{"id":2323,"date":"2025-11-02T19:06:45","date_gmt":"2025-11-02T16:06:45","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2323"},"modified":"2026-04-19T21:56:50","modified_gmt":"2026-04-19T18:56:50","slug":"4-peatukk-sunnipaevad-siga-ja-sarajevo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2323","title":{"rendered":"4. peat\u00fckk. S\u00fcnnip\u00e4evad, siga ja Sarajevo"},"content":{"rendered":"\n

Kauri s\u00fcnnip\u00e4evaks polnud ma \u00fcldse valmistunud. Nagu tavaliselt. Ma ei oska h\u00e4sti kinke teha ja mida vanemaks saan, seda halvemaks selles miskip\u00e4rast l\u00e4hen, nii et surusin talle s\u00fcnnip\u00e4evahommikul lihtsalt sularaha pihku ja \u00fctlesin, et osta ise endale midagi vajalikku v\u00f5i ebavajalikku v\u00f5i niisama ilusat! Nagu me polekski kohe 12 aastat koos olnud ja selle \u00fcle tegelikult pea igap\u00e4evaselt v\u00e4ga \u00f5nnelikud! Ma suudan pigem talle mingil t\u00e4iesti suvalisel teisip\u00e4eval t\u00fchja koha pealt ootamatult jumala hea kingituse teha, aga sellised t\u00e4htp\u00e4evalised asjad on minu jaoks keerulised ja ega sellega midagi teha olegi – ta on ka leppinud, et romantikut minust enam ei tule. V\u00f5ttis raha vastu ega nurisenud.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

See on traditsiooniline kauris\u00fcnnip\u00e4evapilt, kus ta v\u00f5tab m\u00f5lemale \u00f5lale \u00fche lapsukese. Eelmisel aastal m\u00f5tlesin juba, et no j\u00e4rgmisel aastal enam ei jaksa! Aga n\u00e4e, ikka jaksab!<\/p>\n\n\n\n

Olime endiselt samas kummaliste majadega metsak\u00e4mpingus, kus \u00f6\u00f6 maksis kusjuures 15 (!) ja hommikus\u00f6\u00f6k nina pealt neli eurot. Seega oli muidugi \u00fclimalt loogiline, et mingit pudrukeetmist ei tule, vaid v\u00f5tame einet k\u00e4mpa baaris. Huvitav oli see, et kohvi meile esialgu koos toiduga ei toodudki. Arvasime, et nad lihtsalt unustasid ja k\u00fcsisime seda eraldi juurde. (Kusjuures p\u00e4rast selgus, et see polnudki hommikus\u00f6\u00f6gi osa, aga eraldi tasu nad selle eest siiski ei k\u00fcsinud.) Nad on t\u00f5esti \u00fcks tore ja l\u00f5putult k\u00fclalislahke rahvas. Ka hommikus\u00f6\u00f6givalik polnud muidugi harjumusp\u00e4rane, aga \u00f5nneks leidsime k\u00f5ik endale midagi suup\u00e4rast ja \u00fchtegi asja p\u00e4ris s\u00f6\u00f6mata ei j\u00e4tnudki. Kohv maitses muidugi v\u00e4ga kentsakalt – ei oskagi seda kuidagi kirjeldada. Nagu kastanitest tehtud v\u00f5i tammet\u00f5rudest. Kuigi ma pole kunagi s\u00f6\u00f6nud ei kastaneid ega tammet\u00f5rusid, aga selline ta igatahes tundus. Asja ajas \u00e4ra igatahes – juba sellest maitseehmatusest olin kohe t\u00e4iesti \u00e4rkvel!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4eva plaanisime veeta k\u00e4mpas, juba sinna s\u00f5ites sai selgeks, et l\u00e4hikonnas kuhugi eriti minna ei olnudki. L\u00e4bisime k\u00fcll teel mingeid k\u00fclakesi, aga n\u00e4iteks m\u00f5nda restorani, kuhu jalutada, ei m\u00e4rganud. Ka polnud seal muidugi ohutut teed jalutamiseks. P\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki Arvi juurde tagasi minnes selgus, et meile olid tekkinud naabrid – mitu kohalikku