{"id":2620,"date":"2026-08-17T22:24:18","date_gmt":"2026-08-17T19:24:18","guid":{"rendered":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2620"},"modified":"2026-08-17T22:25:25","modified_gmt":"2026-08-17T19:25:25","slug":"vorst-vorsti-vastu-ehk-kreeka-kosovo-eest-2026-esimene-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=2620","title":{"rendered":"Vorst vorsti vastu ehk Kreeka Kosovo eest 2026 – esimene osa"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

2026. aasta plaan – tulgu, mis tuleb – oli Serbia, Kosovo ja Kreeka. Kauril oli tegelikult t\u00fckk tegemist, et mulle Kosovo maha m\u00fc\u00fca. J\u00e4llegi on selle kohaga seotud mingisugune stigma (nagu tegelikult Bosnia ja Hertsegoviinagagi) – m\u00f5istlik inimene sellisesse kohta ju ei l\u00e4he. Eriti lastega. Eriti autoga! Aga nagu Kaurile kohane, alustas ta t\u00f6\u00f6tlemist varakult. K\u00fcll pani ta justkui m\u00f6\u00f6daminnes YouTube’is m\u00e4ngima m\u00f5ne reisivideo, kus keegi parajasti “t\u00e4iesti juhustlikult” ka Kosovos oli. “\u00d5u, vaata seda, p\u00e4ris lahe ju?” Lisaks v\u00f5ttis ta teema \u00fcles meie “naabrite chat<\/em>is”, kus vahetame operatiivinfot oma toredate naabritega peamiselt selle kohta, kas “neil on ka vesi \u00e4ra”; kas nad teavad, millal elekter tagasi tuleb v\u00f5i kas keegi tahaks kooki, tomateid, tikreid, lapsi hoida vms. Nimelt meie naaber oli Kosovos kunagi lausa (no \u00fctleme siis, et) t\u00f6\u00f6tanud ja \u00fctles, et nemad plaanivad sel suvel kusjuures ka autoga Kosovosse s\u00f5ita. Aga nemad on v\u00e4ga m\u00f5istlikud inimesed! Nii et nagu tavaliselt – j\u00e4in n\u00f5usse.<\/p>\n

<\/p>\n

Kreeka aga oli minu suur unistus. Kevadel \u00f5ppeaasta otsi kokku t\u00f5mmates \u00fctles \u00fcks kolleeg, et j\u00f5uab sel suvel teha ainult kiire autoreisi Sloveeniasse. Sloveenia! “Kui l\u00e4hedal see tundub!” \u00fctlesin. Ja t\u00f5esti! Mida rohkem nendel autoreisidel k\u00e4ia, seda kiiremini n\u00e4iteks Poola k\u00e4tte tuleb ja tegelikult ka otsa saab. Juba p\u00e4ris pisikesest saadik huvitas mind kohutavalt antiikm\u00fctoloogia. Lugesime \u00f5ega “Iidsete aegade lugude” esimest ja teist osa aina uuesti ja uuesti \u00fcle. G\u00fcmnaasiumis sain humanitaarklassis veel innustust juurde. Kui Rahe p\u00e4ris pisike oli, k\u00e4isime k\u00fcll lennureisil Kreetal, aga mandri-Kreekasse polnud ma elu jooksul veel sattunud. Ehk et ma olen n\u00f5us minema Kosovosse, kui ma saan p\u00e4rast minna Kreekasse. V\u00f5tsime ka lastega iidsete aegade lood \u00f5htuseks lugemiseks ette – kuigi uus tr\u00fckk on uue nimega. “Ma ei saa mitte midagi aru – loe edasi,” \u00fctles Rahe p\u00e4ris tihti. Midagi nendes lugudes ju on!<\/p>\n

