurema mureta alla j\u00f5uda. Kes sinna kanti satuvad, soovitan kindlasti rattaretk l\u00e4bi teha! https:\/\/www.alltrails.com\/trail\/hungary\/somogy\/deseda-to-kortura<\/a> Ilse juures viibides olime otsustanud j\u00e4lle ka kuulsatesse Ungari termidesse minna. Valisime sama koha, kus me kolm aastat varem olime k\u00e4inud. Seekord oli sinna nii palju toredam minna juba ka seet\u00f5ttu, et t\u00fcdrukud oskasid m\u00f5lemad ujuda! Seal oli k\u00fcll p\u00e4ris termibasseinide juures igasuguseid keelum\u00e4rke, mis \u00fctlesid, et lapsed peaksid olema v\u00e4hemalt 12aastased, et nad vette minna tohiksid, aga mulle tundus, et see oli pigem seotud sellega, et n\u00e4iteks kolm aastat varem ei tohtinud lapsed seal saunagi minna! N\u00fc\u00fcd kusjuures v\u00f5isid. Palju imelikke reegleid! \u00dches\u00f5naga ignosime k\u00f5iki keelum\u00e4rke ja tegime kordam\u00f6\u00f6da lium\u00e4e juures valvamist. Isegi see, kui saad t\u00e4iesti muretult viisteist minutit \u00fches kohas Ungari pension\u00e4ride vahel liiga soojas vees m\u00f5nuleda, on t\u00e4iesti hindamatu. Et tol p\u00e4eval oli k\u00e4mpas pitsa\u00f5htu, pidime vahepeal ka kella vahtima, et mitte hiljaks j\u00e4\u00e4da. Samas polnud meil ka nii kiire, et ei j\u00f5uaks spaas \u00fchte vanakoolimaisi sisse keerata. Seda t\u00f5esti kusagil paremat ei saa, kui selle piirkonna k\u00f5ige lambimas s\u00f6\u00f6gikohas.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Viimasel hommikul Ilse juurest \u00e4ra s\u00f5ites, olid k\u00f5ik miskip\u00e4rast mega n\u00e4rvis. Reis oli tegelikult alles nii alguses ja selline “k\u00f5ik on n\u00e4rvis” olukord on siis t\u00e4iesti tavaline. Umbes teise n\u00e4dala pealt tekib t\u00e4ielik rahu majja, k\u00f5ik v\u00f5tavad asju nii, nagu nad parajasti on, ja erilist p\u00f5hjust t\u00fcli \u00fcles kiskuda justkui enam ei leiagi! Suure kisaga saime asjad siiski kokku, k\u00f5igele lisaks hakkas Rahe kurtma hambavalu, sest \u00fcks plomm oli eelmisel p\u00e4eval suust v\u00e4lja pudenenud. Samas kolises autos midagi endiselt ja see ei aidanud \u00fcldisele meeleoluhoidmisele eriti kuidagi kaasa.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evaplaan n\u00e4gi ette Horvaatia kaudu supsti Bosnia ja Hertsegoviinasse j\u00f5udmist. Waze pakkus, et kohale v\u00f5iks j\u00f5uda umbes 17.15 (tegelikkuses maandusime kell 20.30). Teadsime kohe, et Horvaatiasse sel suvel pikemalt j\u00e4\u00e4da ei plaani – sel lihtsal p\u00f5hjusel, et seal me juba mingid aastad tagasi olime, lisaks on seal v\u00e4ga kallis! \u00dcks bensiinijaamapeatus, kust ostsin paar sarvesaia, natuke vett ja \u00e4kki ka m\u00f5ne j\u00e4\u00e4tise, l\u00e4ks maksma 34 eurot. Paari tunni p\u00e4rast kulutasin sama summa Bosnia ja Hertsegoviina toidupoes, kus lisaks mitme p\u00e4eva toidule, ostsin veel \u00f5lut ja n\u00e4iteks ka lastele kaheksa paari trussikuid! Tajusin j\u00e4lle, kuidas oleme siin oma Circle K-de ja Alexelade ja miks mitte ka Olerexidega t\u00e4iesti \u00e4ra hellitatud! L\u00f5unat ei saa sa mujal suvalises bensukas elu sees – null v\u00e4rsket asja, ainult kr\u00f5psud ja k\u00fcpsised. H\u00e4dap\u00e4rast leiad mingi v\u00f5ileiva, aga see on raudselt mingi h\u00e4sti spetsiifilise kastmega ja osaliselt l\u00e4bivettinud v\u00f5i v\u00f5imatult kuiv. Siis on nendest 34 eurost veel eriti kahju – pead ostma asju, mida sa tegelikult isegi eriti s\u00fc\u00fca ei tahagi!<\/p>\n\n\n\n

