{"id":2418,"date":"2026-01-16T21:44:52","date_gmt":"2026-01-16T18:44:52","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2418"},"modified":"2026-04-19T22:00:02","modified_gmt":"2026-04-19T19:00:02","slug":"6-peatukk-mustaka-hang","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2418","title":{"rendered":"6. peat\u00fckk. Mustaka h\u00e4ng"},"content":{"rendered":"\n

Ma pole oma elu jooksul p\u00e4evagi Mustam\u00e4el elanud, k\u00fcll aga olen siin-seal noorusp\u00f5lves s\u00f5pradele k\u00fclla sattunud. Vanasti t\u00e4hendas “Mustaka h\u00e4ng” sageli seda, et tuli \u00e4ra juua ebas\u00fcndsates kogustes rummikoolat, vaadata 25 400ndat korda \u00fchte ja sedasama Pablo Francisco stand-up<\/em>’i setti (Apples, green apples, hell yeah!<\/em>), v\u00f5tta Statoilist kabanoss ja minna siis koju \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Monte negro<\/em> (must m\u00e4gi) h\u00e4ng oli aga hoopis midagi muud.<\/p>\n\n\n\n

Meie maaliline s\u00f5it Montenegro k\u00f5ige kaunimal teel v\u00f5is v\u00f5i ei v\u00f5inud l\u00f5ppeda oksendamisega. Ja see v\u00f5is olla \u00fcksk\u00f5ik, kes meist, aga mitte mina ega Kaur. Kes, millal ja kuidas t\u00e4pselt k\u00f5ik juhtus, polegi oluline, sest reisi jooksul juhtus seda t\u00f5esti ainult paaril korral, polegi mainimist v\u00e4\u00e4rt, kui haiglasse minema ei pea. (Kuigi ei saa salata, et v\u00f5is ka endal teinekord Mustaka h\u00e4ng v\u00e4ikse oksega l\u00f5ppeda…) Aga sel suvel oli mul lihtsalt \u00fclihea hack<\/em>, kuidas seda k\u00f5igi jaoks autos v\u00f5imalikult inims\u00f5bralikuks teha. N\u00e4ete, nii.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Ketijuttu ma \u00fcldse rohkem ajada ei kavatse. Aga t\u00f5esti – paberkott ja tops – mega! Soovitan ka t\u00e4iskasvanutele!<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htu plaan oli j\u00f5uda Durmitori rahvuspargi k\u00fclje alla (https:\/\/whc.unesco.org\/en\/list\/100\/<\/a>), seal paar \u00f6\u00f6d magada ja p\u00e4eval pargis matkata. Kui me sinna l\u00e4histele j\u00f5udma hakkasime, ehmatas mind kohutavalt inimeste hulk, mis meid k\u00e4mpa l\u00e4hedases linnakeses tervitas. T\u00e4navatel liikus lausa massiliselt inimesi. Olukord oli see, mida eestlased nimetavad laulupeoks, sest kui on p\u00e4ris laulupidu, siis on juba eestlase jaoks nii palju inimesi, et seda ei nimetatagi enam kuidagi, sest liiga hirmus on. Laulupidu ei ole “nagu laulupidu”, see ongi juba laulupidu! Ma ei tea, mida me ootasime, aga see t\u00f5esti oli maailma k\u00f5ige ilusamalt ja autovaesemalt teelt tulles t\u00e4ielik \u0161okk. Kuhu j\u00e4i vaikus ja rahu!?<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4mping, mille olime v\u00e4lja valinud, oli lihtne, aga nunnu. K\u00f5ik h\u00e4davajalik oli olemas, kohapeal ajas asju \u00fcks s\u00f5bralik vanamees ja lisaks toimus samal pinnal mingisugune suur teismeliste laager, mis lisas asjale heas m\u00f5ttes elu. \u00d5htul ja \u00f6\u00f6sel langesid temperatuurid p\u00e4ris madalale, nii et pidime pikad dressid v\u00e4lja otsima. Aga mulle see meeldibki k\u00f5ige rohkem – palav p\u00e4ev ja \u00f5htul pikad p\u00fcksid ja pusa peale. Vot see on juba midagi!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Hommikul alustasime hirmsa draamaga. Ma ei m\u00e4letagi, mis k\u00f5ik t\u00e4pselt toimus (m\u00e4rkmetesse olen ka kirjutanud ainult “draama hommik – Mirt vihane, Kauril p\u00fcksid kadunud – not<\/em>“). Ja ma t\u00f5esti ei m\u00e4leta, mis seda Mirti hommikul endast v\u00e4lja ajas, k\u00fcll aga ma m\u00e4letan h\u00e4sti, et Kauri ajas endast v\u00e4lja see, et ta ei suutnud leida oma l\u00fchikesi p\u00fckse, mida ta kandis nii ujudes kui ka matkamas, ja nende h\u00e4davajalikkust ma k\u00fcsim\u00e4rgi alla seada ei tahakski. Olles t\u00e4iesti veendunud, et ta unustas need eelmisel \u00f5htul du\u0161i alla (vat kui palju ma ikkagi m\u00e4letan, kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rele m\u00f5tlema hakata!) ja keegi k\u00e4mpinguelanikest on need lihtsalt tuimalt \u00e4ra rottinud, ei raisanud ta aega, ajas Subaarikule h\u00e4\u00e4led sisse ja kihutas linnakesse, kust me eelmisel \u00f5htul l\u00e4bi s\u00f5itsime. Et oli aga tegemist p\u00fchap\u00e4evaga, tuli ta muidugi p\u00fcksata tagasi. Ega Montenegro pole mingi Eesti, et saad s\u00fcdamerahuga iga kell endale \u00fcksk\u00f5ik mida ostma minna. Hea uudis oli aga see, et keegi polnud ta vanu p\u00fckse hoopiski \u00e4ra varastanud, vaid lihtsalt vihane Mirt istus hommikul oma kriisihetkel neil kogemata peal!<\/p>\n\n\n\n

