{"id":2590,"date":"2026-08-07T17:05:22","date_gmt":"2026-08-07T14:05:22","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2590"},"modified":"2026-08-07T17:07:51","modified_gmt":"2026-08-07T14:07:51","slug":"8-peatukk-pikk-kodutee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2590","title":{"rendered":"8. peat\u00fckk. Pikk kodutee"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Nagu \u00f6eldud, plaanisime Albaania rannast k\u00e4ppelt Sarajevosse j\u00f5uda. Sarajevosse me sellel reisil tegelikult rohkem ei j\u00f5udnudki. Tollel ennel\u00f5unal kimbutasid meid Albaanias aga igal kilomeetril v\u00e4ga aeglased ummikud, nii et l\u00f5puks kulus meil 200 km l\u00e4bimiseks SEITSE TUNDI. Ma soovin, et ma liialdaksin, aga ma ei liialda \u00fcldse. Seega loobusime esialgsetest edasis\u00f5iduplaanidest, \u00fcletasime lihtsalt riigipiiri ja v\u00f5tsime suuna Montenegro k\u00e4mpingusse nimega Dodosi (https:\/\/www.campercontact.com\/en\/montenegro\/old-royal-capital-cetinje\/dodosi\/107582\/camping-dodosi?startDate=2026-08-04&endDate=2026-08-06&adults=2&children=0&pets=0<\/a>). Kusjuures sellel v\u00e4ga pikal lingil on h\u00e4sti n\u00e4ha k\u00f5ik see, millest ma j\u00e4rgmises l\u00f5igus r\u00e4\u00e4kima hakkan.<\/p>

Tee sinna oli kitsas ja hirmus. Lisaks olid paaris kohas teet\u00f6\u00f6d, kus pidime j\u00e4lle usaldama kohalike meeste k\u00e4tega vehkimist. \u00dches sellises teet\u00f6\u00f6de paigas k\u00e4is Arvi tagumine ratas \u00fche v\u00e4ga s\u00fcgava augu servast \u00fcle. Nagu ma ei m\u00f5tle siin v\u00e4ikest l\u00f6\u00f6kauku, vaid seda auku, kus k\u00f5ige pealmine asfaldi kiht on katki l\u00e4inud, k\u00f5ik selle all olev pinnas kuhugi \u00e4ra vajunud ja kui inimene sinna sisse kukuks, ei saaks ta sealt ilma abita ilmselt v\u00e4lja, kui ta \u00fclakeha poleks just ebanormaalselt tugev. Mul ei ole. Ja \u00fcldse. Mina, kes ma polnud veel meie viimasest Tara kanjoni draamast ilmselgelt \u00fcle saanud, elasin k\u00f5ike seda lihtsalt kohutavalt \u00fcle. Meelt r\u00f5\u00f5mustas pisut see, et \u00fchel v\u00f5savahelisel l\u00f5igul \u00f5nnestus meil n\u00e4ha t\u00e4iesti ehtsat metsikut kilpkonna. Sellist asja polnud ma varem t\u00f5esti n\u00e4inud.<\/p>

T\u00e4pselt enne k\u00e4mpingut tuli l\u00e4bida veel \u00fclimalt kitsaste t\u00e4navatega linnake ja l\u00f5puks ka sild, mille piirded mahtusid enam-v\u00e4hem t\u00e4pselt Subaru peeglite vahele. Kes teeb sellisesse kohta k\u00e4mpingu?! Koht ise oli sellegipoolest v\u00e4ga huvitav ja tore. K\u00e4mping asus j\u00f5e \u00e4\u00e4res, kuhu l\u00e4ksime alustuseks kohe ka ujuma. Meist allavoolu ujus ka \u00fcks suur lehmakari, kellega p\u00e4rast l\u00e4hemat tutvust teha saime.<\/p>