Bosnia ja Hertsegoviinast algas ka eestlasele v\u00e4ga v\u00f5\u00f5ras “appi, mul pole netti” olukord. \u00d5nneks oli kohe p\u00e4rast piiri teel hiiglaslik kaubanduskeskus, kus jagasime \u00fclesanded \u00e4ra ehk et Kaur l\u00e4ks internetti otsima ja mina t\u0161ikkidega toidupoodi. Seda me aga suurest kompleksist ei leidnudki. \u00d5nneks juhatas \u00fches apteegis m\u00fc\u00fcja mind lahkesti maja taha, kus saabus minu esimene kokkupuude mu vaieldamatult lemmari B-ja-H toidupoeketi Bingo!-ga. T\u00f5esti – nii odavad ja head asjad! Kauril \u00f5nnestus ka internet leida ja minul see kaart oma telefoni isegi \u00e4ra installida. Meil oli igaks juhuks k\u00fcll kaasas ka Garmin ja isegi f\u00fc\u00fcsilisel kujul teedekaart, aga Kaur vist ei kujuta ette, kui halb kaardilugeja ma tegelikult olen, nii et etterutates v\u00f5in \u00f6elda, et seda kaardiraamatut me \u00f5nneks kunagi avama ei pidanudki. Kuigi see on tema suur unistus – p\u00e4ris atlasega reisida.<\/p>\n\n\n\n

Unistagu edasi!<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mping, kuhu \u00f5htuks j\u00f5uda tahtsime, oli piltide j\u00e4rgi \u00fcks t\u00f5eliselt veider koht (http:\/\/www.zelenkovac.com\/<\/a>). Tee sinna kulges m\u00f6\u00f6da ilusaid vaateid. See riik meeldis mulle kohe algusest peale. Kuidagi nii ehe ja ilus, samas p\u00f5nev ja s\u00fcnge. Nagu Eesti, aga steroidide peal. Ehk et on k\u00fcll kuusk nagu koduski, aga kaks Birki k\u00f5rgem! K\u00e4mpingusse j\u00f5udmiseks pidime ka natuke metsateed l\u00e4bima, mis on Arviga minnes alati natuke \u00f5udsem, sest keerad kuhugi sisse ja kunagi p\u00e4ris kindel pole, kas see ikka \u00f5ige koht on. Eriti kottpimedas metsas. Aga siiski-siiski, j\u00f5udsime \u00f5igesse kohta p\u00e4rale.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mpingu keskus oli v\u00e4ike kanepil\u00f5hnaline baar (pildil), mis n\u00e4gi v\u00e4lja natuke nagu muinasjutust, aga v\u00f5ib-olla pigem sellisest algup\u00e4rasest vendade Grimmide omast, kus \u00f5nnelikke l\u00f5ppe polnud veel \u00fcldse v\u00e4lja m\u00f5eldudki, kus Punam\u00fctsike j\u00e4i hundi k\u00f5htu ja Okasroosike igaveseks magama (vaja siis on k\u00f5ike n\u00e4ppima minna!) jne. K\u00e4mpingu majakesed olid k\u00f5ik justkui p\u00f5lve otsas suurtest palkidest kokku klopsitud ja metsa alla (ja sisse) laiali loobitud. Omanik juhatas meid baarist natuke eemale \u00fchele suurele platsile, kus seisis vana kollane buss, telk (kus keegi kunagi ei maganud) ja \u00fcks kummaline majake.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Pimedas ei ole v\u00e4ga tore asju lahti pakkida, aga midagi muud \u00fcle ka ei j\u00e4\u00e4nud. Mets \u00fcmberringi oli pime ja natuke \u00f5udne. T\u00e4pselt selline tunne oli, et iga hetk v\u00f5ib puu tagant v\u00e4lja astuda n\u00e4iteks karu v\u00f5i puuma v\u00f5i p\u00f5der. Aga (r\u00f6\u00f6v)loomade asemel n\u00e4gime hoopis midagi v\u00e4ga imelist! Jaanimardikaid! V\u00f5i ma isegi ei tea, kas need olid jaanimardikad, sest neid ma olen Eestis ka n\u00e4inud, aga siis nad on olnud v\u00e4hemalt kaugelt vaadates hoopis teistsugused. B-ja-H omad olid osaliselt nagu virvatuled, mis Eesti muinasjuttudes talupoegi sohu meelitasid. Igatahes vilkusid puude vahel pisikesed t\u00e4pitulukesed m\u00f6\u00f6da oksi ringi ja kadusid siis \u00fcldse \u00e4ra. Kuna Kaur n\u00e4gi neid ka, siis saan kindel olla, et tegemist pole p\u00e4ris viirastusega. Tol hetkel see k\u00fcll t\u00e4pselt nii tundus.