<\/p>\n

Sel korral aga pidi p\u00e4ris mitu asja olema teisiti. Nimelt ei plaaninud me Arvit \u00fcldse kaasa v\u00f5tta. Matkamaailm (https:\/\/www.matkamaailm.ee\/est<\/a>) oli v\u00e4ga lahke ja lubas meil kasutada oma telki, mida enne muidugi ka Eestis katsetamas k\u00e4isime (https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Teu0IUClsIo<\/a>). Kaur tegi Subarus ka mitmeid \u00fcmberehitusi (https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-mrU8XpkX2I<\/a>) – pagassis on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga k\u00e4ep\u00e4rane sahtlis\u00fcsteem, uus k\u00fclmkapp ja akukeskus, kus saab laadida isegi l\u00e4pakat. Veel \u00fcks asi, mis sel korral oli teisiti, oli see, et juba jaanuaris ostsin endale ja t\u00fcdrukutele juunikuuks lennupiletid Budapesti. Et Kreeka tundus meile t\u00f5esti v\u00e4ga-v\u00e4ga kaugel, oli kuidagi lihtsam selliselt alustada. Kaur pidi startima 3-4 p\u00e4eva enne, et oleks igaks juhuks ka v\u00e4ike varu (https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rBsN8kPMppo&t=65s<\/a>). Mul oli n\u00e4dal enne lendu veel viimane suts keemiaravi, lisaks pidime \u00fcle vaatama mai l\u00f5pus tehtud kompuutri tulemused ja ikkagi oli ka variant, et arst \u00fctleb, et m\u00f5istlikum on koju j\u00e4\u00e4da. Ei \u00f6elnud! \u00dctles, et pigem on ravi andnud meeldivaid tulemusi ja olen v\u00e4ikese puhkuse igal juhul \u00e4ra teeninud. Tundsin ise ka nii. Olin t\u00f5esti puhkuse \u00e4ra teeninud!<\/p>\n

<\/p>\n

Enne aga tuli teha veel paar ebameeldivat asja. K\u00f5igepealt pidime kuuks ajaks vajalikud asjad nelja (selja)kotti pakkima. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et isegi nii v\u00e4heste asjadega sai tegelikult \u00fcsna varsti selgeks, et olime ikkagi liiga palju kola kaasa v\u00f5tnud! Ka kulutasime p\u00e4ris palju raha Decathlonis, aga v\u00f5imalikult v\u00e4ikseks k\u00e4ivad matkatoolid, iset\u00e4ituvad madratsid (autos magamiseks) ja magamiskotid lastele olid ikkagi t\u00e4iesti h\u00e4davajalikud v\u00e4ljaminekud, kuigi ma \u00fcldiselt olen seda meelt, et kodus olevate asjadega saab ka ikka kuidagi hakkama. Lisaks pidin t\u00e4pselt Kauri \u00e4ras\u00f5idup\u00e4eval panema magama oma 18aastase kassi, kes on minuga olnud p\u00f5him\u00f5tteliselt terve oma teadliku elu. Ei saa \u00f6elda, et emotsioon ei oleks laes olnud. Lisaks muretsesin muidugi, et juhtub midagi Kauriga, meiega, autoga, telgiga, lennupiletitega, lennukiga ja kes teab, millega veel, mille peale ma kohe ei tule – alati ju need asjad, mille peale ei tule! Kuigi lapsed on nii suured, et nendega l\u00fchike lennureis ette v\u00f5tta, peaks olema lebo. K\u00f5ik asjad olid ju ka juba Kauriga kaasas – v\u00e4ikse k\u00e4sipagasiga otselend kahe normaalse lapsega – t\u00e4ielik tilulilu!<\/p>\n

<\/p>\n

Ja teistmoodi oli sel suvel ka see, et startisime oluliselt varem kui tavaliselt. Seega ei pidanud reisiaja sisse j\u00e4\u00e4ma ei Kauri ega Mirdi s\u00fcnnip\u00e4evad ja meie pulma-aastap\u00e4ev ka mitte. Milline kergendus! Kuna meie tavap\u00e4rane jaaniplaan sel suvel nagunii k\u00e4iku poleks l\u00e4inud, ei olnud kahju ka sel ajal Eestist \u00e4ra olla. Lisaks tundsin suurt r\u00f5\u00f5mu, et ei pea juba mitu n\u00e4dalat ette Kauri ja Mirdi s\u00fcnnakinke plaanima, ka ei ole mingit “kus me \u00f5htust s\u00f6\u00f6me ja t\u00e4histame” pinget peal. Ideaalne plaan!<\/p>\n

