{"id":2358,"date":"2025-11-24T19:44:13","date_gmt":"2025-11-24T16:44:13","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2358"},"modified":"2026-04-19T21:58:30","modified_gmt":"2026-04-19T18:58:30","slug":"5-peatukk-armastan-sind-porguni-ja-tagasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2358","title":{"rendered":"5. peat\u00fckk. Armastan sind p\u00f5rguni ja tagasi"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Alustan \u00fche hea naljaga, mis mul Bosnia ja Hertsegoviina metsak\u00e4mpast r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4i, aga praegu meelde tuli. Oli \u00fcsna tavaline, et mina j\u00f5udsin \u00f5htul enne Kauri voodisse, sest nagu me teame, siis naiste aju vajab rohkem und, sest me kasutame oma ajusid rohkem, nii et see oli ka t\u00e4iesti loogiline. Viimasel \u00f5htul Arvisse tulles r\u00e4\u00e4kis ta (k\u00fcll sosinal, sest lapsed juba magasid), et oli telgis n\u00e4inud nii suurt \u00e4mblikku, et ta v\u00e4ljaajamiseks pidi isegi tema kasutama abivahendeid, sest seda k\u00e4tte v\u00f5tta eriti ei tahtnudki. Ma \u00e4mblikke pigem ei karda, v\u00f5ib-olla ainult siis, kui nad ootamatult ronivad mu \u00f5lal vms, et kui nagu ehmatavad, siis v\u00f5in ikka rapsima hakata, aga reageerisin tookord Kauri jutule siiski mingi sosistava\u00a0ewww\u00a0<\/i>v\u00f5i muu sellisega. Ja siis korraga kostis pimedusest Mirdi sosin: “Isa? Kas tal olid karvased jalad?” Ja see k\u00fcsimus\u00a0set the tone<\/i>\u00a0kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f6\u00f6ks ehk et Mirt n\u00e4gi kogu aeg unes \u00e4mblikke ja kartis, et need on ka Arvisse sisse roninud ja Rahe kisas vahelduva eduga \u00f6\u00f6 otsa niisama, sest miks mitte!<\/p>

Eritervitused Viimsi FB gruppi, kus p\u00f5hiteema on see, et keegi teeb kusagil l\u00e4hikonnas l\u00e4rmi ja siis \u00f6eldakse talle kohe, et kui sa rahu ja vaikust tahad – mine ela metsas!<\/p>

T\u00f5esti?! T\u00d5ESTI!?<\/p>

Aga n\u00fc\u00fcd tagasi Sarajevosse, kus pakkisime oma kola kokku, panime korteri j\u00e4lle korda, tassisime k\u00f5ik asjad autosse, \u00fchendasime Arvi uuesti Subaariku k\u00fclge ja v\u00f5tsime suuna kanjonisse. T\u00fckk tegu oli enne linnast v\u00e4ljas\u00f5itu leida hea parklaga toidupoodi ja sularahaautomaati, aga l\u00f5puks tegime seda nii, et h\u00fcppasin lihtsalt suvalises kohas autost v\u00e4lja, jooksin pangaautomaati ja Kaur tiirutas seni \u00fcmber kvartali, kuni ma j\u00e4lle suvalisest kohast koos rahapatakaga oma killavooriga \u00fchineda sain. K\u00e4mping, kuhu me l\u00e4ksime, oli Tripadvisoris lausa 4,9-punnine koht (https:\/\/www.facebook.com\/kamp.encijan\/<\/a> ). Sinna tegelikult p\u00e4ris teed ei viinudki ehk et k\u00fclastajad tulid oma autodega j\u00f5e teisele kaldale, kus siis keegi k\u00e4mpingust neile kummipaadiga vastuvoolu j\u00e4rele aerutas ja siis kenasti k\u00e4mpasse tagasi liugles. Meie aga Arvit \u00fcle j\u00f5e tuua ei saanud, seega tuli kasutada tagaust.<\/p>

See, kellega Kaur k\u00e4mpingust s\u00f5numivahetuses oli, \u00fctles, et muret pole, nendeni tuleb kruusatee, ja \u00e4rgu me muretsegu – seda m\u00f6\u00f6da toovad nad ise iga p\u00e4ev endale ka toitu ja muud vajalikku, meie neliveoga seal kindlasti mingit jama ei ole, ja tulgu me aga kohale – nad v\u00f5tavad meid r\u00f5\u00f5muga vastu! K\u00fcll aga ei juhata k\u00e4mpani \u00fckski veebirakendus, aga t\u00fc\u00fcp n\u00e4itas Kaurile ise kaardil \u00e4ra, et \u00fche koha pealt kaob tee t\u00f5esti \u00e4ra, aga teie s\u00f5itke muudkui edasi, kuni j\u00f5gi vastu tuleb – ja oletegi kohal!<\/p>