P\u00fcksid leitud, saime rahvusparki avastama minna. Ma tean, et Montenegros on v\u00e4ga paljud eestlased k\u00e4inud. Mingil hetkel mulle tundus, et see oli p\u00f5hikoht, kuhu minna. Uus Egiptus! Ja seal on kindlasti mega palju ilusaid asju, mida n\u00e4ha ja kogeda. K\u00fcll aga soovitan tungivalt-tungivalt mahutada oma reisiplaanidesse ka Durmitori rahvuspark. Eks peab k\u00fcll t\u00f5dema, et mida Albaania poole me j\u00f5udsime, seda hullemaks pr\u00fcgiolukord l\u00e4ks, aga rahvuspark oli \u00fcldiselt ikkagi v\u00e4ga puhas. T\u00f5eliselt kaunis m\u00e4gij\u00e4rv lausa kutsus enda \u00fcmber ringi tegema. Ja seda me ka tegime.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Lastega kunagi ei tea, et kas on hea matkatunne sees v\u00f5i tuleb \u00fcks igavene jama. Seekord aga l\u00e4ks k\u00f5ik kuidagi v\u00e4ga lihtsalt ja sujuvalt – kuigi rada ise ei olnud sugugi kergete killast. Oli p\u00e4ris ebameeldivaid t\u00f5use \u00fcsna ohtlike lahtiste kivide peal. Vaated samas kompenseerisid pingutuse ja l\u00f5puks tuiasime seal p\u00e4ris mitu tundi ringi. Meie olime ikkagi tossu ja spordiriidega, aga n\u00e4gime seal ka lahtiste platvormkingade, nabapluuside ja v\u00e4ikeste ridik\u00fclidega t\u0161ikke, kes said seal ka t\u00e4iesti normaalselt hakkama. Igale oma! Aga igal juhul soovitan sinna minna kohe hommikul (kui olete poes \u00e4ra k\u00e4inud ja\/v\u00f5i oma p\u00fcksid \u00fcles leidnud), sest kui me tagasi k\u00e4mpasse jalutasime, tuli meile juba v\u00e4ga palju inimesi vastu. Iseasi muidugi, paljud neist \u00fcldse sealt madalalt kaldalt kaugemale minna plaanisid.<\/p>\n\n\n\n