<\/p>\n

Juba lennujaama minek l\u00e4ks keeruliselt. S\u00f5itsin k\u00fcll oma autoga linna, et see j\u00e4lle kuuks ajaks \u00f5e k\u00e4tte j\u00e4tta. Lapsed vihkavad taksosid, sest seal on sageli l\u00f5hnakuused, ka ei meeldi neile taksojuhtide s\u00f5idustiil, nii et taksod v\u00e4listasid nad kohe. “Seal l\u00e4heb s\u00fcda pahaks!” Helistasin veel \u00f5ele, et \u00f6elda, kuhu auto ja v\u00f5tmed t\u00e4pselt j\u00e4tsin, ise veel t\u00e4psustasin, et peame lennujaama trammi peale minema, sest lapsed keelduvad taksost. “A see ei s\u00f5ida ju mitu aastat juba,” \u00fctles Hedi. Vajalik info! \u00d5nneks oli meil p\u00e4ris mitu tundi aega, nii et jalutasime Vabakale ja leidsime bussi, mis ka lennujaama viis. Lendamine oligi v\u00e4ga lebo, ja kuigi viimane kord, kui Rahe kaks aastat tagasi Maltalt Eestisse lendas ja maandumisel \u00fcle lennuki: “Lendamine on veel hullem kui okseviirus!” karjus, olid jumalad seekord meie poolel ja kellelgi k\u00f5rvad valutama ei hakanud. \"\"<\/p>\n

<\/p>\n

<\/p>\n

Kauril oli Budapesti lennujaamas t\u00fckk tegemist, et meid \u00fcles leida, aga see kohtumine oli ikka v\u00e4ga-v\u00e4ga tore! Kui autosse istusime, l\u00e4ksid k\u00f5ik pinged korraga maha – k\u00f5ik asjad olid n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle \u00f5iges kohas ja reis v\u00f5is p\u00e4iselt alata. Esimese \u00f5htu siht oli Balaton. Seal jagus k\u00e4mpinguid ja koht oli ka tuttav. Lisaks sai sealt kergesti p\u00f5hitrassile tagasi, nii et j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Serbiasse minna oli mugav. Valisime \u00fcsna suvalise k\u00e4mpingu, kus \u00f6\u00f6 maksis 55 eurot. Selle eest sai platsi ja pesemisv\u00f5imalused. 55 eurot! Teised k\u00e4isid \u00f5htul ka j\u00e4rves ujumas. Minul oli paar p\u00e4eva enne reisi alanud k\u00f6ha, mis on juba lapsest saati mu n\u00f5rk koht ja l\u00e4heb sageli hirmus kaua aega, et sellest lahti saada. Olin aga kaval olnud, meilinud enne oma onkoloogile ja palunud, et ta kirjutaks mulle igaks juhuks antibiootikumid. No et ei peaks hakkama j\u00e4lle kohaliku meditsiinis\u00fcsteemiga jamama (see on oluline koht, sest pigem “jamas kohalik meditsiinis\u00fcsteem minuga” – aga sellest juba tulevikus!). Mul olid kaasas lausa kahed erinevad antibiootikumid, millest \u00fchtesid, peamiselt hingamisteedehaigustele m\u00f5eldud tablette hakkasin neelama juba kodus olles. K\u00fcll aga ei julgenud ma s\u00fc\u00fca j\u00e4\u00e4tist ega k\u00e4ia ujumas.<\/p>\n