<\/p>

Ja nii me siis alustasime oma teekonda t\u00f5esti nagu mingid kuradi ullikesed, Arvi r\u00f5\u00f5msalt j\u00e4rel lohisemas, v\u00e4ljas juba \u00fcle 30 kraadi kuuma ja p\u00e4ike polnud veel seniiti j\u00f5udnudki! Kui maanteelt k\u00f5rvale keerasime, algas t\u00f5eliselt kitsas asfalteeritud m\u00e4gitee. Selline, kus meile s\u00f5itsid vastu eranditult Volkswageni neliveoga bussid, \u00fchel pool k\u00f5rgus kaljusein ja teisel pool t\u00fchjus – isegi piirdeid ei olnud. Kurvi taha ei n\u00e4inud ja kogu aeg oli \u00f5udne olla. Lisaks ei s\u00fcstinud enesekindlust tee\u00e4\u00e4rses j\u00e4rsakus mahaj\u00e4etud autod, ninad kuristiku poole kurvalt norutamas. \u00dche koha peal s\u00f5itis meile vastu lausa kaks volkari bussi j\u00e4rjest, nii et pidin pea aknast v\u00e4lja panema, et n\u00e4ha, kas meie auto ratas \u00e4kki saaks veel 5 cm j\u00e4rsaku poole hoida v\u00f5i on Subaru esiratas viimane asi, mida ma oma l\u00fchikese elu jooksul n\u00e4ha saan. Samas v\u00f5is aimata, et teel liikusidki peamiselt sellised s\u00f5itjad, kes seal kogu aeg ringi lasid, nii et neil oli \u00fcsna hea ettekujutus sellest, kui servale s\u00f5ita v\u00f5iks. Ja see polnud selle reisi ajal esimene kord, kus usaldasime oma elu s\u00f5na otseses m\u00f5ttes mingi v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ra mehe k\u00e4tte, kes k\u00e4tega vehkides meile \u00fches ja teises kohas m\u00f5ista andis, et tegelikult surm veel suu ees pole ja liikugu me julgelt edasi.<\/p>

Juba siis hakkas mulle tunduma, et tegelikult v\u00f5iks selle\u00a0raft<\/i>imise \u00fcldse vahele j\u00e4tta. Igatsesin v\u00e4ga tagasi meie m\u00f5nusasse Sarajevo korterisse, turvalisse turistiellu vanalinnat\u00e4navatel, aga teha polnud enam midagi – \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata ei saanud isegi siis, kui ka Kaur oleks seda tahtnud.<\/p>

\u00dchel hetkel sai asfalt aga otsa ja algas “kruusatee”. Kui keegi \u00fctleb eestlasele kruusatee, siis halvimal juhul on see suure lahtise killustikuga veidi keskelt rohtu kasvanud teeke. Bosnia ja Hertsegoviina kruusatee oli aga hoopis midagi muud. See oli kitsas, j\u00e4rsk ja suuri kaljust alla kukkunud kive t\u00e4is. Juba esimesest m\u00e4est alla s\u00f5ites j\u00e4ttis isegi Kauri s\u00fcda paar l\u00f6\u00f6ki vahele. “Mnjaaa, see polnud mul parim m\u00f5te…” konstateeris ta fakti. Edasi l\u00e4ks tee (nagu vanad hobuvankritele tehtud m\u00e4giteed ikka) j\u00e4rsult m\u00e4est \u00fcles v\u00f5i alla ja iga p\u00f6\u00f6re oli peaaegu U-kurv. Pidime p\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00f5itma m\u00e4e otsa ja siis m\u00e4est nii alla orgu, kui v\u00f5imalik. Ja paari p\u00e4eva p\u00e4rast sama teed pidi ka tagasi…? Kuna Subaarik on automaatk\u00e4igukastiga, siis ei saanud eriti ka k\u00e4ikudega m\u00e4ngida, et \u00f5igel hetkel mootorile rohkem j\u00f5udu anda. Pidime lihtsalt l\u00e4henema asjale v\u00f5imalikult suure hooga. Ja palvetama. Oi, kuidas palvetama. Avastasin, et m\u00f5ttes issameie lugemine aitab h\u00e4sti fookust hoida, isegi kui sa oled t\u00e4iesti kindel, et jumal sind aitama ei tule. P\u00f5him\u00f5tteliselt oleks v\u00f5inud muidugi lugeda ka n\u00e4iteks m\u00f5nda Leelo Tungla luuletust v\u00f5i muud, mis parajasti peas on. N\u00e4iteks J. Oro raamatut “Muna”.<\/p>

