6. peatükk. Lenin Poolas
Ma olin enne 2020. aastat Poolas käinud küll. Üheksandas klassis sõitsime bussiga Berliini ja tagasi, vaheööbimisega Poola mingis rekkameestehostelis. Ja keskkoolis käisime ka bussiga Saksamaal vahetusõpilaseks.
Leenu sulest
5. peatükk. Kus kõik tahab enne algamist kohe ära lõppeda, aga algab sellele vaatamata
Ja siis olimegi jõudnud koroonaajastusse. Ma täpselt ei tea, kuidas, aga meil õnnestus põmm kohe esimese laine ajal perekondlikult korontšik saada. Nii et passisime lihtsalt kodus. Tundus nagu kolm aastat. Tegelikult oli pigem nagu kolm kuud. Et väga igav ei oleks, ehitas Kaur mulle juurviljariiuli ja sünnipäevaks baari.
4. peatükk. “Miks me üldse off-gridi ei tee?”, pigem nagu “miks me ÜLDSE kämbime?”
Kätte oli jõudnud 2019. aasta varasuvi, Rahe oli aastane – kõndis juba ammu, rinnalaps polnud enam mõnda aega ja mul ei olnud enam ühtegi vabandust välja mõelda, miks me ei võiks nüüd terve perega Arviga kuhugi ööbima sõita.
3. peatükk. Sajandi suvi, kus ma pole ikka veel kordagi Arvis maganud
Kui Kaur täiesti valmis Arvi esimest korda koju tõi, sattus ta Jõe tänaval valgusfoori taha koos maailmarändur Maty Amayaga, kes oli parajasti oma jalgrattal, kogu elamine kaasas, ka jälle teel.
2. peatükk. Mida mina ka haagiseehitusest tean? Mitte midagi!
Ja oligi suve lõpp kätte jõudnud, käes oli 1. september ja sõitsime Mirdi ja Kauriga Tartusse V-Spasse, et järgmisel päeval Tartu külje alt Respost Arvi ära tuua. Raha Arvi ostmiseks nägi välja selline.
1. peatükk. Vihkan reisiblogisid
Aasta oli 2017, kui istusime Kauriga parajasti Odessas Airbnb’s ja mõtlesime, mida paar päeva varem teenitud rahaga teha. Ise nägime sel suvel Odessas välja sellised. Kaur ütles, et pean kindlasti ka pulmapildi siia panema, sest (tsiteerin) “sa oled seal hot“. Ma pigistan silma kinni selle koha pealt, et tegemist ei ole kindlasti komplimendiga. Sest teadagi, kui