Rahvuspargis, selle \u00fcmbruses ja meie k\u00e4mpas jalutasid j\u00e4relevalveta ringi lehmad. Ma olen lapsena k\u00fcll lausa sugulaste juures isegi natuke karjas k\u00e4inud, lehma p\u00e4ris l\u00e4hedalt n\u00e4inud, teda patsutanud ja kaseoksaga \u00f5iges suunaski n\u00fcginud. K\u00fcll aga ei meeldi mulle \u00fcldse v\u00f5\u00f5rad lehmad suvalises kohas vastu jalutamas. Nad on v\u00e4ga suured ja statistiliselt oluliselt ohtlikumad kui n\u00e4iteks haid. Ka kena asfalttee, mis meid rahvuspargi piiridest v\u00e4lja juhatas, oli selline, kus vahepeal v\u00f5is sulle ette j\u00e4\u00e4da hiiglaslik lehm, kes v\u00f5ib-olla parajasti pr\u00fcgikastist s\u00f5i. Leidus neid ka k\u00e4mpingu n\u00f5udepesuala \u00e4\u00e4res rohtu s\u00f6\u00f6mas ja niisama t\u00f6llerdamas. See k\u00f5ik tundus imelik ja v\u00f5\u00f5ristav. Ja natuke hirmus.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Teisel \u00f5htul harjutasime k\u00f5vasti sulgpalli ja pesime avalikult \u00e4ra kogu oma musta pesu. Kes naabritest veel hommikusest p\u00fcksi- ja muust draamast osa ei saanud, sai n\u00fc\u00fcd v\u00f5imaluse k\u00f5ike v\u00e4ga l\u00e4hedalt n\u00e4ha! Alati on nagu kerge dilemma k\u00f5iki kohti meie alukaid t\u00e4is riputada, aga siis ma m\u00f5tlen, et tegelt on t\u00e4iesti suva. Kuhu ma nad siis panema peaksin? Meil oli j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ka pulma-aastap\u00e4ev terendamas, nii et palusime Rahel teha paar romantilist ja v\u00e4ga p\u00e4riselulist pilti. Siin paluksin p\u00f6\u00f6rata eraldi t\u00e4helepanu mu s\u00e4\u00e4rel ilutsevale sinikale – selle sain loomulikult Sarajevo korterist!<\/p>\n\n\n\n

Loo moraal on see, et \u00e4ra roni tuppa, kui sa ei oska seal enam elada.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Ja n\u00fc\u00fcd mul tuli veel meelde, kui v\u00e4sinud ma p\u00e4rast seda matka olin! Pidin lausa pikali heitma. Ja ma pean v\u00e4ga harva pikali heitma! P\u00f5him\u00f5tteliselt ainult \u00f6\u00f6seks! Selles m\u00f5ttes ongi eriti loll 40aastaselt selle v\u00e4higa elada, et sa t\u00f5esti ei tea, kas sa oled p\u00e4rast pikka matka kuuma ilmaga v\u00e4sinud sellep\u00e4rast, et a) v\u00e4hk on l\u00e4inud ootamatult v\u00e4ga hulluks, ega n\u00fc\u00fcd enam pikka pidu ole; b) sul on kunstlikult tekitatud menopaus, mis on ebameeldiv ja teeb elu kohati \u00fcliebamugavaks; c) sa oled lihtsalt 40 ja t\u00e4iesti normaalne on m\u00f5nest asjast \u00e4ra v\u00e4sida; d) n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik, tee testament \u00e4ra, siit sa ei t\u00f5use. Ei teagi, mis v\u00e4rk sellega oli, aga vaatamata oma hoogsale m\u00f5ttelennule, olin paari tunni p\u00e4rast j\u00e4lle p\u00fcsti ja ajasin asju, nagu midagi ei oleks. Ja ega olnudki.<\/p>\n\n\n\n