Selleks ajaks, kui kaardi peal tee otsa sai, olime me juba 20 minutit t\u00e4iesti vait olnud. Jututuju oli null. Mul oli selline \u00e4revushoog, mida mul pole mitte kunagi varem olnud. Suu kuivas ja kurgus pitsitas, higi voolas ja pulss t\u00fcmises k\u00f5rvus. Vaatasin vahepeal k\u00fcljepeeglist, kuidas Arvi lihtsalt lendas \u00fcle kivide ja aukude, teinekord korraga m\u00f5lemad rattad \u00f5hus. “Nagu Kingpoole hiir,” m\u00f5tlesin. “Muhvigi.” Lapsed lihtsalt magasid. Ilmselt tajusid ka, et\u00a0vibe\u00a0<\/i>autos oli nii m\u00f6\u00f6da, et lihtsam oli silmad kinni pigistada.<\/p>

Kui l\u00f5puks kohale j\u00f5udsime, mul k\u00e4ed v\u00e4risesid. Ja mitte ainult k\u00e4ed. Kuigi olime Sarajevos l\u00f5puks selle paganama s\u00fcsti \u00e4ra teinud, siis tuli mul ikkagi esimese asjana otsida jahe koht ravimikotile, sest hommikune \u00f5lu, mis ma sinna k\u00fclmikust susanud olin, ei olnud ammu enam jahedapoolnegi. P\u00e4riselu langes kohe kaela, taastumisaega ei antud. Meid v\u00f5ttis k\u00e4mpingus vastu \u00fcks lahe lokkidega sell – meie arusaamist m\u00f6\u00f6da ka selle koha omanik, kes h\u00f5ljus rahulikult ringi, pakkus meile esimese asjana rakijat ja leidis minu ravimikotile koha \u00fches m\u00f5nusas t\u00fchjas kivist majakeses, kus jahutas ennast parajasti ka \u00fcks suur ja karvane koer, ja mille aknalauale s\u00e4titud k\u00f5laritest tuli lakkamatult \u00fcsna head vanakooli tantsumussi, mida ta m\u00e4ngis kusjuures Winampist (kui keegi veel m\u00e4letab, mis see oli).<\/p>

<\/p>

T\u00fcdrukud said oma tervitusfantad k\u00e4tte ja nende elu oli kohe j\u00e4lle lill. Miks vanemad n\u00e4ost \u00e4ra olid ja ema natuke v\u00e4rises, ei tekitanud kuigipalju k\u00fcsimusi. K\u00e4mping ise oli mega ilus, aga Arvile seal tegelikult kohta ei olnud. J\u00e4ime \u00fche sisses\u00f5idutee juurde ja pakkisime ennast sinna esialgu siiski lahti, aga varsti selgus ikkagi, et ei – telk j\u00e4\u00e4b s\u00f5iduteele ette ja nii kohe kuidagi ei saa. Pakkisime siis telgi uuesti kokku ja leppisime sellega, et peame paar p\u00e4eva ainult Arviga l\u00e4bi ajama.<\/p>

\u00d5nneks oli k\u00e4mpingus h\u00e4sti palju h\u00e4ngimiskohti ja telgist tegelikult eriti puudust ei tundnudki. Pigem m\u00f5jus see aga halvasti \u00fcldisele moraalile, mis oli tol hetkel niigi juba v\u00e4ga madal. \u00dcritasime kohe ka omanikule m\u00f5ista anda, et m\u00e4est \u00fcles me oma j\u00f5ududega ikkagi ei saa, aga talle tundus see pigem mingi hea naljana.\u00a0A la\u00a0<\/i>– selle auto ja nende rehvidega? Mis te muretsete – see on nuusata! Trallalallalaa! Tulge jooge \u00f5lut!<\/p>

Nuusata oleks tahtnud k\u00fcll, \u00f5lut \u00fcldse mitte, sest nutt kippus hirmsasti peale. Mirt asus kohe j\u00f5est kala p\u00fc\u00fcdma, Rahe teda segama, ja me istusime Kauriga esialgu lihtsalt erinevatel kividel ja vahtisime murelikult kaugusesse. Olime nii madalal, kui Bosnia ja Hertsegoviinas minna sai. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes.<\/p>

<\/p>

\u00d5htus\u00f6\u00f6gi olime tellinud kohapeal, kuna mingit s\u00f6\u00f6gitegemistunnet ei olnud, eriti n\u00fc\u00fcd, kus me ka telki \u00fcles panna ei saanud. T\u00f5desin j\u00e4lle, kui v\u00e4ga ma armastan BjaH-d ja sealseid inimesi, ja kui v\u00e4he nende kohalikku k\u00f6\u00f6ki! Taas toodi lauda suured hunnikud sealiha, keedukartulit, alustuseks veel supp. K\u00f5ik oli muidugi v\u00e4ga maitsev (kui selline asi meeldib), aga s\u00f6\u00f6giisu oli meil Kauriga peaaegu null. Suure vaevaga surusime midagi sisse ja palusime \u00fclej\u00e4\u00e4nu kaasa pakkida.<\/p>

