Selle aasta plaan oli jõuda võimalikult ruttu võimalikult kaugele. Kui startisime 11. juulil, siis tagasi pidime kindlasti olema kõige hiljem 17. augustil, et Kaur saaks esmaspäeval tööle minna (mul jäi veel paar puhverpäeva pärast seda, sest riigitöö ja puhkus forever). Samas on ikka jäle kohe järgmisel päeval sellisel tasemel argiellu naasta – puhtalt pesu pesemiseks
Viimasest postitusest on möödunud 200 aastat. On väga irooniline, kuidas ma olen seal hõisanud, et ma üsna pea (vaatamata raamatu ilmumisele) postitustega kohe jätkan, sest „tõesti – mul ongi nii hea mälu!“ Oh, please! Siis ma muidugi ei teadnud, et satun vahepeal üsna pikaks ajaks olukorda, kus ma pean olude sunnil neelama, süstima ja laskma
Selles keskpärases Poola kämpas olime kahel põhjusel. Üks neist oli Morskie Oko ja teine seal lähedal asuv Zakopane linn.
Igal aastal, kui Kaur hakkab reisi plaanima, on alati üks asi või koht, mida ta tahab külastada ja millest tekib talle, ma julgeksin isegi öelda, et kinnismõte.
28. juunil alustasime 2022. aasta suvereisi. Kuna me kõik teame, siis küts on praegu rets, nii et illusioone loomata loobusime esialgsest Sloveeniaplaanist ja paneme põhirõhu Poolale ja Tatratele.
Slovakkiaga olime selleks korraks nagu so done, onju. Järgmine peatus vana hea Poola. Ikka kohe mõnus kojujõudmise tunne tuli peale!
