Blogipostitus sellest, miks ma ei saa praegu blogida
Reis on muidugi ammu läbi ja emotsioone on loomulikult meeletult. Lugusid on ka kakssada ja memuaarid peavad kindlasti jätkuma ja seda kahtlemata ka teevad.
30. peatükk. “… ja Venemaa meelest ei lääheee”
Pärast kahte ööd Lätis, kui kellelgi enam kõrvad eriti ei valutanud ja palavikku polnud, liikusime ettevaatlikult edasi Leetu.
29. peatükk. „Olla tsillim ja pidada päevikut“ (M-L. Treimann)
Käes on 2023. aasta suvereisi kuues päev. Ootame Loži kämpas, et restoran lahti tehtaks ja hommikusööki saaks.
27. peatükk. Millal Poola mulle ükskord halastab?
Selles keskpärases Poola kämpas olime kahel põhjusel. Üks neist oli Morskie Oko ja teine seal lähedal asuv Zakopane linn.
26. peatükk. “Kes oskab, see teeb. Kes ise ei oska, see õpetab teisi.”
Igal aastal, kui Kaur hakkab reisi plaanima, on alati üks asi või koht, mida ta tahab külastada ja millest tekib talle, ma julgeksin isegi öelda, et kinnismõte.
25. peatükk. “Päris sitt seis siin rsk”
Paar nädalat tagasi sattus meile ootamatult käima üks Kauri hea sõber, kes jõudis kohale pisut enne Kauri.
24. peatükk. Kui lähed justkui ülesmäge, aga asjad lähevad sellegipoolest allamäge
Jätsime Ilsega hüvasti ja liikusime koos oma veinilaadungiga tagasi Slovakkia poole. Ametlikult oli tagasisõit alanud, aga kojuminekule me veel muidugi ei mõelnud.
23. peatükk. Still very Hungary
Oh, millise rõõmuga ma ennast viimasel nudistidehommikul riidesse panin, kindla teadmisega, et rohkem lähiajal paljaid võõraid inimesi nägema ei pea.
22. peatükk. Sausage fest
Harilikult on meie reisi üks sihtkoht alati meri, et teha seda “kõige mõnusamat rannapuhkuse osa”, kus me kujutame ette, et saame rannas pikutada, aga tegelikult peame terve aja seisma, lapsi veest sisse ja välja karjatama, auke kaevama ja pärast Arvist liiva välja kühveldama.
- 1
- 2