<\/p>\n

\"\"<\/figure>\n

<\/p>\n

T\u00e4histasime perekondlikku taaskohtumist k\u00e4mpingu restoranis rikkaliku \u00f5htus\u00f6\u00f6giga, mis maksis rohkem kui 80 eurot. Balatoni \u00e4\u00e4res ikka Balatoni hinnad – nagu Eestis oleks! Lahe oli aga see, et kohale j\u00f5udes ei olnud meil vaja mitte midagi teha. T\u00f5mbasime lihtsalt katusetelgi lahti ja l\u00e4ksime ujuma ja s\u00f6\u00f6ma. Ja p\u00e4rast l\u00e4ksime lihtsalt magama! Kaur oli ka Subarusse magamislavatsi sisse ehitanud, aga selle kasutamiseks pidi autos ikkagi p\u00e4ris palju asju enne eest \u00e4ra panema. Seega plaanisime kuni p\u00e4ris suure palavuseni ikkagi k\u00f5ik koos telgis magada. Kuidagi juhtus nii, et mina j\u00e4in \u00f6\u00f6seks t\u00fcdrukute vahele, sest et Kaur, kellel on alati k\u00f5ige palavam, s\u00e4ttis ennast n-\u00f6 v\u00e4lisukse ette. \u00d5udne on see, et mu lapsed armastavad mind v\u00e4ga. Seega tahtsid nad mind terve \u00f6\u00f6 kaisutada. Magamine oli keeruline. Aga sellest polnud lugu, sest k\u00f5ik muu sujus. T\u00fcdrukud olid esimesest hetkest reisire\u017eiimile l\u00fclitunud – null kohanemiskiunu v\u00f5i mingit m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset omavahelist n\u00e4gelemist. Telgielu tundus lausa v\u00e4ga m\u00f5istlik. Tundsin lausa s\u00fc\u00fcmepiinu, et ma \u00fcldse Arvit ei igatse.<\/p>\n

<\/p>\n

Elu oli m\u00f5nus. Viimase keemiaga seotud kehv enesetunne oli kadunud. Ootasin veel, et antibiootikumid k\u00f6hale m\u00f5juma hakkaksid ja saaks ka p\u00e4riselt puhkust nautima hakata. Ja miks nad poleks pidanud m\u00f5juma hakkama, eks! Esimesel \u00fchisel \u00f5htul oli minu jaoks naljakas see, kui murelikuks Kaur l\u00e4ks, kui me \u00f5htul oma riideid ja asju tema jaoks autos suvalistesse kohtadesse panime. “Mul oli s\u00fcsteem,” pobises ta, samas ilmselt adudes, et lisandunud kolme naisega on seda poissmehes\u00fcsteemi p\u00e4ris raske hoida. (Samamoodi ta tundis ilmselt ennast ka siis, kui mina sisse kolisin ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast Mirt s\u00fcndis haha .”Mul oli s\u00fcsteem…” No tubli on!). Mina aga olin lihtsalt v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et \u00fcle pika aja kokku saime, nii et seda, kas kott saab esimeseks \u00f6\u00f6ks ideaalselt uuesti kokku pakitud, mind veel v\u00e4ga ei huvitanudki.<\/p>\n

<\/p>\n

Ungarit, Balatoni ja mida k\u00f5ike veel (meenutame paariaastatagust nudistide k\u00e4mpingut! (https:\/\/arvithereyet.eu\/?p=1501<\/a>) olime juba varemgi piisavalt n\u00e4inud, nii et kiirustasime j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Serbiasse. Olime tegelikult enne reisi kuup\u00e4evaliselt plaani ikka valmis teinud. Iga riigi kohta oli v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja arvutatud, kui pikalt me siin-seal olla saame. Plaan, nagu meie puhul ikka, oli liigagi ambitsioonikas. Selge oli see, et k\u00f5ike me teha ei j\u00f5ua. J\u00f5uaks poolgi rehkendust, oleks v\u00e4ga hea! Aga hakkasime otsast minema. Ungaris passida polnud igal juhul m\u00f5tet. Serbia piir l\u00e4ks pigem valutult. Piirivalvurites tekitasid elevust minu juuksehoolduseks m\u00f5eldud ampullid. Aga kui Kaur seletas neile, et “wife’s hair<\/em>“, rohkem k\u00fcsimusi ei tekkinud – eks ka neil meestel olid kodus naised. Juustega. K\u00fcll aga oli Kauril nuga v\u00f6\u00f6l, mida riigipiiri \u00fcletades muidugi olla ei tohi. Ka selle koha pealt olid serblased m\u00f5istlikud ja rohkem ta piiri\u00fcletustel sama viga ei teinud.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00d6\u00f6bimiseks oli Kaur leidnud \u00fche koduk\u00e4mpingu, mille asukoht sobis h\u00e4sti kokku meie muude plaanidega. K\u00e4mpingu nimi oli Tatinac, mis on peaaegu anagramm Titanicust ja k\u00f5lab eesti keeles v\u00e4ga l\u00f5busalt. K\u00e4mpingut pidas \u00fcks heas m\u00f5ttes vanamees, kes inglise keelt k\u00fcll \u00fclearu ei tonganud, aga tegi selle tasa oma l\u00f5putu s\u00f5bralikkusega. Plats oli suur ja k\u00fclalisi v\u00e4he, nii et sisseelamiseks sobis see koht ideaalselt. Kaur k\u00e4is temaga \u00f5htuti inglise-saksa-vene segakeeles lobisemas ja v\u00e4itis, et kui mees kohalikus keeles h\u00e4\u00e4\u00e4sti aeglaselt r\u00e4\u00e4kis, sai ta miskip\u00e4rast k\u00f5igest aru ja vestlus lausa sujus. Peale k\u00fclalislahkuse olid tal ka eeslid, kitsed, kanad, haned – ja paabulinnud! Paabulinnud jalutasid ringi vabalt ja kuna juhtumisi oli seal \u00fcks isane, kes tahtis v\u00e4ga paarituda kahe emasega, kes olid paarituseks liiga noored ega tahtnud sellest kuuldagi, siis kisendas see vaene isaslind igal \u00f5htul erinevatel katustel istudes nagu \u00fcks kevadine k\u00f5uts. Ma pole kunagi m\u00f5elnud, mis h\u00e4\u00e4lt paabulinnud teha v\u00f5iks. N\u00fc\u00fcd ei unusta ma seda kunagi. \"\"<\/p>\n