peret (t\u00f5eliselt suured ja mehised mehed, nagu BjaH-s tavaks, naised-lapsed kaasas) ja vardasse t\u00f5mmatud \u00fcks terve siga. Oli n\u00e4ha, et \u00f6\u00f6bima nad tulnud ei ole, pigem p\u00e4eva veetma. Et vardas siga (ja see polnud mingi v\u00e4ike notsuke, vaid ikka korralik kult) on meiesugustele ikkagi vaatamisv\u00e4\u00e4rsus, imbus Kaur muidugi kiiresti seltskonda, et nad tal natuke filmida lubaksid (https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=uVzyJluNDhA<\/a>). Keelebarj\u00e4\u00e4r oli k\u00fcll maast laeni, aga see neid \u00fclimalt s\u00f5bralikust suhtlusest muidugi ei takistanud. Kaurile pandi kohe k\u00fclm \u00f5lu ja pits rakijat pihku – mida hommikul ikka muud juua, eks! K\u00fcll aga oli seltskonnas \u00fcks naisterahvas, kes oskas saksa keelt, nii et saime temaga natuke omavahel muljetada – ja muidugi selgus, et tema mehel, kelle siga seal vardas parajasti p\u00f6\u00f6rles, oli ka t\u00e4na s\u00fcnnip\u00e4ev! Nii et Kaur viis h\u00e4rrale meeneks v\u00e4ikese pudeli Vana Tallinnat – vat selle jaoks me neid ju kaasa ostsimegi! Et kui juhtub, et kohe p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki tuleb jooma hakata, poleks mingit imelikku passimist. Obv.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4eva teises pooles, kui siga valmis sai, t\u00f5id nad meile muidugi ka hiiglasliku taldrikut\u00e4ie rasvast tilkuvat siga, mis 30kraadises kuumuses tundus mulle lihtsalt maailma k\u00f5ige j\u00e4ledam asi (eriti, kui arvestada, et ma praegu ikkagi sealiha p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcldse ei s\u00f6\u00f6gi). Kaur ja Rahe aga vitsutasid seda m\u00f5nuga. Paari p\u00e4eva p\u00e4rast aga pidime sellest suurema osa kahjuks ikkagi lihtsalt \u00e4ra viskama – kus sa sellist kogust liha \u00fcldse hoiad? \u017dest muidugi oli nunnu. Mulle k\u00f5ige rohkem meeldibki reiside ajal kohalike eluolu j\u00e4lgida, nii et tegelikult oli supertore, et nad sinna metsa alla kogunenud olid.<\/p>\n\n\n\n

Naljakas oli ka see, kuidas nad vahepeal kuulasid 2-3 lugu h\u00e4sti k\u00f5vasti muusikat ja siis panid selle \u00fcldse kinni. Ja seda nii umbes korra tunni jooksul v\u00f5i natuke harvem. Kuuma eest pagesime metsarajale, kus v\u00e4ga palju matkata k\u00fcll ei kannatanud, aga v\u00e4hemalt sai puude alt varju ja jahedust leida – lisaks on sealne loodus ikka v\u00e4ga lopsakas ja muljetavaldav. Ka voolas meie platsi k\u00f5rvalt ja \u00fcldse l\u00e4bi k\u00e4mpingu \u00fcks ojake (nagu selgus, siis lausa allikas!), kuhu lapsed endale v\u00e4ikese lamamisbasseini ehitasid ja seal ennast jahutada said. Oja voolas l\u00e4bi ka baari juurest, nii et kui sinna \u00f5htus\u00f6\u00f6gile s\u00e4ttisime, ehitasid t\u00fcdrukud puut\u00fckkidest paadikesi ja said neid oja m\u00f6\u00f6da s\u00f5itma lasta. Nunnu! Peab ka \u00e4ra m\u00e4rkima, et kohaliku s\u00fcnnip\u00e4evalapse lapsed tundsid meie omadega suhtlemise vastu suurt huvi ja mingil moel m\u00e4ngimine neil isegi \u00f5nnestus, kuni kuulsin, kuidas Rahe korrutas v\u00f5\u00f5rastele lastele, et Mirdi nimi on “Saku \u00f5lletehas”, mis viis meie omad omakorda