Hommikul pesid lapsukesed p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki \u00fcsna vabatahtlikult \u00e4ra k\u00f5ik n\u00f5ud, ja raiskasid selle k\u00e4igus ilmselt rohkem vett kui m\u00f5ni vanainimene oma Mustam\u00e4e korteris terve kuu jooksul. Aga sellest polnud suuremat lugu, sest kokkuv\u00f5ttes tegid nad siiski p\u00e4ris head t\u00f6\u00f6d. Edasi plaanisime s\u00f5ita Kotori poole, mille l\u00e4histele olime leidnud \u00fche p\u00e4ris huvitava k\u00e4mpingu (https:\/\/www.facebook.com\/agapefarmcamp\/<\/a>). Tee sinna oli enne l\u00f5ppu j\u00e4lle kohutav sinkavonkatee. Vaated muidugi hunnitud ja \u00f5nneks oli m\u00f5lemal pool allakukkumist v\u00e4listavad korralikud piirded ees. K\u00fcll aga oli seal v\u00e4ga tihe liiklus, ja \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da mahtumisega t\u00fckk tegemist. Kui juba m\u00e4est \u00fcsna alla olime j\u00f5udnud, s\u00f5itis meile laiemas kohas vastu \u00fcks naine suure matkahaagisega. P\u00e4rast seda kadus meie j\u00e4relt igasugune liiklus \u00fcldse \u00e4ra. M\u00f5tlesin veel mitu p\u00e4eva, et huvitav, mis temast sai, ja kuhu ta t\u00e4psemalt kinni j\u00e4i. Kadestasin muidugi ka tema enesekindlust sellist asja \u00fcldse ette v\u00f5tta!<\/p>\n\n\n\n

Eco Agape k\u00e4mping (https:\/\/www.facebook.com\/agapefarmcamp<\/a>), nagu nad ennast ise nimetasid, tundus kodulehe pealt p\u00e4ris huvitav koht.<\/p>\n\n\n\n

Farmist oli asi muidugi kaugel, eco <\/em>kohapealt tahaks ka siin-seal vastu vaielda. \u00d6koks tegi asja peamiselt see, et neil ei olnud kanalisatsiooni. Vetsud olid kuivk\u00e4imlad, aga ilusad ja puhtad – need, kus pead p\u00e4rast ise saepuru peale viskama. Du\u0161is\u00fcsteem oli ka v\u00e4ga algeline ja sooja vett oli siis, kui p\u00e4ike oli selle soojaks k\u00fctnud. Samas! Pr\u00fcgi ei sorteeritud \u00fcldse. Rahe hakkas sellise asja peale juba p\u00e4ris n\u00e4rvi minema. Kuidas nii, et pr\u00fcgi ei sorteerita?! Kes lubab!? Mis n\u00fc\u00fcd saab?! Vahel ta l\u00e4ks pr\u00fcgiteema peale lausa nii \u00f5nnetuks, et nutt tuli peale. P\u00e4ris kahju oli temast. Ja issakene, p\u00e4ris mugav oli ka see, kui n\u00e4iteks k\u00e4mpingus pidid kogu pr\u00fcgi samasse kotti panema! Mujal ikka oli nii, et pakendi ja paberi ja taara jaoks ammugi olid k\u00f5ik kohad telgis v\u00e4ikseid kotikesi t\u00e4is. Et muidugi ma olen tuhat protsenti pr\u00fcgisorteerija ja kodus me sorteerime p\u00f5him\u00f5tteliselt viieks k\u00f5ik asjad, aga appikene – nii mugav oli niiviisi elada!<\/p>\n\n\n\n

