29. peatükk. „Olla tsillim ja pidada päevikut“ (M-L. Treimann)
Käes on 2023. aasta suvereisi kuues päev. Ootame Loži kämpas, et restoran lahti tehtaks ja hommikusööki saaks.
18. peatükk. Kus me läheme ajas 20 aastat tagasi
Tagasitee oli nüüd ametlikult alanud ja esimene peatus selles pidi olema kämping nimega Kentaur.
17. peatükk. “The excrement hit the air-conditioning”, K. Vonnegut
Tee rannarajoonist sisemaale oli pikk ja käänuline. Nagu Rumeenia ikka. Sõitsime sel päeval kümme tundi. KÜMME. TUNDI. Söögipausidega, but still. Kujuta ette, et sa lähed näiteks poole üheksaks tööle ja koju jõuad poole seitsmeks.
16. peatükk. Life is a beach
Järgmisel päeval plaanisime Transilvaaniaga hüvasti jätta. Piilusime korraks küll ka lähedal asuva Dracula lossi juurde, aga jälle olin täielikus šokis, et seal peale meie veel mitusada inimest oli! Miks?
15. Vihkan õhupalle!
Kätte oli jõudnud Mirdi sünnipäevahommik. Ta sai parajasti viis. Peaksin kohe alustuseks ära ütlema, et kõige raskemad päevad minu jaoks aastas on järgmised (raskuse järjekorras): 1) emadepäev, 2) Rahe sünnipäev, 3) Mirdi sünnipäev.