<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

L\u00fchikese jalutusk\u00e4igu kauguselt leidsime ikka j\u00f5e \u00e4\u00e4rest ka \u00fche s\u00f6\u00f6gikoha, mille teenindaja tundis Mirdis \u00e4ra oma \u00f5et\u00fctre Nod\u017ei koopia ja aitas tal \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu toredasti kala p\u00fc\u00fcda. J\u00f5es ujusid inimesed, natuke eemal ka lehmad. Meie laua l\u00e4hedal hulpisid vees kohalikud hallip\u00e4ised vanamehed, valge veini pokaalid j\u00f5es kaasas. Ma ei tea, kui palju valget veini mul peaks vees kaasas olema, et ma lehmakarjast allavoolu oleks n\u00f5us vette minema, aga nende meeste eluga rahulolu tekitas muidugi pigem kadedust. Mida k\u00f5ike saaks elus kogeda, kui ei kardaks pidevalt okseviirusi!<\/p>

\u00d5htus\u00f6\u00f6gi l\u00f5petasime just parajasti samal ajal, kui lehmad koju jalutasid. Eriti vastassuunas l\u00e4bi v\u00f5\u00f5ra lehmakarja k\u00f5ndida on aga v\u00e4ga hirmus. Oluliselt hirmsam tundus mulle aga hommikune k\u00e4mpingust \u00e4ras\u00f5it. J\u00e4lle see kitsas sild ja suurte aukudega tee… Et hommikul kiiremini startida, ei teinud me \u00f6\u00f6seks isegi telki lahti. H\u00fcppasime Arvist otse \u00f5ue. K\u00e4mpingu aia taga kisendas aga terve \u00f6\u00f6 \u00fcks ilmselgelt lehma seltskonda otsiv pull. Kohati k\u00f5las see nagu m\u00f6irgav karu. Oleksin vist ka pulli abita hommikuse s\u00f5idu p\u00e4rast muretsemise t\u00f5ttu kehvasti maganud, aga tema muidugi aitas h\u00e4sti \u00e4rksust (ja mind) \u00fcleval hoida.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Hommikune tee maanteeni oli minu jaoks hirmus n\u00e4rvide m\u00e4ng. Kui me l\u00f5puks k\u00f5ikidest kitsastest kurvidest ja aukudest m\u00f6\u00f6da olime saanud, hakkasin lausa tasakesi nutma. Kes siis teiste ees ulub! Aga jah, siis sain ka ise aru, et tegelikult oli meie n\u00e4dala tagune seiklus mulle ikka s\u00fcgava j\u00e4lje j\u00e4tnud. \u00d5nneks ootasid ees juba palju s\u00f5bralikumad rajad. Igatsesin j\u00e4lle kohutavalt Poola trassi.<\/p>

Montenegros tahtsime aga \u00e4ra teha veel \u00fche turistiteo ja n\u00e4ha kaljuseina sisse ehitatud kirikut (https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Ostrog_Monastery).<\/a> Selleni j\u00f5udmiseks tuli aga ette v\u00f5tta palver\u00e4nnak. Tegelikult sai autoga kirikule ka l\u00e4hemale s\u00f5ita, aga et meiega s\u00f5itis kaasa Arvi, ei hakanud me m\u00e4gisel teel j\u00e4lle teadmatust otsima. Midagi olime ikka juba \u00f5ppinud ka! Sooja oli meie l\u00f5busa matka alguses muidugi k\u00f5vasti \u00fcle 30 kraadi. Tee kulges \u00f5nneks puude varjus, aga et see l\u00e4ks eranditult \u00fclespoole, ei teinud see muidugi midagi kergemaks. Ostrogi minekuks ei pea loomulikult usklik olema, ja neil seal pole ka vahet, millist jumalat sa parajasti usud – oodatud on k\u00f5ik. Nii n\u00e4gime teel suvalisi turiste, aga ka paljasjalgseid palver\u00e4ndureid. Nagu ikka sellises olukorras, l\u00e4ksid Kaur ja Mirt oma teed, meie j\u00e4ime Rahega omas tempos vaikselt j\u00e4rele lohisema. Mulle sobis see h\u00e4sti, sest seljas olev pikk kleit ja sandaalid ei tahtnudki kuhugi kiiremini j\u00f5uda. Pealegi on Rahega alati v\u00e4ga huvitav – juba kusagil esimesest eluaastast saati. Ta nimelt hakkas \u00fclivara t\u00e4islausetega r\u00e4\u00e4kima. Teemad on sellega v\u00f5rreldes k\u00fcll muutunud, aga teatav ootamatus tema juures ei kao vist kunagi \u00e4ra.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