K\u00e4mpinguelu k\u00e4is tegelikult v\u00e4ikestes majakestes, meie parkisime nendest natuke eemale. Arvi l\u00e4hedal aga oli mingisugune eraldiseisev majake, kus tol \u00f5htul tundus olevat kohalike meeste pidu. Me ei saanudki t\u00e4pselt aru, kes need inimesed olid v\u00f5i mis seal t\u00e4psemalt toimus (v\u00e4hemalt k\u00e4mpingust kinnitati meile, et see on \u00fchekordne asi), aga igatahes pidu neil k\u00e4is. T\u00e4psemalt poole kolmeni hommikul.<\/p>

Selles m\u00f5ttes polnud lugu, et meie lapsed magavad l\u00e4bi igasuguse jura, nad on ikkagi Maardu k\u00fclje all kasvanud, ja juba beebist peale harjunud sellega, et ilutulestik ei k\u00fcsi n\u00e4dalap\u00e4eva, aasta- ega kellaaega, ja magasid \u00fckskord n\u00e4iteks Haapsalu kesklinnas \u00fcle ka \u00f5igeaegse ilutulestiku, mida lasti 15 minutit j\u00e4rjest otse meie\u00a0 hotelli akna all.<\/p>

Meie aga seevastu, olles tol esimesel \u00f5htul nagunii murest koormatud ja seet\u00f5ttu t\u00e4iesti \u00e4rkvel, saime l\u00e4bi kuulata kogu kohaliku popmuusika valiku. Minu jaoks k\u00f5ige huvitavam oli see, et k\u00f5ik oli kohalikus keeles t\u00fcmakas, aga mitte \u00fchegi laulu juures ei tundnud ma \u00e4ra m\u00f5ne maailmahiti t\u00f6\u00f6tlust! Viimase loona tuli ainus ingliskeelne lugu sel \u00f5htul (Tom Jones’i “Sex Bomb<\/i>“), mille j\u00e4rel pandi muss kinni, osa k\u00fclalisi s\u00f5itis autoga (m\u00f6\u00f6da seda kreisit teed, sest muud moodi sealt \u00e4ra ei saanud!) minema ja Kaur l\u00e4ks autosse, et kindalaekast \u00fcks h\u00e4daolukordade Xanax hinge alla visata.<\/p>

Hommikul ma kohvi ei joonud. Tundus, et kui sinna v\u00e4rina peale veel mingisugust ergutit ajada, v\u00f5ib p\u00e4ris jamaks minna. Lastele tegin p\u00f5lveotsas v\u00f5ileivad ja l\u00e4ksime p\u00e4evale vastu. Ise s\u00f5in nii palju, et saaks rohud \u00e4ra v\u00f5tta. Aga. Kui see kohutav mure (tol hetkel tundus see t\u00f5esti p\u00f5him\u00f5tteliselt maailmal\u00f5puna) sealt \u00e4rasaamise kohta mind kogu aeg piinanud poleks, oleksin suutnud ka sellest tegelikult t\u00e4iesti imelisest k\u00e4mpingust rohkem r\u00f5\u00f5mu tunda. J\u00f5evesi oli k\u00fcll k\u00fclm (15-16 kraadi, mitte rohkem), aga kuna \u00f5hk oli nii kohutavalt kuum, siis oli aeg-ajalt j\u00f5kke sulpsamine suurep\u00e4rane v\u00e4rskendus! Selleks p\u00e4evaks olime lubanud ka\u00a0raft<\/i>ima minna, millega meil kogemused \u00fcldse puuduvad, aga mille BjaH-s olles tegemata j\u00e4tmine tunduks t\u00e4iesti kuritegelik!<\/p>

Et n\u00e4dalavahetus polnud veel k\u00e4es, olid k\u00e4mpingus peale meie veel ainult m\u00f5ned hollandlased, seega jagasime paati koos \u00fche isa ja varateismelise pojaga, lisaks \u00fche 20ndates hollandi paarikesega, kes olid m\u00f5lemad hollandlasele omaselt v\u00e4ga heledanahalised ja pidid ennast ja \u00fcksteist seet\u00f5ttu vahetpidamata p\u00e4iksekreemiga m\u00e4\u00e4rima. Lastele aere k\u00e4tte ei antud, aga varustuse saime selga k\u00f5ik, nemad istusid kahekesi paadi keskel ja hoidsid elu eest kinni. Iga paat sai endale ka kapteni, meie oma oli kohalik j\u00f5mm Raiku, kelle inglise keel oli k\u00fcll \u00e4\u00e4rmiselt primitiivne, aga h\u00e4\u00e4l vajadusel karm ja kuri. “Go, go, go, go! Fast! Go!<\/i>” (lugeda nii, nagu sa seda eesti keeles loeksid ehk et goo-goo-goo-goo-fast-gooo).<\/p>