t\u00fclini ja ka teistega koost\u00f6\u00f6 j\u00e4i seet\u00f5ttu katki ja rahvusvahelised suhted seiskusid. Kusjuures peaks j\u00e4lle r\u00f5hutama ka seda, et Saku \u00f5lletehase tooteid meie majapidamisest leida on v\u00e4ga raske, k\u00fcll aga ripub meil kodus saunas selline suur ja vanaaegne Saku \u00f5lletehase pilt. Inspiratsiooniallikas siis ilmselt see. Ikka endiselt on v\u00e4ga huvitav j\u00e4lgida, kuidas Rahe aju t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6giks olid k\u00e4mpa “restos” sealihast vorstikesed, sai ja sibul. Enne seda aga t\u00f5i meie k\u00f5rval siga k\u00fcpsetav s\u00fcnnip\u00e4evalaps meile Rahe pea suuruse t\u00fcki torti, millest me suurema osa nelja peale kinni pistsime, nii et polnud lugugi, et suurem osa \u00f5htus\u00f6\u00f6gist ainult Kaurile v\u00e4ga maitses. Aga see tort, millega me oma isu \u00e4ra rikkusime, oli t\u00f5esti suurejooneline. Kuuekihiline, kreemi ja marjadega. Nagu kohe n\u00e4ha, et ise tehtud! Ma ei kujuta ettegi, kuidas hommikul metsatulekuks sellisel juhul asjade pakkimine \u00fcldse k\u00e4ib. “Kas sea v\u00f5tsid?” – “Jah. A sa tordi?” – “No see on kaheksakilone – tule tassi ise!” – “Kle siga kaalub 35 kilo – tee ka midagi!”<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

P\u00e4rast t\u00f5mbas see seltskond kahe puutoki vahele terve rulli toidukilet ja m\u00e4ngis \u00fcle selle m\u00f5nda aega v\u00f5rkpalli, pakkis siis oma asjad kokku ja s\u00f5itis koju tagasi. Meile aga tulid uued naabrid – matkabussiga belglased. Nad olid nii umbes viiek\u00fcmnendates, kuigi selle piirkonna inimeste vanust on \u00fcsna raske m\u00e4\u00e4rata, sest k\u00f5ik on oma heaolu\u00fchiskonnas nii h\u00e4sti s\u00e4ilinud. Igatahes istus see naine \u00f5htul, kui me s\u00f6\u00f6mast tulime, murelikult keset platsi, tema mees seisis sama murelikult tema selja taga. Kes kunagi silmapilgutamist on m\u00e4nginud, siis kujutage ette seda asendit, sest selles nad parajasti olid! Nendega juttu tehes selgus, et paar hetke tagasi oli platsi \u00e4\u00e4res pikalt seisnud \u00fcks loom, kes nende meelest oli kindlalt hunt. “Have you also seen a wolf here<\/em>?” k\u00fcsis belglanna h\u00e4\u00e4le v\u00e4rinal. \u00dctlesin, et ei ole ikka k\u00fcll, et v\u00f5ib-olla siiski oli see mingi koer. Siis nagu tundus endale kohe, et no mis linnainimene siin metsade vahel?! – arvab, et HUNT tuli, t\u00e4itsa loll! Unustades ise muidugi kohe, et eelmisel \u00f5htul olin samamoodi kartnud samast metsast v\u00e4lja astuvat karu. Kui p\u00e4rast sellest Kauriga r\u00e4\u00e4kisin, siis ta \u00fctles, et oli jah siin p\u00e4eval ka mingit koera liikumas n\u00e4inud t\u00f5esti, nii et hundist oli asi siiski kaugel.<\/p>\n\n\n\n