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6k oli tol p\u00e4eval kell 22.00. Mulle nii meeldib, et meil on n\u00fc\u00fcd telgis uus ja suurem laud, kus me saame k\u00f5ik koos p\u00e4riselt s\u00fc\u00fca, mitte nii, et meie oleme k\u00f5rgema ja lapsed madalama laua \u00e4\u00e4res eraldi. Siis isegi kell k\u00fcmme \u00f5htul suppi s\u00fc\u00fca on t\u00e4iesti nunnu ja tore tegevus. Natuke v\u00e4hem toredad olid meie platsi \u00e4\u00e4rses majakeses asuvad vetsud ja pesuruumid. Ma ei tea, kas te olete kunagi n\u00e4inud filmi “Wrong Turn” (2003. aasta versioon), aga tunne oli umbes selline. (Soovitan seda filmi ka igal juhul vaadata!) Ma olin t\u00e4iesti kindel, et lapsed sinna du\u0161i alla oma jalga ei t\u00f5stagi, aga eksisin! Kaur arvas \u00fcldse, et tuleb meie kaasatassitud minivetsulahendus l\u00f5puks ikkagi k\u00e4iku lasta, aga naispere v\u00f5ttis asja pigem huumoriga. On ta, mis ta on. Kui asjale teisest k\u00fcljest vaadata, siis ikkagi olime j\u00f5udnud otsapidi piirkonda, kus pahatihti oli vetsupoti asemel lihtsalt auk maas, nii et!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Ma ei tea, miks ma sellest “vannitoast” \u00fchtegi pilti ei teinud, aga kujuta lihtsalt ette, et vanaaegse vetsupoti k\u00f5rvalt seinast tuleb v\u00e4lja du\u0161\u0161. Pildil istub Mirt parajasti vetsu ukse ees. Nurga taga sai n\u00f5usid pesta, mida me hakkasime hoolega laste p\u00e4evadesse integreerima (vahel edukalt, vahel mitte – fotol edukas p\u00e4ev). Ja k\u00f5ik kohad, K\u00d5IK kohad, olid t\u00e4is tuhatoose.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli Kauri s\u00fcnnip\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Modra Farma viimasel hommikul pakkisime asjad kokku (unustasime kusjuures sinna maha ka oma parima pesun\u00f6\u00f6ri) ja mina l\u00e4ksin arvet maksma. See on alati selles m\u00f5ttes p\u00f5nev hetk, et Modra Farma arve on “like a box of chocolates, you never know what you’re gonna get” p\u00f5hiliselt seet\u00f5ttu, et baari-kohvikuosas on raamatus\u00fcsteem ja sa tegelikult ei taju<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[67,66,30,33],"tags":[34,36,52,35],"class_list":["post-2290","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-bosnia-ja-hertsegoviina","category-horvaatia","category-slovakkia","category-ungari","tag-arvi","tag-kamping","tag-la-petite-etoile","tag-reisimine"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2290"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2290\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2319,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2290\/revisions\/2319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2290"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2290"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}