Esialgu istusid paadi ninas hollandi pereisa ja Kaur. Seal pidi ilmselgelt k\u00f5ige rohkem t\u00f6\u00f6d tegema ja vett sai ka k\u00f5ige rohkem n\u00e4kku. J\u00f5gi oli tegelikult mitte kuigi ekstreemne, oli kohti, kus pidi suurte ja teravate kivide vahel laveerima, mis pani Raiku t\u00f5esti v\u00e4ga k\u00f5vasti kisendama, samas hollandi pereisa selle peale sageli ikkagi kuigi palju kiiremini s\u00f5udma ei hakanud. Mulle oli see inimvaatlushuvilisena j\u00e4lle v\u00e4ga p\u00f5nev anal\u00fc\u00fcsimise koht – r\u00e4\u00e4kimata sellest, et meeskonnat\u00f6\u00f6\u00f5petajana oli seal v\u00e4ga lahe m\u00e4rgata ka erinevaid grupin\u00e4htusi v\u00f5i lausa -protsesse!<\/p>

(Kuidas on hollandi keeles “sotsiaalne looderdaja”?)<\/p>

Anyhow.\u00a0<\/i>S\u00f5it kestis kokku p\u00e4ris kaua, samas tehti tee peal ka mitu pausi, p\u00f5hiliselt selleks, et \u00f5lut juua (aga oli ka alkovabasid karastavaid jooke). P\u00e4rast l\u00f6\u00f6di sadamas summa kokku ja anti oma kapteni k\u00e4tte. Igas sellises peatuses, kus oli metsa kastide kaupa jooke tassitud, m\u00f6llas ka kohalik t\u00fcmm ja tehti kohutavalt palju suitsu. Aga pauside ajal sai ka ujuda ja see oli ikkagi v\u00e4ga tore! Meie k\u00e4mpast l\u00e4ks too hommik ainult kaks paati v\u00e4lja, aga j\u00f5gi oli tegelikult sarnaseid seltskondi vaatamata mitten\u00e4dalavahetusele \u00fcsna tuugalt t\u00e4is. Eriti meeldis mulle, kuidas kohalikud kaptenid \u00fcksteisele \u00fcle j\u00f5e omavahel muudkui mingit arusaamatut jama h\u00f5ikusid, v\u00f5i kuidas n\u00e4iteks s\u00f5itsime justkui \u00fchest t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctust seisvast paadist m\u00f6\u00f6da, aga siis, kui nendega kohakuti j\u00f5udsime, kargas neli suurt t\u00fc\u00fcpi sealt otse j\u00f5kke pommi, nii et me k\u00f5ik j\u00e4\u00e4k\u00fclma veega l\u00e4bim\u00e4rjaks saime! Igatahes oli vahepeal nii tore, et meie suur mure l\u00e4ks \u00fcldse meelest. Piisas mul aga ainult pilk uitama lasta, et tuleks j\u00e4lle meelde, kui s\u00fcgaval me t\u00e4pselt oleme. Taevalaotuses k\u00f5rguvad kaljunukid tundusid t\u00e4iesti k\u00e4ttesaamatuna – aga just sinna me pidime j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kuidagi saama.<\/p>

<\/p>

Kui s\u00f5it l\u00f5ppes, tassisime paadi j\u00f5est v\u00e4lja, k\u00fcnkast \u00fcles ja olime korraga Montenegro piiripunktis. Kuna auto, mis meile j\u00e4rele pidi tulema, viibis, oli t\u00f5eliselt p\u00f5nev j\u00e4lgida, milline kontrollitud kaos seal parajasti toimus. Olime t\u00e4pselt silla ees, mille teisel kaldal oligi piiripunkt. Sild aga oli kohutavalt vana, nii et mingi vanamees andis vahepeal ootavatele autodele m\u00e4rku, kui j\u00e4lle j\u00e4rgmised ekipaa\u017eid \u00fcle v\u00f5isid minna. Meie olime n\u00fc\u00fcd tegelikult otsapidi juba Montenegros ja oma k\u00e4mpa m\u00f5ttes valel pool j\u00f5ge. Valgeid Jeepe ja Volkari busse saalis seal kogu aeg edasi-tagasi. Nendest ronisid v\u00e4lja pea kahemeetrised \u00fcldiselt kiilakad ja higised m\u00e4gede pojad, kes loopisid m\u00e4ngleva kergusega auto katusele virna kolm kummipaati, toppisid auto turiste t\u00e4is ja s\u00f5itsid mootori l\u00f6rinal minema. \u00dcks nendest poegadest oli l\u00f5puks ka meie sohver, nii et loopisime paadi katusele (kuidagi neid kinnitama keegi ei hakanud, ka see “kolmene tort” s\u00f5itis lihtsalt minema – tuletame meelde, et m\u00f6\u00f6da kurvilist ja kitsast m\u00e4giteed, ehkki asfalteeritud) ja istusime autosse. \u00dchtegi turvav\u00f6\u00f6d autos meie laste suureks r\u00f5\u00f5muks (ja \u0161okiks – “Ema! Kuidas nii saab!?”) ei olnud, konditsioneer oli looduslik (lahtised aknad) ja et ventilatsioonis\u00fcsteem veel paremini t\u00f6\u00f6taks, vajus vahepeal s\u00f5idu ajal lahti ka tagaluuk.<\/p>