Olin askeetlikest tingimustest natuke v\u00e4sinud, samas oli meil j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks leitud Sarajevosse Airbnb koos turvalise parkimiskohaga! See on Arviga linnamineku juures alati k\u00f5ige keerulisem, aga korteri omanik oli maailma k\u00f5ige abivalmim BjaH-lane, kes seal kunagi ilmavalgust n\u00e4inud oli, sest peale selle, et ta leidis meile suletud parkimiskoha, korraldas ta meile ka autoparanduse ja hambaarsti! \u00d5htul joonistasid t\u00fcdrukud Kaurile Arvi tule valgel s\u00fcnnapilte ja see oli lihtsalt mega mega nunnu. Foto on nii s\u00e4bruline, sest ma tegin selle l\u00e4bi s\u00e4\u00e4sev\u00f5rgu.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kuna peale Sarajevot oli meil plaanis ekstreemsematele radadele siirduda, oli Subaariku kolksust lahtisaamine juba elulise t\u00e4htsusega. Meie Sarajevo host<\/em> \u00fctles, et p\u00f5him\u00f5tteliselt kohe linna sisses\u00f5idul asub \u00fcks t\u00f6\u00f6koda, kus t\u00f6\u00f6tab nende hea tuttav, kes on n\u00f5us p\u00e4rastl\u00f5unal meie auto \u00fcle vaatama. Kuna olime endiselt mures Rahe \u00e4ralennanud hambaplommi p\u00e4rast, lubas ta ka oma hambaarstiga r\u00e4\u00e4kida, kes oli n\u00f5us j\u00e4rgmisel hommikul varem t\u00f6\u00f6le tulema, et meie lapse suu \u00fcle vaadata. Et flossisin hambaniidiga endal ka selle peale \u00f5htul kohe \u00fche plommi v\u00e4lja, oli veel eriti suur win<\/em>, et kohe ka abi leidsime. Aga k\u00f5igest j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da.<\/p>\n\n\n\n

Autot\u00f6\u00f6koja leidsime suurema vaevata \u00fcles, mina olin v\u00e4lja uurinud, et sealsamas l\u00e4hedal asub ka mu lemmik BjaH toidupood Bingo!. Ilm oli meeletult kuum ja pidin j\u00e4lle oma ravimite jaoks koha leidma. Kuna ka Arvi tuli parkida t\u00e4iesti p\u00e4ikse k\u00e4tte, kolmest k\u00fcljest kinni m\u00fc\u00fcritud parklaga, oli selge, et tuleb leida mingi teine lahendus. Autot\u00f6\u00f6koda oli kohe m\u00fc\u00fcgisalongi k\u00f5rval ja seal huugas \u00f5nneks m\u00f5nuga ka konditsioneer. P\u00e4ris niisama seina \u00e4\u00e4rde maha seda kotti j\u00e4tta ei saanud, k\u00fcll aga leidsin \u00fche hiiglasliku kabineti, kus paistis istuvat juhataja – pikkade blondide juustega 50ndates naisterahvas, kes vahetpidamata oma t\u00f6\u00f6laua taga suitsu pahvis. \u00dchist keelt me ei leidnud, aga Google Translate palus luba oma ravumeid tema suitsuhaisuses kabinetis hoida, millele ta \u00f5nneks \u00fcldse vastu ei seisnud. Milline kummaline ajamasin see ikka on, kui keegi siseruumis (T\u00d6\u00d6RUUMIS! KABINETIS!) s\u00fcdamerahuga suitsu teeb.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal, kui meie Bingo!-t otsisime (l\u00e4ksime muidugi alustuseks valele poole, sest meil polnud internetti ja minu orienteerumisv\u00f5imed on teadup\u00e4rast neli kahesajaviiek\u00fcmnest, nii et saime \u00fclikuuma ilmaga \u00fcleni betoneeritud linnaosas m\u00f5nusasti \u00fcmber kvartali jalutada), t\u00f5stsid mehed Subaariku lae alla, leidsid kolina kohe \u00fcles ja keerasid vajalikud poldid kinni. Raha ei k\u00fcsitud sentigi: “Welcome to Bosnia and Herzegovina<\/em>“. Sarajevo ootas.<\/p>\n\n\n\n