\"\"Laste jaoks polegi muidugi muud vaja, kui paari looma, keda kitkutud rohuga toita saab, ja sellest suvest alates ka piisavalt suur muruplats, kus sulgpalli m\u00e4ngida. Kaur leppis nendega reisi alguses kokku, et nii palju, kui nad reisi l\u00f5puks suudavad \u00fcksteisele j\u00e4rjest palli reketiga l\u00fc\u00fca, ilma et see maha kukuks, nii palju raha nad saavad. Isegi Rahe viitsis pea iga p\u00e4ev natuke harjutada. Ka \u00fcks variant suvet\u00f6\u00f6st.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval panime telgi kokku, suure telgi j\u00e4tsime sinna, kus ta oli, ja l\u00e4ksime rongile. See ei olnud transpordirong, vaid pigem l\u00f5bus\u00f5itudeks m\u00f5eldud. See oli ka \u00fcks asjadest, mida internet Serbias teha soovitas (https:\/\/www.tripadvisor.com\/Attraction_Review-g1423555-d581149-Reviews-Sargan_Eight_Railway-Mokra_Gora_Central_Serbia.html<\/a>). Pakkus ka mulle huvi! See n\u00e4gu, millega piletim\u00fc\u00fcja mind aga putkas vaatas, kui talle eurosid pakkusin, oli v\u00e4ga mitteserblaslik, sest t\u00f5esti – nad on lihtsalt kohutavalt s\u00f5bralik rahvas. “This is Serbia, no euro<\/em>,” pigistas ta mulle hammaste vahelt \u00fcsna heas inglise keeles, aga v\u00e4ga r\u00f5hutatult ja aeglaselt. Olin v\u00e4ga \u00fcllatunud, sest alati ju saab. Alati kuidagi saab! Igal pool saab! Eriti turistikohtades alati saab! Ega ma ka esimest korda Balkanil ole, proua! \u00d5nneks aga oli esimese rongijaama restoran ilmselt sellest juba mitu aastat tagasi aru saanud, et midagi tuleb selle euro-asja suhtes teha, nii et nobedalt tekkis rahavahetuspunkt ehk et (mis ma kujutan ette, v\u00f5is olla vahetuse vanem v\u00f5i m\u00e4ned\u017eer) arvutas mulle kiirelt mingi summa ja vahetas meie eurod oma k\u00f5hukotist kohalike vastu. Palju ta vahelt tegi, ma ei tea – keegi ei saa sundida mind arvutama! Nii et saime ka piletid k\u00e4tte, kuigi hirm oli putka juurde tagasi minna. Aga kohalik raha sulatas ka selle proua s\u00fcdame. Selle peale l\u00e4ksime kohe ka rahavahetusrestorani l\u00f5unale. Nad polnud mitte ainult osavad rahavahetajad, vaid valmistasid \u00f5nneks ka maitsvaid toite!<\/p>\n