<\/p>

\u00d5htus\u00f6\u00f6gi v\u00f5tsime j\u00e4lle k\u00e4mpingus, aga palusime seekord v\u00e4iksemat portsu, lapsed s\u00f5id lihtsalt toorest salatit ja muud midagi. K\u00e4tte oli j\u00f5udnud reede ja \u00f5htuks seilas suur hulk uusi k\u00fclalisi \u00fcle j\u00f5e. Nagu ikka tervitati neid pitsi rakiaga ja muidu rahulikust k\u00e4mpingust sai kohe t\u00f5eline peopaik, mille edukust sai hinnata selle j\u00e4rgi, et j\u00e4rgmisel hommikul j\u00f5e \u00e4\u00e4rde minnes, v\u00f5is siit-sealt leida roosakaid okselaike.<\/p>

Meil aga polnud endiselt plaani. Nii omanik kui ka \u00fcks vanem h\u00e4rra, kes tundus seal mingi asjamees olevat, k\u00e4isid meie k\u00e4est sel p\u00e4eval mitu korda eilse kohalike meeste peo p\u00e4rast vabandust palumas, kinnitades, et nad ei saanud kahjuks midagi ette v\u00f5tta, et seda l\u00fchendada, aga \u00f5nneks oli tegemist \u00fchekordse asjaga ja loodetavasti me v\u00e4ga ei pahandagi. Kui \u00fcritasime j\u00e4lle selgitada, et meil oleks siiski vaja kedagi, kes meid j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kruusatee l\u00f5ppu aitaks – kas v\u00f5i nii, et s\u00f5idab julgestuseks ees ja h\u00e4da korral v\u00f5taks Subaariku korraks lihtsalt sleppi, et me saaks veidi rahulikumalt s\u00f5ita, siis meie jutt kuidagi kohale ei j\u00f5udnud. Magama l\u00e4ksime varakult ja murelikult. \u00d6\u00f6unele ei aidanud kaasa see, et Mirt oli p\u00e4eval j\u00f5e \u00e4\u00e4res \u00fcsna pikka madu n\u00e4inud ja kartis n\u00fc\u00fcd, et see leiab kuidagi tee Arvisse. Olin temaga samas paadis – asjad olid minu meelest juba nii pekkis, et \u00fcks madu Arvis oligi sellest viimasest piisast puudu!<\/p>

<\/p>

Hommikul j\u00e4tsime j\u00e4lle kohvi joomata, et s\u00fcda liiga puperdama ei hakkaks ja otsustasin \u00fche korra veel k\u00e4mpameestega r\u00e4\u00e4kida proovida. Tulin just koos lastega hambaid pesemast ja v\u00f5tsin, t\u00fcdrukud k\u00e4ek\u00f5rval, suuna otse omaniku ja selle asjaliku vanamehe suunas. Selgitasin uuesti, et palun, t\u00f5esti v\u00e4ga palun – kas te leiaksite kellegi, kes tuleks meile j\u00e4rele ja aitaks meil tagasi m\u00e4e otsa ja selle otsast alla saada. Sest mina sinna autosse enam istuda lihtsalt ei julge. Et haagis. Ja lapsed… T\u00f5esti, endalgi v\u00f5ttis silma niiskeks. Ja nagu ikka naiste pisarad – m\u00f5jub! Oleks ma vaid parem nutja, maailm oleks mu jalge ees! Igatahes hakkasid h\u00e4rrad n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks k\u00f5nesid tegema.<\/p>

Tiksusime m\u00f6\u00f6da k\u00e4mpat ringi, n\u00e4gin ise ka j\u00f5e \u00e4\u00e4res \u00fchte p\u00e4ris pikka madu, aga mul oli t\u00e4itsa suva. Ja mul pole mitte kunagi mitte \u00fchestki maost t\u00e4itsa suva!<\/p>

