Modra Farma viimasel hommikul pakkisime asjad kokku (unustasime kusjuures sinna maha ka oma parima pesunööri) ja mina läksin arvet maksma. See on alati selles mõttes põnev hetk, et Modra Farma arve on “like a box of chocolates, you never know what you’re gonna get” põhiliselt seetõttu, et baari-kohvikuosas on raamatusüsteem ja sa tegelikult ei taju
Jätsime Ilsega hüvasti ja liikusime koos oma veinilaadungiga tagasi Slovakkia poole. Ametlikult oli tagasisõit alanud, aga kojuminekule me veel muidugi ei mõelnud.
Oh, millise rõõmuga ma ennast viimasel nudistidehommikul riidesse panin, kindla teadmisega, et rohkem lähiajal paljaid võõraid inimesi nägema ei pea.
Harilikult on meie reisi üks sihtkoht alati meri, et teha seda “kõige mõnusamat rannapuhkuse osa”, kus me kujutame ette, et saame rannas pikutada, aga tegelikult peame terve aja seisma, lapsi veest sisse ja välja karjatama, auke kaevama ja pärast Arvist liiva välja kühveldama.