L\u00f5puks kohale j\u00f5udes ootasid meid massid. Paljud olid kirikust tekke saanud ja endale varjulistesse kohtadesse puhkekohad teinud. Ka pidi Kaur n\u00e4iteks selga panema pika musta seeliku, et oma karvased jalad \u00e4ra katta. Kirikusse v\u00f5is ka sisse minna, aga j\u00e4rjekord sinna tundus olevat v\u00e4hemalt paaritunnine ja seda me muidugi tegema ei hakanud. Ka sai puhta (ja p\u00fcha?) veega t\u00e4ita \u00e4ra oma treppidel t\u00fchjaks saanud veepudelid. Allas\u00f5itmiseks v\u00f5tsime takso. “5 euro,” \u00fctles juht. Minu p\u00e4rast oleks ta v\u00f5inud \u00f6elda ka viisk\u00fcmmend, oleksin vist k\u00f5ige kiuste ikkagi autosse roninud. Poolel teel selgus, et olime \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da r\u00e4\u00e4kinud ja p\u00e4ris allas\u00f5it maksis siiski topelt. Aga isegi Kauril oli t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik! K\u00fcmme eurot oli ka v\u00e4ga hea diil!<\/p>

Bosnia piiril l\u00e4ks tookord lausa poolteist tundi. Kuhu me tol p\u00e4eval t\u00e4pselt v\u00e4lja j\u00f5uda tahtsime, ei teadnud isegi. Hakkasime lihtsalt s\u00f5itma ja lootsime tee pealt midagi asjalikku leida. Tegin muudkui mapsis otsinguid, aga ei leidnud mitte midagi. Ka lihtsalt tee \u00e4\u00e4rde seisma j\u00e4\u00e4da ei tulnud k\u00f5ne alla, sest turvalist (ja pr\u00fcgivaba) kohta selleks tegelikult justkui polnudki.\u00a0 P\u00e4ike vajus aina madalamale ja madalamale, mina olin tegelikult juba p\u00e4ris mures. Kus h\u00e4da k\u00f5ige suurem… Ootamatult j\u00e4i meie teele aga suvaline hostel, nii et l\u00e4ksime asja uurima. “Hotell!” olid lapsed r\u00f5\u00f5msad. Saime 80eurose toa 60 euroga. Koht ise ei olnud k\u00fcll midagi erilist, aga l\u00f5bus oli vaadata, kuidas lapsed tundsid r\u00f5\u00f5mu kohutavalt koledast m\u00f6\u00f6blist (tume lakitud puidulaadne toode) ja Rahe pidi vannitoas boilerit n\u00e4hes lausa \u0161oki saama. “Nii suur boiler! Nii palju sooja vett!”<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval otsustasime j\u00f5uda Ungarisse Ilse juurde. Ilset polnud tegelikult koduski, aga kuna koht oli tuttav, saime ennast m\u00f5nusasti sisse seada ja \u00fcle v\u00e4ga-v\u00e4ga pika aja ka pesu pesta. \u00d5htul s\u00f5bra juubelilt saabunud Ilse t\u00f5i meile tervituseks ka kolme erinevat sorti torti. Hommikuks k\u00fcpsetas ta meile j\u00e4lle leiba, elu oli m\u00f5nus. Meie autos\u00f5idupajatused ja minu dramaatiliste liialdustega kirjeldus p\u00f5nevamatest kohtadest rikkus j\u00e4llegi \u00e4ra tema une – Ilse n\u00e4gi terve \u00f6\u00f6 autos\u00f5idu\u00f5udukaid, vaene naine. Hommikul otsustasime enne l\u00f5pusirgele asumist teha veel midagi toredat ja katsetada \u00fchte poole tunni kaugusel asuvat veeparki.<\/p>