Meie korter asus kohe s\u00fcdalinna \u00e4\u00e4res, vanalinna viiva sillani oli vaid paarsada meetrit. Ka auto saime parkida kodule v\u00e4ga l\u00e4hedale, sest kolmeks \u00f6\u00f6ks ennast Arvist tuppa kolida polegi teab mis lihtne. Musta pesu on vaja, puhast pesu on vaja, n\u00f5usid ei ole vaja, toitu on vaja natuke (v\u00e4hemalt see, mis k\u00fclmkappi tahab), pesemisasju on vaja, r\u00e4tikuid j\u00e4lle mitte, patju ja tekke pole vaja, jalan\u00f5usid on. Samas mingit kohvrit v\u00f5i suurt kotti, kuhu k\u00f5ik asjad \u00fchekorraga sisse mahuks, polnud meil \u00fcldsegi. K\u00e4isime kahekesi kaks tiiru, aga l\u00f5puks saime k\u00f5ik vajaliku toodud ja v\u00f5isime elama hakata!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kui j\u00e4rgmisel hommikul Rahega hambaarsti juurde jalutasime, ei leidnud me \u00f5iget kohta kohe \u00fcles. Sellise numbriga maja lihtsalt polnud! Astusime mingisse valesse kohta sisse, tegemist oli t\u00e4iesti tavalise paneelikaga, kus all seisis mingi suur mees, kes n\u00e4gi kohe, et olime eksinud. Kui talle arsti nime \u00fctlesin, oskas ta mind kohe kaks maja edasi ja nurga taha juhatada. Ka korteriomanik oli eelmisel p\u00e4eval v\u00f5tmeid \u00fcle andes \u00f6elnud, et Sarajevo on nii v\u00e4ike – k\u00f5ik on omavahel tuttavad! Seal elab tegelikult \u00fcle 250 000 inimese. Kultuurilised erip\u00e4rad. Rahe hambaarst oli \u00e4\u00e4rmiselt tore, aga \u00fctles, et misasja – siin linnas teha pole ju mitte midagi! Mida te siin nii mitu p\u00e4eva \u00fcldse teete?! \u00dcldse lobises ta imelises inglise keeles vahetpidamata ja k\u00fcsis pidevalt k\u00fcsimusi ka siis, kui ta parajasti mu suus toimetas ja mina mitte kuidagi r\u00e4\u00e4kida ei saanud. Ise k\u00fcsis, ise vastas – polnudki minu loba vaja sinna vahele segama!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kusjuures fun fact<\/em>. Kui hakkasin veebist \u00fcldse sealse piirkonna hambaravi kohta uurima, sain teada, et Bosnia ja Hertsegoviina on viimasel ajal lausa hambaraviturismipiirkond. Neil on Euroopaga v\u00f5rreldavad vahendid ja oskused, aga k\u00f5ik on lihtsalt poole odavam! Ja t\u00f5esti – Rahe kahe augu parandus ja minu \u00fcks ajutine plomm maksid kokku alla 150 euro. T\u00f5ele au andes saaks Rahe ju Eestis \u00fcldse tasuta k\u00e4ia, nii et selles m\u00f5ttes v\u00f5ib-olla v\u00e4ga suure v\u00f5iduga tegu pole, aga ikkagi. Huvitav oli ka see, et kabinet ise asus \u00fche panelka korteris, ma \u00fctleks, et “elutoas” – ja kaks ravitooli olid seal k\u00f5rvuti. Ehk et ilmselt t\u00f6\u00f6tavad seal koos kaks arsti – sellist asja pole ma mujal kunagi n\u00e4inud. Kui imelik, kui minu hambaravi ajal keegi teine k\u00f5rvaltoolis teise arstiga toimetaks! Meenutas seda Levika vetsu, kus kaks potti k\u00f5rvuti seisid. Privaatsus ikka ennek\u00f5ike!<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Sarajevos liikusime linnas h\u00e4sti palju ringi. Kui liiga palavaks l\u00e4ks, aitas korteri konditsioneer. Meil oli oma tuba, lastel oma – sinna mahtus k\u00fcll korraga magama \u00fcks laps, aga Mirt veetis \u00f6\u00f6d elutoa diivanil. \u00d5htuti vaatasime “Clarkson’s Farm”i ja t\u00f5esti puhkasime ja nautisime elu. Et Mirdile meeldib v\u00e4ga su\u0161i, Rahe aga ei kannata selle l\u00f5hnagi, jagasime \u00fcheks \u00f5htuks lapsed pooleks – mina l\u00e4ksin Mirdiga su\u0161it otsima, Rahe isaga muidugi Itaalia restorani. Korteriomanik oli soovitanud maailma parimat su\u0161ikohta, aga kui selle l\u00f5puks \u00fcles leidsime, selgus, et sinna mahtus korraga kaheksa inimest ja selleks \u00f5htuks olid k\u00f5ik kohad juba v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Mis seal ikka – Sarajevo oli suur ja lai ning j\u00e4rgmist kohta leida polnud sugugi keeruline! Nii tore oli Mirdiga kvaliteetaega veeta, linna vaadata ja koos s\u00fc\u00fca. Nad on m\u00f5lemad lapsest saati mullivett joonud, ka maitseb neile v\u00e4ga n\u00e4iteks Borjomi, mis paljudele lastele tundub liiga soolane v\u00f5i lihtsalt j\u00e4lk. Seega oli superveider, kui su\u0161i k\u00f5rvale tellitud mullivesi toodi ainult mulle ja Mirdile kallati kohe mullita versioon. Ei j\u00f5udnud reageeridagi kuidagi – mis seal ikka.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kahju, et tavap\u00e4evadel pole sellist aega kusagilt v\u00f5tta, et niiviisi \u00fche ja teisega pikka \u00f5htut veeta saaks. Isegi kui \u00fche lapsega kahekesi koju j\u00e4\u00e4d, tuleb kohe olme vahele ja niisama jutur\u00e4\u00e4kimiseks on aega v\u00e4he. Tol \u00f5htul saime Mirdiga k\u00f5ik maailma asjad paika panna, kaasa arvatud selle, millistes huviringides v\u00f5i trennides ta s\u00fcgisest k\u00e4ima tahaks hakata.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel hommikul sai Mirt \u00fcheksa, laulsime ta \u00fcles, kinkisime talle tema esimese noa, tegime pannkooke ja hakkasime p\u00e4eva plaanima. Sinna pidi kuuluma \u00fcks t\u00f5sine ja \u00fcks l\u00f5busam tegevus. Ehk et alustuseks viisime nad vaatama Sarajevo tunnelit (https:\/\/meetbosnia.com\/sarajevo-war-tunnel\/<\/a>), mille kaudu Sarajevo piiramise ajal linna toitu ja ravimeid sisse smuugeldati. Linnas jalutades oli kuuliaukudega maju n\u00e4ha mitmeid. Ei teagi, millega seda k\u00f5ike v\u00f5rrelda. Kui n\u00e4iteks Pariisis, Londonis, Berliinis v\u00f5i m\u00f5nes teises suurlinnas ringi jalutad, siis muidugi tunned igal sammul linna ajalugu. Siin juhtus see, ja siin on m\u00e4lestusm\u00e4rk sellele v\u00f5i tollele, selles majas toimus \u00fcks v\u00f5i teine asi jne jne. Sarajevos on seda muidugi ka, aga samas on see k\u00f5ik kuidagi teisiti, sest nende ajalugu alles toimus! Just see mentaliteet “k\u00f5ik tunnevad k\u00f5iki” – ja ilmselt tunnevadki, sest nad on k\u00f5ik selle ajalooga kuidagi seotud. Kui see neid endid otseselt ei puudutanud, siis kindlasti said Sarajevo piiramist tunda nende pered, tuttavad v\u00f5i naabrid. Selline asi \u00fchendab.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Et lapse s\u00fcnnip\u00e4ev siiski liiga masendavaks ei l\u00e4heks, liikusime edasi veeparki (https:\/\/terme-ilidza.ba\/<\/a>). V\u00f5\u00f5ristav oli see, et uksel korjati k\u00f5ik veepudelid \u00e4ra. Kuidas see v\u00f5imalik on, et nad sunnivad meid kohapealt vett ostma – eriti sellise kuumaga! Vesi nagu k\u00f5ik muu, oli seal muidugi naljahinnaga (oleks v\u00f5inud seda seal kastide kaupa osta!), aga asi on pigem p\u00f5him\u00f5ttes. Ei kujuta ette, et n\u00e4iteks Viimsi spaas keegi mul enne sisenemist koti l\u00e4bi otsiks! Ja mitte niisama mingi piletim\u00fc\u00fcja, vaid selle jaoks olid palgatud eraldi mehed! Kas see on lennujaam v\u00f5i veepark? See polnud lennujaam.