<\/p>\n

<\/p>\n

\"\"<\/figure>\n

<\/p>\n

Rong oli askeetlik, puupinkidega. Kaur tahtis muidugi sellist vagunit, kust oleks v\u00e4ga hea filmida – ehk et aknad ei segaks. Mina (endiselt oma kuradi k\u00f6haga) otsisin aga sellist kohta, kus aknad just kinni oleks ja tuul \u00fclearu peale ei k\u00e4iks.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Nagu selles olukorras sageli l\u00e4heb, tuli Rahe minu juurde istuma ja Mirt “valis” viimasel hetkel isa. Eks me k\u00f5ik (no ma ei tea tegelt, mida lapsed m\u00f5tlesid) kujutasime ette, et pikk rongis\u00f5it vanal raudteel m\u00e4gedes t\u00e4hendab l\u00f5putuid vaateid. Tegelikkuses oli “vaatekohti” v\u00e4he – igale poole olid ette kasvanud puud ja niisama v\u00f5sa. Aga ma ei kurda! Seltskond oli hea. Meie vagunis oli ka \u00fcks pidevalt nuttev beebi, kelle suhtes olime v\u00e4ga solidaarsed, kuna ka Rahe on pildi pealt n\u00e4inud, et ta on kunagi beebi olnud ja seega oli t\u00e4iesti arusaadav, et vahepeal tuleb nutt peale. V\u00f5i kogu aeg. Pea paaritunnise reisi jooksul tehti p\u00e4ris mitu peatust – sai pissida, suveniire ja j\u00e4\u00e4tist osta. Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4itsa soovitan reisi ette v\u00f5tta. Vaated pole suurem asi, aga elamus sellegipoolest! Vahepeal, kui v\u00f5sa v\u00e4ga tihedaks l\u00e4ks, m\u00e4ngisime n\u00e4iteks kaarte.<\/p>\n

<\/p>\n

\"\"<\/figure>\n

<\/p>\n

Tagasi k\u00e4mpasse s\u00f5ites pidi Kaur parkima t\u00e4pselt suure telgi ette, \u00fcritasime enne seda rataste kohtade peale paar pulgagest j\u00e4tta, et p\u00e4rast kergem orienteeruda oleks. Tegelikult \u00f5nnestus p\u00e4ris h\u00e4sti. Pole k\u00fcll nii lihtne k\u00e4mpast \u00e4ra k\u00e4ia kui Arviga, aga t\u00e4iesti tehtav igal juhul! Toreda onu ja paabulindude juurest j\u00e4rgmisel p\u00e4eval lahkudes saime veel enne \u00e4ras\u00f5itu r\u00fc\u00fcstata tema kahte hiiglaslikku kirsipuud. Mina olen kuidagi alati harjunud, et kirss on pigem selline v\u00e4ike puu. Temal aga kasvasid sellise Eesti tamme m\u00f5\u00f5tu puud – kusjuures \u00fcksteisest t\u00e4iesti erineva maitsega. \"\"<\/p>\n