JA VALE!<\/p>\n\n\n\n

Aga mugav!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

K\u00fcll aga oli k\u00e4mpingus p\u00e4ris suur bassein ja tore varjualune-baar, kus Kaur viitsis \u00f5htuti ka h\u00e4ngimas k\u00e4ia, mul oli selleks hetkeks korraks v\u00f5\u00f5rastega suhtlemisest villand saanud. Omanik elas ka ise k\u00e4mpas ja oli \u00fcldse m\u00f5nus ja muhe mees. Soovitas meile kohe samaks \u00f5htuks l\u00e4hedal asuvas k\u00fclakeses \u00fchte mereannirestorani, mida ta tuttav peab. Kohale j\u00f5udes saime \u00f5ue k\u00fcll laua, aga kelner \u00fctles, et ilmselt panevad nad \u00f5ue osa ikkagi kinni, sest kisub vihmale. Seest aga on k\u00f5ik t\u00e4is. See tegi kurvaks, sest koht meile meeldis ja men\u00fc\u00fc oli ka v\u00f5imas. Kui ta tagasi tuli ja sai aru, et me tegelikult ei tulnud sinna mahla jooma, vaid plaanisime ikka korralikult pugida ja p\u00e4ris hea arve teha, leidis ta meile sujuvalt tuppa vaat et kogu restorani parima laua. Toit oli ilus, mitte elumuutev, aga v\u00e4ga ilus ja tohutult v\u00e4rske. Lahtisest uksest paistis sama meri, kus need krevetid ja kalakesed alles m\u00f5ned tunnid tagasi sulpsu l\u00f6\u00f6nud olid. Kui vaikselt olla, v\u00f5is hea \u00f5nne korral nende \u00f5dede-vendade nuttugi kuulda. Teenindus oli ka lausa imeline – igati suvalise pulma-aastap\u00e4eva v\u00e4\u00e4riline koht!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Hommikul h\u00fcppasid lapsed juba enne hommikus\u00f6\u00f6ki basseini, p\u00e4eva teises pooles plaanisime minna Kotori. Et ilm aga oli pilvine ja meil toiduvarud l\u00f5ppemas, s\u00f5itsime k\u00e4mpa l\u00e4hedale hiiglaslikku toidupoodi, mille teisel korrusel oli juhtumisi veel mitmeid riidepoode, kuhu me ka esialgu natuke piilusime, p\u00e4rast mitu tundi s\u00fcdamerahuga ostlesime, sest k\u00f5ik oli nii ilus ja odav – ja \u00f5ues ju sadas, mis seal tehagi oleks! Vahelduseks polnud meil kohe \u00fchtegi muret s\u00fcdamel. Milline m\u00f5nus olemine.<\/p>\n\n\n\n

Oh, you think?<\/em> m\u00f5tles Universum.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5busas tujus k\u00e4mpingusse tagasi s\u00f5ites saime aru, et unustasime enne \u00e4ras\u00f5itu telgi nurga alla lasta. Me ikka \u00fcldiselt teeme seda alati, isegi hea ilmaga, lihtsalt et olla kindlad, et kui sadama peaks, siis telk vee raskuse all kokku ei kuku. Sest kuigi me oma telki v\u00e4ga armastame, siis vihmaga on temaga ikkagi v\u00e4ga palju jama, mis seal salata – vesi koguneb peale ja tuleb pidevalt k\u00e4ia seda t\u00fchjaks “voolutamas”. V\u00f5ite ette kujutada seda tunnet, kui sul on just olnud h\u00e4sti tore, oled k\u00e4inud shoppamas ja plaanid \u00f5htul linna peale minna, uued asjad selga panna… aga vahepeal kodust l\u00e4bi k\u00e4ies avastad, et kuramuse elutuba on vahepeal kokku kukkunud!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Paariks minutiks heitsime meelt ja ma t\u00f5esti ei saanud aru, miks meie teele selle reisi ajal kogu aeg neid takistusi veeretatakse. Kaur aga v\u00f5ttis katkise toru kaasa ja s\u00f5itis tagasi sinna, kust me parajasti tulime, kuna oli seal riidepoodide vahel ka \u00fchte ehituspoodi n\u00e4inud. Mina \u00fcritasin vettinud vaibad sel ajal \u00fcles riputada, lapsed hakkasid m\u00e4ngima Looney Tunes’i Tsirgukest Sirtsu, mis t\u00e4hendab, et \u00fchel peab seljas olema midagi kollast (nagu tibul), teisel midagi musta (nagu kassil) – ja siis nad m\u00e4ngivad l\u00e4bi multikast tuntud ja v\u00e4hemtuntud stseene.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hem kui tunni p\u00e4rast oli Kaur lahendusega tagasi ja parandas lausa m\u00e4ngleva kergusega telgi \u00e4ra, nii et p\u00e4ev v\u00f5is j\u00e4tkuda ja plaanitud Kotori-\u00f5htu p\u00f5him\u00f5tteliselt ka.<\/p>\n\n\n\n