Raft<\/i>ima s\u00e4ttisid ennast aga eelmisel p\u00e4eval saabunud. Nende stiil oli meie omast t\u00e4iesti teistsugune – paatidesse pakiti kastidekaupa \u00f5lut, lisaks tahtis \u00fcks paatkond kaasa v\u00f5tta ka oma t\u00fcmmi, mille meie Raiku kohe \u00e4ra keelas. Kui paadid v\u00e4lja hakkasid s\u00f5itma, siis astus lahe lokkidega sell r\u00f5dule ja m\u00e4ngis pisut h\u00e4\u00e4lest \u00e4ra plokkfl\u00f6\u00f6dil Titanicust tuttavat “My Heart Will Go On’i”. Surin naerust. Korraks l\u00e4ks j\u00e4lle t\u00e4iesti meelest \u00e4ra, et meie p\u00f5hiprobleem polnud endiselt lahenenud. T\u00f5desin aga j\u00e4lle, et \u00fckski olukord ei saa kunagi olla nii drastiline, et mul naeruisu t\u00e4itsa \u00e4ra l\u00e4heks.\u00a0<\/p>

Siis tuli sama mees meie juurde ja \u00fctles, et p\u00f5him\u00f5tteliselt on ta \u00fche juhi leidnud, kes millalgi tuleb. Aga hommikul tulla ei saa, sest et siis s\u00f5idab sel teel liiga palju autosid, sest tassitakse paate ja varustust – kitsaks l\u00e4heb! Aga millalgi ta tuleb, k\u00fcll me n\u00e4eme.<\/p>

Kreisi on oodata midagi, mille kohta sul pole aimugi, millal ta siis ometi tulla v\u00f5iks. V\u00f5i kas \u00fcldse. Panime asjad igatahes kokku ja lootsime parimat. Ootasime ja ootasime. Kui siis korraga saabus mingi suur t\u00fc\u00fcp – kohe n\u00e4ost oli n\u00e4ha, et tema see meie p\u00e4\u00e4steingel ongi – kas sina, Gabriel? Hoopis Miljan oli! Ta v\u00f5is olla \u00e4kki natuke \u00fcle kahek\u00fcmne ega r\u00e4\u00e4kinud s\u00f5nagi inglise keelt. \u00dchendasime Arvi tema Jeepi taha. Lapsed olid muidugi sillas – seda nad k\u00f5ige rohkem tahtsidki – et poleks turvav\u00f6\u00f6sid ja aknad oleks lahti! Siis ei l\u00e4he s\u00fcda \u00fcldse pahaks! Kaur s\u00f5itis Subaruga j\u00e4rel, meie l\u00e4ksime Miljani ja Arviga ees. Ravimid v\u00f5tsin Jeepi kaasa – juhuks, kui Kaur peaks siiski kuristikku kukkuma, saan mina v\u00e4hemalt oma v\u00e4hki edasi ravida!<\/p>

Istusin ja higistasin seal, suurest \u00f5nnest v\u00e4risesid k\u00e4ed ja silmad l\u00e4ksid j\u00e4lle niiskeks. Kas t\u00f5esti – l\u00f5puks p\u00e4\u00e4seme! Omanikud \u00fctlesid, et peame Miljanile s\u00f5idu eest maksma 40 eurot, mis tundus mulle t\u00e4iesti naeruv\u00e4\u00e4rne summa, sest ma oleks talle selle eest kohe andnud 200 oirot, oma esimese poja ja pool kuningriiki! Kuna ma Miljaniga r\u00e4\u00e4kida ei osanud (ega julgenud), siis tegin meist salaja \u00fche pildi ka – auto nii hirmsasti v\u00e4rises, kvaliteedi kohapealt pidi ikkagi j\u00e4releandimisi tegema, aga m\u00e4lestused on \u00f5nneks igavesed.<\/p>

<\/p>

S\u00f5idu alguses vaatasin kogu aeg murelikult k\u00fcljepeeglisse, et kas Kaur ikka on meil sabas. Aga Miljan andis mulle \u00fcsna ruttu m\u00f5ista, et muretseda pole m\u00f5tet ja k\u00f5ik on v\u00e4ga korras. V\u00f5ib-olla ta arvas, et ma muretsen \u00fcldse Arvi p\u00e4rast…<\/p>

<\/p>

Umbes poole tunni p\u00e4rast oli kruusatee l\u00e4bitud (kaljupoolsel k\u00fcljel oli oluliselt m\u00f5nusam istuda ka) ja j\u00f5udsime kitsa asfaltteeni. Miljan j\u00e4ttis auto seisma ja m\u00f5tlesin, et n\u00fc\u00fcd siis ongi k\u00f5ik – peame ise edasi saama. Kaur tuli ka juba autost v\u00e4lja, siis aga sain aru, et Miljan tahtis lihtsalt oma autosse \u00f5li juurde panna ja andsin ka Kaurile m\u00f5ista, et kobigu ruttu oma autosse tagasi – ta viib meid edasi ka! Enne kitsa tee l\u00f5ppu k\u00fcsis Miljan lihtsalt kuidagi k\u00e4tega, et kas tahame Montenegrosse minna v\u00f5i mitte ja minu vastuse peale keeraski nina Montenegro poole ja j\u00e4i suure tee \u00e4\u00e4res seisma.<\/p>