<\/p>\n

Edasi liikusime j\u00f5e \u00e4\u00e4rde. Kauril oli kokkulepe majutusasutusega Vila Ivona, kes lubasid meile “majakest” – 50 eurot \u00f6\u00f6. Mida see maja t\u00e4pselt t\u00e4hendab, me ei teadnud. Neiu vabandas chat<\/em>is, et “parimat” maja nad anda ei saa, seal on kliendid sees, aga \u00fcks cottage<\/em> siiski oleks pakkuda. Mida v\u00f5ib serblase jaoks t\u00e4pselt cottage <\/em>t\u00e4hendada, me ette kujutada ei suutnud. Meil latt liiga k\u00f5rgel ei ole, pigem on oluline see, mis j\u00e4\u00e4b maja \u00fcmbrusesse. Kohale j\u00f5udes ootas meid \u00fclimalt autentne-askeetlik jahi- ja kalandusmajake. K\u00f5ikjal lokkas saepuruplaat, laes rippus tohutus koguses erinevaid spinninguid. Aga meil oli oma vannituba, teine korrus (kus igale leidus ka oma voodi), oma j\u00f5eterrass ja loomulikult ka koer.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kohe saabudes v\u00f5ttis meid vastu uljas kutsikas, kelle kohta koha omanik Serbiale omaselt t\u00e4psustas, et “everybody’s dog<\/em>“. Mina pidin igal juhul k\u00e4rmelt pika kleidi l\u00fchikeste p\u00fckste vastu vahetama, sest everybody’s dog <\/em>armastas v\u00e4ga kleidisabas rippuda. Proovisime teda k\u00fcll \u00fchte- ja teistpidi nimetada, aga l\u00f5puks selgus, et tema nimi oli tegelikult lihtlabane Rex.<\/p>\n

<\/p>\n

\"\"<\/figure>\n

<\/p>\n

J\u00f5e \u00e4\u00e4res lihtsalt puhkasime. Ujusime, kes said; j\u00f5ime \u00f5lut, kes said; p\u00fc\u00fcdsime kala, kes tahtsid. Vesi oli k\u00fcll k\u00fclm, aga omanikud \u00fclinunnud. Neiu, kes meid vastu v\u00f5ttis, oli omaniku t\u00fctar, kelle j\u00e4rgi isa kohale ka nime oli pannud. Tema inglise keel oli suurep\u00e4rane, isa oskas \u00f6elda ainult paari s\u00f5na. Aga sellest polnud midagi, sest ta oskas v\u00e4ga h\u00e4sti naeratada, ja sellest tegelikult piisas! Omanik hoolitses kogu aeg selle eest, et meil kurk ei kuivaks – lastel (ja mul) oli soovi korral kogu aeg mahlaklaas v\u00f5i veepudel ees. Kaurile pakkus ta igal sammul \u00f5lut, mida \u00f5nneks siiski alati vastu ei v\u00f5etud haha. M\u00f5tlesime ise ka, et mis see k\u00f5ik l\u00f5puks maksta v\u00f5iks, aga olime juba selgeks saanud, et Serbias pole ammugi Balatoni hinnad, nii et saab, mis saab. S\u00fc\u00fca baaris ei pakutud, l\u00e4him linn oli umbes 10-minutise autos\u00f5idu kaugusel, nii et kohapeale sai tellida n\u00e4iteks pitsat. Plaanisimegi seda esimesel \u00f5htul teha, kui korraga kargas omanik sisse suure taldrikut\u00e4ie sealiha, saia ja pipardega. Balkanil ikka tuleb balkanlase moodi s\u00fc\u00fca! Suur oli meie \u00fcllatus, kui viimasel p\u00e4eval arvet maksma minnes ei tahtnud ta sellest kuuldagi, et meie k\u00e4est \u00fcldse jookide v\u00f5i \u00f5htus\u00f6\u00f6gi eest raha k\u00fcsida. Kui \u00e4ra s\u00f5itsime, tulid nad m\u00f5lemad meid saatma ja postitasid selle kohta lausa oma Instagramis. Nunnu, noh!<\/p>\n

<\/p>\n

<\/figure>\n

\"\"<\/p>\n

<\/p>\n

Kuna olin Kaurile lubanud n\u00fc\u00fcd, kus me oleme telgiga, ka paar wild camping<\/em>ut, siis tundus Serbia hea v\u00f5imalusena see \u00fcks nagu juba kaelast \u00e4ra saada hehe. Kaur oli veebist leidnud paar kohta, mis olid kindlasti v\u00e4\u00e4rt l\u00e4bivaatamist. Mina kartsin k\u00f5ige rohkem, et satume j\u00e4lle kuhugi, kuhu kinni j\u00e4\u00e4me v\u00f5i ma pean teest j\u00e4rjekordse s\u00fcdari saama. Olin skeptiline, aga entusiastlik. Koht, mille ta oli leidnud, oli t\u00f5esti v\u00e4ga ilus.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tee sinna ei olnud ka k\u00f5ige hullem, ainult paaris kohas m\u00f5tlesin elu \u00fcle j\u00e4rele. Tore oli, et seal sai ka ujuda, mida ma kusjuures ikkagi korra katsetasin, sest lihtsalt nii kohutavalt kuum oli ja kuna ma olin n\u00fc\u00fcd juba \u00fched antibiootikumid \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud, m\u00f5tlesin, et \u00e4kki on ikkagi ka lootust, et need \u00fchel hetkel siiski ka m\u00f5juma hakkavad. Vahel on ju nii, et kohe ei m\u00f5ju, aga siis ootad paar p\u00e4eva p\u00e4rast tablettide otsa saamist, ja siis ikkagi m\u00f5juvad. Eksju?<\/p>\n