Olime graafikust k\u00fcll k\u00f5vasti maas, nii et see kindlus-loss, mida Kaur oleks tahtnud linnas k\u00fclastada, j\u00e4i kahjuks (ja minu suureks \u00f5nneks, sest ma lihtsalt \u00fcldseee ei viitsinud) tegemata, kuna oleksime m\u00e4e otsa j\u00f5udnud vantsida alles pimeda ajaks ja sellel polnud enam m\u00f5tet. Jalutasime siis niisama ringi, nautisime vanalinna, paitasime kasse, keda seal t\u00f5esti v\u00e4ga ohtralt leidus ja s\u00f5ime \u00f5htust. Restoranis pidi ka p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00e4ra ootama, kuni \u00fcks laua \u00e4\u00e4res magav kass oma une t\u00e4is saab, enne kui lauda istuda saime. Kuna me tulles ei viitsinud s\u00fcdalinna l\u00e4hedal parkimiskoha otsimisele aega raisata, n\u00e4gime p\u00e4rast \u00fcsna palju vaeva, et oma autot \u00fcles leida. Jalutasime ikka lausa sadu meetreid vales suunas. Aga l\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Juba saabudes olime vastu v\u00f5tnud otsuse, et kitsale sinkavonkateele me tagasi ei l\u00e4he. Albaaniasse s\u00f5itmiseks tuli leida mingi teine tee. Selle me ka p\u00f5him\u00f5tteliselt leidsime, ja nii hull kui Bosnia ja Hertsegoviina p\u00f5rgutee see muidugi sugugi ei olnud, aga ka seal tuli ette kohti, kus pidin n\u00e4iteks lausa autost v\u00e4lja minema ja tee pealt suuri kive \u00e4ra loopima. V\u00f5i siis oli nii kitsas, et ainus variant tunduski kaljuripsega vastutulijast m\u00f6\u00f6duda. Aga ikkagi oli see k\u00f5vasti parem kui sinkavonkatee.<\/p>\n\n\n\n

Albaania piiri juures olime valmis halvimaks ehk et selleks, et l\u00e4heb v\u00e4ga kaua aega. Vastupidi – l\u00e4ks hoopis v\u00e4ga kiiresti! K\u00fcll aga avastasin piirilt \u00e4ra s\u00f5ites, et passid olime k\u00fcll tagasi saanud, auto- ja Arvi dokumendid ka. Mida aga ei olnud, olid Kauri rahvusvahelised juhiload, mis me igaks juhuks olime teinud. P\u00e4rast seda \u00fchte korda, kui Ukraina-Slovakkia piiri peal meid aastaid tagasi mitu tundi peedistati, p\u00fc\u00fcdsime riske maandada.<\/p>\n\n\n\n

Kus sa sellega!<\/p>\n\n\n\n

Kaur j\u00e4ttis meid tee \u00e4\u00e4rde kitsesid vahtima ja jalutas ise piirile tagasi. Lube ta sealt siiski ei saanud, nii et tegime peatuse l\u00e4himas linnakeses, kus Kaur l\u00e4ks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama kohalikus politseijaoskonnas, meie aga otsisime jahedat ja jooki ning seadsime ennast t\u00fcdrukutega sisse \u00fchte jaoskonna l\u00e4hedasse baari, kus peale meie istus veel seltskond kiilakaid-suitsetavaid j\u00f5mme. Meiega oldi aga \u00fclimalt meeldivad, peale tellitud jookide tekkisid lauale ka pisikesed n\u00e4ksid, sest kuigi me oleks hea meelega midagi tummisemat s\u00f6\u00f6nud, siis seda tal meile lihtsalt pakkuda ei olnud. Ja kui odav, kui odav k\u00f5ik igal pool oli!<\/p>\n\n\n\n

Politseinikud andsid Kaurile suure karjumise peale t\u00f5endi selle kohta, et v\u00e4hemalt riiki sisenedes tal need load t\u00f5esti olid, aga n\u00fc\u00fcd \u00e4kki enam pole. V\u00f5i seda me v\u00e4hemalt arvame, et seal kirjas on, dokument oli kohalikus keeles. Otsisin igaks juhuks internetist ka mingisuguse Albaania aukonsoli v\u00f5i asjamehe numbri ja helistasin talle, et n\u00f5u k\u00fcsida. Minuga suhtles v\u00e4ga tore mees, kes \u00fctles, et ta ei arva k\u00fcll, et meil mingit jama peaks tulema – tal endalgi pole rahvusvahelisi lube, kui ta Albaanias k\u00e4ib! Olgu siis!<\/p>\n\n\n\n