Kuigi sealne k\u00e4epaelas\u00fcsteem tekitas minus alguses v\u00e4ga palju segadust – ei saanud ma aru, kuhu ma v\u00f5in v\u00f5i ei v\u00f5i sellega minna. Mulle tundus, et kuhugi toredasse kohta me sellega ei saagi! Kellegi k\u00e4est k\u00fcsida ka ei olnud. Kaur oli kuhugi kadunud ja nii ma seal nende t\u00fcdrukutega edasi-tagasi marssisin. L\u00f5puks sain aru, et tegelikult saab sellega peaaegu igale poole. Sinna, kuhu ei saanud, mina ei l\u00e4inud. Kaur muidugi ennast sellest segada ei lasknud, astus asjadest \u00fcle v\u00f5i puges alt l\u00e4bi. Huvitav on tulevikus n\u00e4ha, kelle pealt need lapsukesed siis \u0161nitti v\u00f5tma hakkavad.\u00a0Aga park oli tore, vetelp\u00e4\u00e4ste tegi p\u00e4riselt oma t\u00f6\u00f6d – ehk et m\u00f6lises nende t\u00e4iskasvanud meestega, kes lastega ei arvestanud. Lasin isegi m\u00f5nest v\u00e4ga hirmsast torust alla. T\u0161ikkide kartmatus teeb muret ja r\u00f5\u00f5mu.<\/p>

Poola oli kodune nagu ikka, olime seal isegi kaks \u00f6\u00f6d. Ma ei saa ikka veel aru, kuidas aastal 2025 saab Euroopas olla olukord, kus k\u00e4mpingus on m\u00fcndiautomaadid, kus saab kasutada ainult kohalikku raha. Meil ei olnud selleks ajaks isegi sulli, mida respas kuidagi vahetada \u00fcritada, nii et pesemine oli pehmelt \u00f6eldes keeruline. Samas ma olen piisavalt palju olnud Poolas, et saada aru, et see on t\u00e4iega “Poola\u00a0thing<\/i>” ja ma ei pruugi oma eluaja jooksul mingit muud lahendust n\u00e4hagi.<\/p>

L\u00e4tis, kui olime kodule tegelikult juba v\u00e4ga l\u00e4hedal, mangusid lapsed ikkagi veel \u00fche \u00f6\u00f6 Labirinti (https:\/\/www.campingbaltic.com\/ru\/latvia\/camping\/labirinti<\/a>) k\u00e4mpas. S\u00f5itsin \u00f5htus\u00f6\u00f6giks l\u00e4himasse linnakesse, k\u00e4isin RIMIS, ostsin PELMEENE ja Tere hapukoort – nagu p\u00e4ris! See on vist see, mille kohta internet \u00fctleb\u00a0soft launch<\/i>.<\/p>

Reis oli olnud meeleolukas. J\u00e4rgmise aasta plaanid juba vaikselt podisesid.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu \u00f6eldud, plaanisime Albaania rannast k\u00e4ppelt Sarajevosse j\u00f5uda. Sarajevosse me sellel reisil tegelikult rohkem ei j\u00f5udnudki. Tollel ennel\u00f5unal kimbutasid meid Albaanias aga igal kilomeetril v\u00e4ga aeglased ummikud, nii et l\u00f5puks kulus meil 200 km l\u00e4bimiseks SEITSE TUNDI. Ma soovin, et ma liialdaksin, aga ma ei liialda \u00fcldse. Seega loobusime esialgsetest edasis\u00f5iduplaanidest, \u00fcletasime lihtsalt riigipiiri ja<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2590","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2590"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2590\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2618,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2590\/revisions\/2618"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}