<\/p>\n

\u00d5htul tegime l\u00f5ket ja soojendasime pannil \u00fcles eelmisel p\u00e4eval ostetud pitsa. Kuidagi tore oli see rahu ja vaikus, sest kuigi mulle Vila Ivonas v\u00e4ga meeldis, k\u00e4is seal ikkagi \u00fcks l\u00f5putu pidu, ja vahelduseks oli mul serbiakeelsest popmuusikast isu t\u00e4iesti t\u00e4is. \u00d5htul istusime koos, tegime nalja ja ajasime juttu. Muret tekitas see, et olime m\u00e4e otsas, ja kui \u00f5htul lastega veel vee \u00e4\u00e4rde jalutasime, oli mul ikka t\u00fckk tegemist, et p\u00e4rast j\u00e4rsust t\u00f5usust \u00fcles saada. Kops l\u00e4ks t\u00e4itsa kokku, nii et hakkasin j\u00e4rgmisel p\u00e4eval j\u00e4rgmisi antibiootikume s\u00f6\u00f6ma. Mis seal ikka oodata.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

<\/p>\n

Kui juba pimedaks oli l\u00e4inud ja me peaaegu magama s\u00e4ttisime, j\u00f5udis alla “sadamasse” \u00fcks laevuke, kust tulid v\u00e4lja kolm meest. Nende auto oli ka vee \u00e4\u00e4rde s\u00f5idetud, mis \u00f5nneks isegi Kauri jaoks tundus liiga kreisi plaanina, sest t\u00f5us oli t\u00f5esti v\u00e4ga pikk ja j\u00e4rsk. Neil oli ka t\u00fckk tegemist, et auto m\u00e4est \u00fcles saada. \u00dcks oli roolis ja kaks julgestuseks m\u00e4e otsas. K\u00f5ik tundusid natuke pidused, aga mitte \u00fclearu. Auto vajus mitu korda alla tagasi ja ajas lausa kohutavat tossu v\u00e4lja, aga l\u00f5puks nad sellega siiski hakkama said. “And what language are these little girls speaking?<\/em>” k\u00fcsis \u00fcks meestest minu suureks \u00fcllatuseks. \u00dctlesime, et eesti keelt, mille peale nad l\u00e4ksid \u00fcsna elevile ja \u00fctlesid, et oleme kodust ikka p\u00e4ris kaugele tulnud. Nii oli! J\u00e4lle tore kohtumine serblastega. Nad on seal vaat et s\u00fcdamlikumad isegi kui Bosnia ja Hertsegoviinas!<\/p>\n

<\/p>\n

\"\"<\/figure>\n

<\/p>\n

Serbiaga hakkasime otsi kokku t\u00f5mbama. Ees ootasid Kosovo m\u00e4ed.<\/p>\n

<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2026. aasta plaan – tulgu, mis tuleb – oli Serbia, Kosovo ja Kreeka. Kauril oli tegelikult t\u00fckk tegemist, et mulle Kosovo maha m\u00fc\u00fca. J\u00e4llegi on selle kohaga seotud mingisugune stigma (nagu tegelikult Bosnia ja Hertsegoviinagagi) – m\u00f5istlik inimene sellisesse kohta ju ei l\u00e4he. Eriti lastega. Eriti autoga! Aga nagu Kaurile kohane, alustas ta t\u00f6\u00f6tlemist varakult.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2620","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-altus"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2620","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2620"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2620\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2682,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2620\/revisions\/2682"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arvithereyet.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}