Meie j\u00e4rgmisse k\u00e4mpasse polnud \u00f5nneks eriti pikka s\u00f5itu. Teadsin ainult seda, et see asub Albaania suurima j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Kohe piiri \u00fcletades oli see suure j\u00e4rve ots juba n\u00e4ha ka, nii et j\u00f5udsime \u00fcsna varsti kohale. P\u00e4rast l\u00f5putuna tundunud vintsutusi, oli see koht t\u00e4ielik paradiis. Iga L\u00e4\u00e4ne-Euroopa mutt-turisti (kes ma hinges ikkagi aeg-ajalt t\u00e4iega olen) unistus. P\u00e4ev l\u00e4bi varjualune koht! Puhtad ja soojad pesuruumid. Pesumasin! Restoran (hommikus\u00f6\u00f6giga!) Rand! Pood!<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

L\u00e4ksin kohe esimese asjana k\u00e4mpingu poodi, sest see pandi varakult kinni ja tahtsin paar k\u00fclma jooki v\u00f5tta ja \u00fcldse silma peale visata, et mida neil seal t\u00e4psemalt leidub. Enne, kui uksest sisse j\u00f5udsin astuda, k\u00e4is k\u00f5va pauk ja klirin. Poes oli \u00fche hilisteismelise t\u00fcdruku jala k\u00f5rval kukkunud katki \u00fcks klaasist pudel. T\u00fcdruk nuttis ja tema ema talutas ta ettevaatlikult poest v\u00e4lja seal ees asuvale pingile istuma. Tal olid jalas sellised pehme pealmise osaga pl\u00e4tud ja ema tahtis tal pl\u00e4tut jalast \u00e4ra v\u00f5tta. T\u00fcdruk pistis selle peale veel k\u00f5vemini kisama – oli n\u00e4ha, et tal olid klaasikillud ka pl\u00e4tu ja jala vahele kinni j\u00e4\u00e4nud. \u00d5udne jama. Tundsime k\u00f5ik talle kaasa. Korraga ilmus v\u00e4lja \u00fcks \u00fcleni t\u00e4toveeringuid t\u00e4is kutt, kes vaatas t\u00fcdrukut natuke aega, siis k\u00fckitas tema juurde maha ja \u00fctles v\u00e4ga tugeva aktsendiga: “Trust me, I’m a nurse.<\/em>” Samal ajal p\u00fchkis ta t\u00fcdruku jala pealt klaasikillud \u00fche rapsaka liigutusega lihtsalt maha, v\u00f5ttis tal pl\u00e4tu jalast \u00e4ra ja k\u00e4skis du\u0161i alla minna. T\u00fcdruk ehmus nii \u00e4ra, et l\u00e4kski!<\/p>\n\n\n\n

Mees ise l\u00e4ks poodi, ostis \u00f5lut, ja pani p\u00e4rast poe ees suitsu ette. Kas ta med\u00f5de oli, ma teada ei saanudki. Albaania-meeleolu oli loodud.<\/p>\n\n\n\n

Kauri video siin: https:\/\/youtu.be\/5DTii6TU8jo?si=77iZfH8LYf-8AzN_<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma pole oma elu jooksul p\u00e4evagi Mustam\u00e4el elanud, k\u00fcll aga olen siin-seal noorusp\u00f5lves s\u00f5pradele k\u00fclla sattunud. Vanasti t\u00e4hendas “Mustaka h\u00e4ng” sageli seda, et tuli \u00e4ra juua ebas\u00fcndsates kogustes rummikoolat, vaadata 25 400ndat korda \u00fchte ja sedasama Pablo Francisco stand-up’i setti (Apples, green apples, hell yeah!), v\u00f5tta Statoilist kabanoss ja minna siis koju \u00e4ra. Monte negro<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[69,70],"tags":[],"class_list":["post-2418","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-albaania","category-montenegro"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2418"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2418\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2470,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2418\/revisions\/2470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}