40 eurot mul ei olnud, k\u00e4ep\u00e4rast olid ainult 50-eurosed. Proovisin seda talle siis k\u00e4tte toppida, millega ta \u00fcldse n\u00f5us ei olnud! Ei noh, m\u00f5tlesin mina. Hea t\u00fc\u00fcp, n\u00fc\u00fcd tahab ikkagi rohkem saada! Anname! V\u00f5tsin kohe j\u00e4rgmise 50-se v\u00e4lja ja pakkusid n\u00fc\u00fcd juba 100 eurot – nagu ma \u00fctlesin, 200 oirot, mu esimene poeg ja pool kuningriiki, aga ka sellega polnud Miljan n\u00f5us. Vat sulle ahnep\u00e4its! V\u00f5i \u00e4kki ta ei taha eurosid!? Hakkasin siis kohalikku raha pakkuma – ka seda ta ei tahtnud. L\u00f5puks tegi mulle selgeks, et kokkulepe oli 40 peale ja 50 on talle liiga palju. P\u00fcha taevas! T\u00fc\u00fcp oli minust k\u00fcll kolm korda suurem, aga toppisin selle 50eurose talle l\u00f5puks ikkagi pihku, mille peale ta selgitas Google Translate’iga, et tahaks siis p\u00e4rast ka YouTube’i video linki saada ja andis mulle oma meiliaadressi.<\/p>

K\u00e4mping tegi meile \u00f5nneks mega alet – tee\u00e4\u00e4rne \u00f6\u00f6bimine koos \u00f6ise t\u00fcmmiga oli \u00fcldse tasuta!\u00a0Raft<\/i>imise eest v\u00f5tsid ka poole hinnast alla ja l\u00f5puks oligi p\u00f5hikulu 50 eurot Miljanile, mille kirjutasime koolituskulude alla.\u00a0Never again.<\/i><\/p>

Kuigi nagu huumori m\u00f5ttes pakkusin kohe Kaurile v\u00e4lja, et l\u00e4heks j\u00e4rgmisel aastal uuesti Arviga sinna samamoodi. Lihtsalt, et nende n\u00e4gusid n\u00e4ha, kui me kohale j\u00f5uame. (K\u00f5rvus hakkas kohe kumisema h\u00e4\u00e4lest \u00e4ra “My Heart Will Go On”.)<\/p>

Montenegro teed olid k\u00fcll k\u00e4\u00e4nulised ja kurvilised, aga piiretega ja v\u00e4ga siledad. Esimeses linnakeses tegime peatuse ja s\u00f5ime – suured portsud ja mitu k\u00e4iku! Selline r\u00f5\u00f5m ja rahu olid hinges, et meenutan toda s\u00f6\u00f6maaega siiani suure heldimusega. \u00dcldse oli kuidagi nii m\u00f5nus olla. Kui kogu aeg on mingi jama, siis vahepeal, kui ei ole parajasti mingit jama, tundub kohe maailma parim p\u00e4ev!<\/p>

<\/p>

Restoranist auto juurde k\u00f5ndides leidsime veel ka putka, kust sai 10 euro eest 500 GB (!!!) internetti, nii et naasmine tsivilisatsiooni k\u00e4is kohe k\u00f5ikide kellade ja viledega. V\u00f5tsin isegi j\u00e4lle p\u00e4eviku v\u00e4lja ja panin paar dramaatilist ridagi kirja! J\u00e4rgmisse k\u00e4mpingusse \u00fche rahvuspargi veerel oli veidi \u00fcle tunni aja s\u00f5itu, aga tee sinna lookles Montenegrole omaste taimestikuta kaljude vahelt, p\u00e4ike oli loojumas, avarus l\u00f5putu, lehmad l\u00e4ksid koju ja nii hea oli olla.<\/p>

<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Alustan \u00fche hea naljaga, mis mul Bosnia ja Hertsegoviina metsak\u00e4mpast r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4i, aga praegu meelde tuli. Oli \u00fcsna tavaline, et mina j\u00f5udsin \u00f5htul enne Kauri voodisse, sest nagu me teame, siis naiste aju vajab rohkem und, sest me kasutame oma ajusid rohkem, nii et see oli ka t\u00e4iesti loogiline. Viimasel \u00f5htul Arvisse tulles r\u00e4\u00e4kis ta<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[67,70],"tags":[],"class_list":["post-2358","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-bosnia-ja-hertsegoviina","category-montenegro"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2358"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2358\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2403,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2358\/revisions\/2403"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}