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Park ise oli suur ja tore. Oli siseala ja lasteala ja torud ja kellad ja viled. Tabasin j\u00e4lle minu ja kohalike kultuurilised erinevused, kui j\u00f5udsime kolme suure allalaskmistoru juurde, kus elu k\u00e4is, nagu jumal juhatas. Ja nagu teame, siis Sarajevos elavad koos mitmed erinevad usundid, nii et iga\u00fche jumal juhatas k\u00f5iki eri suundades. K\u00f5ik kolm rada j\u00f5udsid samasse basseini, ei piirdeid, ei midagi. K\u00f5ige j\u00e4rsumast torust lasi parajasti vahetpidamata alla grupp noormehi – \u00f5hk oli testosteroonist paks. Otse p\u00fcstloodis allalangevast torust sai t\u00f5esti hea hoo \u00fcles, lausa sellise, et osavamad p\u00f5rgatasid ennast m\u00f6\u00f6da vett edasi. M\u00f6\u00f6da sama vett, kuhu s\u00f5itsid ka k\u00f5rval olevatest lihtsamatest torudest saabuvad k\u00fclastajad, sh lapsed. Vetelp\u00e4\u00e4ste k\u00fcll oli, aga probleemi sellises asjad ei n\u00e4inud \u00fcldse! T\u00fcdrukud \u00f5nneks selle j\u00e4rsu toru j\u00e4rjekorda ei kippunudki ja soovitasin neil kahekesi koos m\u00f5nest lihtsamast torust tulla. Selle k\u00e4igus muidugi p\u00f5rkas \u00fche pea vastu teise l\u00f5uga, j\u00e4rgnes nutt ja minu suureks r\u00f5\u00f5muks ka \u00e4raminek. Olime seal tegelikult juba mitu tundi lustinud. Mirt muidugi kinnitas, et ta ei taha enam kunagi \u00fchtegi veeparki minna, tulgu v\u00f5i veeuputus.<\/p>\n\n\n\n

Linnaeluga olime j\u00e4lle \u00fchele poole saanud. P\u00e4rast Mirdi s\u00fcnna\u00f5htus\u00f6\u00f6ki pakkisime asjad kokku, et hommikul j\u00e4lle teele asuda. Kanjonisse raft<\/em>ima! J\u00f5e \u00e4\u00e4rde puhkama! Loodust nautima!<\/p>\n\n\n\n

Nagu mingid kuradi ullikesed.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkmikus olen j\u00e4rgmise p\u00e4eva peale kirjutanud lihtsalt “p\u00f5rgus\u00f5it”. No vaatame siis, kuhu jumal juhatab!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kauri s\u00fcnnip\u00e4evaks polnud ma \u00fcldse valmistunud. Nagu tavaliselt. Ma ei oska h\u00e4sti kinke teha ja mida vanemaks saan, seda halvemaks selles miskip\u00e4rast l\u00e4hen, nii et surusin talle s\u00fcnnip\u00e4evahommikul lihtsalt sularaha pihku ja \u00fctlesin, et osta ise endale midagi vajalikku v\u00f5i ebavajalikku v\u00f5i niisama ilusat! Nagu me polekski kohe 12 aastat koos olnud ja selle \u00fcle<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[67,68],"tags":[],"class_list":["post-2323","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-bosnia-ja-hertsegoviina","category-sarajevo"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2323","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2323"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2323\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2350,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2323\/revisions\/2350"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2323"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2323"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2323"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}